Sookvoodid äriühingute juhtorganites

2024. aasta lõpust hakati kohaldama direktiivi soolise tasakaalu kohta äriühingute juhtorganites. Euroopa Komisjoni (EK) sõnutsi on direktiivi eesmärgiks saavutada kõigis ELi liikmesriikides paremini tasakaalustatud sooline esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorganites. Direktiiviga on võetud sihiks saavutada ELi suurte börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete seas alaesindatud soost liikmete 40% osakaal ning 33% osakaal kõigi juhtkonna liikmete seas.

Liikmesriigid pidid direktiivi nõuded oma õigusesse üle võtma 28. detsembriks 2024 ja äriühingud peavad direktiivi eesmärgid saavutama 30. juuniks 2026.

Naiste osakaal äriühingute juhtorganites on ELis keskmiselt 34%. Alates 2010. aastast on naiste esindatus äriühingute juhtorganites enamikus ELi liikmesriikides paranenud, kuid esindatuse ulatus on väga erinev ja mõnes liikmesriigis on see stagneerunud. Näiteks moodustasid naised 2024. aastal siduvate sookvootidega riikides 39,6% suurimate börsil noteeritud äriühingute juhatuse liikmetest, võrreldes 33,8%ga pehmete meetmetega riikides ja vaid 17%ga riikides, kus ei ole võetud mingeid meetmeid.

EK on seisukohal, et soolist tasakaalu aitavad parandada selged esindatuse eesmärgid ja läbipaistev ametisse nimetamine. Praeguseks peavad liikmesriigid olema direktiivi nõuded oma õigusaktidesse üle võtnud. Nende nõuete hulgas on: - läbipaistvaid ja sooneutraalseid kriteeriumeid sisaldavad konkreetsed siduvad meetmed juhatuse liikmete valimiseks;

• alaesindatud soost kandidaadi eelistamise reegel (mõlemast soost võrdse kvalifikatsiooniga kandidaatide korral);
• kvalifikatsiooninõuete avalikustamine mitteeduka kandidaadi taotlusel;
• börsil noteeritud äriühingute individuaalsed kohustused saavutada oma tegevjuhtkonna liikmete seas sooline tasakaal;
• aruandlus juhtorganite koosseisu ning direktiivi eesmärgi saavutamist takistavate võimalike tegurite ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta;
• tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused äriühingutele, kes ei täida läbipaistva valikumenetluse nõuet või aruandekohustust. Karistused määravad kindlaks liikmesriigid ning need võivad hõlmata trahve ja vajaduse korral vaidlustatud juhtkonnaliikmete ametisse nimetamise tühisust või tühistamist;
• direktiiviga nõutakse ka, et liikmesriigid avaldaksid nimekirja äriühingutest, kes on soolise tasakaalu eesmärgid saavutanud, ning määraksid ühe või mitu asutust, kes edendaksid, analüüsiksid, jälgiksid ja toetaksid soolist tasakaalu juhtorganites.

Direktiiv on mõeldud ajutisena ja selle kehtivusaeg peaks lõppema 31. detsembril 2038.

Järgmised sammud
EK kontrollib liikmesriikide teateid nende ülevõtmismeetmete kohta ja seda, kas nende meetmetega võetakse direktiivi sätted nõuetekohaselt üle. EK võib algatada rikkumismenetluse liikmesriikide vastu, kes ei ole teatanud direktiivi ülevõtmisest või ei ole seda nõuetekohaselt üle võtnud. 

Liidu õiguses esineb neli peamist rikkumise tüüpi:

• teatamata jätmine: liikmesriik ei teata komisjonile õigel ajal meetmetest, millega võtta direktiiv üle siseriiklikku õigusesse;
• mittevastavus: komisjon leiab, et liikmesriigi õigusaktid ei ole kooskõlas ELi direktiivide nõuetega;
• aluslepingute, määruste või otsuste rikkumine: komisjon leiab, et liikmesriigi õigusaktid ei ole kooskõlas aluslepingute või ELi määruste või otsustega;
• ebaõige kohaldamine: liikmesriikide ametiasutused ei ole kohaldanud ELi õigusakte nõuetekohaselt või ei ole neid üldse kohaldanud.

Rikkumismenetluse esmane eesmärk on tagada, et liikmesriigid täidaksid liidu õigust üldistes huvides, mitte õiguskaitse üksikjuhtumite puhul.

Euroopa Komisjon leiab, et soolise tasakaalustamatuse vähendamiseks võetavad seadusandlikud meetmed soodustavad edusamme ning tõendid näitavad, et sooline tasakaalustamatus on meetmeid mittevõtnud riikides kaks korda suurem kui meetmeid võtnud riikides. Kvoodi kehtestanud riikides on naiste osakaal börsiettevõtete juhatuse liikmete seas kõige suurem.

Samuti plaanib EK võtta sel aastal vastu naiste õiguste tegevuskava, et veelgi tugevdada oma pühendumust võrdõiguslikkuse liidule ja panna alus naiste õiguste tugevdamisele ning naiste mõjuvõimu suurendamisele tööturul ja juhtivatel ametikohtadel.

Äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu direktiiv

Euroopa Komisjoni materjale vahendas Reet Teder