Soovid uueks Euroopa Liidu seadusloomeperioodiks ehk kiri jõuluvanale

Praegu, mil Brüsselis tegeldakse institutsioonide moodustamisega ja algamas on uus sedusloomeperiood, esitavad kõikvõimalikud muud organisatsioonid ja liidud Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile oma ettepanekuid ja soove uueks algavaks õigusloomeperioodiks.

Nii ka Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on esitamas oma üleskutset uuele Euroopa Parlamenile ja Euroopa Komisjonile, milles esitab pika rea ettepanekuid Euroopa Liidu (EL) edasiseks arenguks. Muu hulgas palub EMSK Euroopa Liidu institutsioonidel võtta kasutusele järgmine kuuetahuline julgeolekukontseptsioon:

• EL, mis kaitseb oma kodanikke väliste ohtude eest. Selleks on vaja ELi välispoliitikat,
  milles keskendutakse kindlamatele põhiõigustele ja mis muudetakse usaldusväärsemaks ELi ühise kaitsepoliitika ja ühise välispoliitika abil. EL vajab ka oma vahendeid, et tagada rahu ning konfliktide ennetamise ja lahendamise meetmete nõuetekohane toimimine;
• EL, mis kaitseb inimesi peamiselt tervise, demograafiliste muutuste ja vaesusega seotud
  sisemiste ohtude eest ning tagab kättesaadava ja üldise sotsiaalkaitse ja sotsiaalse heaolu kogu Euroopas;
• EL, mis tagab konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, mille aluseks on
  ökosüsteemid, mis tagavad tootlikkuse, innovatsiooni, kvaliteetsed töökohad ja täieliku tööhõive. Konkurentsivõime rajaneb ELi suutlikkusel olla keskkonnakestlikkuse ning sotsiaalse ja tehnoloogilise arengu esirinnas;
• EL, mis loob kõigi jaoks vastupanuvõimelise majanduse. Selleks on oluline järgmine:
  tagada makromajanduspoliitika tõhus koordineerimine liikmesriikides, kaitstes samal ajal oma kodanike majanduslikku heaolu; tagada Euroopa ettevõtete jätkusuutlik konkurentsivõime ja säilitada ostujõud, võideldes samal ajal tõhusalt inflatsiooni vastu; tagada finantsalane kaasatus ja edendada finantsharidust; kujundada välja õiglased maksustamissüsteemid; võidelda rahapesu vastu; luua Euroopa eelarve, mis annab ELile piisavad rahalised vahendid oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, jätmata seejuures kedagi kõrvale;
• EL, mis tagab dialoogi ja sotsiaalpartnerite, organiseeritud kodanikuühiskonna ja
  üldsuse osalemise, et tulla toime keerulistel ja ümberkujundavatel aegadel nii täna kui ka lähitulevikus. Rahu eelised peaksid jõudma meie ühiskonna kõigi liikmete ja rühmadeni;
• EL, mis kaitseb kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja elurikkuse vähenemisega seotud
  praeguste ja tulevaste ohtude eest. Kliimakriis ohustab elusid ja elatusvahendeid. EL peab astuma samme, et vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90 %, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning taastada loodus ja elurikkus, tagamaks, et põhivajaduste katmine (toit, vesi, energia, rahvatervis jne) ELis ja kogu maailmas ei satuks ohtu.

Kaasava majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute kindlustamine
Osas „ELi kestliku ja kaasava majanduskasvu, konkurentsivõime ja investeeringute kindlustamine“ märgib EMSK järgmist:
Seistes silmitsi uue geopoliitilise reaalsusega ja üha keerukamate väljakutsetega, kutsume ELi institutsioone üles tegutsema otsustavalt, et tagada ELi pikaajaline konkurentsivõime, heaolu ja juhtpositsioon ülemaailmsel areenil. Prognooside kohaselt väheneb ELi osakaal maailmamajanduses 2050. aastaks järk-järgult peaaegu 15%-lt üksnes 9%-le. Seepärast on hädavajalik parandada kõiki poliitikameetmeid, mis aitavad suurendada ELi tootlikkust ja jätkusuutlikku konkurentsivõimet.

Investeeringud innovatsiooni ja tootmisse eesmärgiga tugevdada avatud strateegilist autonoomiat (nt nullnetotööstus, ringmajandus, kriitiline toore, kiibimäärus ning kaitse- ja strateegiline tehnoloogia) on kiireloomulised ning tuleks viia kooskõlla ühiste sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega, edendades tulevaste põlvkondade heaolu.

Viimastel aastatel täheldatud kliimamuutused, keskkonnareostus ja elurikkuse muutused on pannud Euroopa pühenduma oma rohelisele kokkuleppele. EL vajab kiiresti tugevat rohelist ja sotsiaalset kokkulepet, mis põhineb heaolumajandusel ning uuel inimeste ja planeedi heaolu kontseptsioonil, tagades õiglase ülemineku ja inimõigustel põhineva lähenemisviisi. Vältimaks, et see algatus koormab tõsiselt ettevõtjaid, tuleb tagada nõuetekohane ja tõhus rakendamine, koostades riiklikul tasandil realistlikud tegevuskavad ning toetades ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, eesmärgiga säilitada konkurentsivõime ning tagada täielik ja kvaliteetne tööhõive.

ELi sinine kokkulepe on samuti üks põhiprioriteet. Arvestades vee olulisust ning maailma ja meie kontinendi ees seisvaid praegusi ja tulevasi väljakutseid, tuleks vett pidada prioriteediks ning ELi sinine kokkulepe tuleks vastu võtta eraldiseisva strateegilise poliitikana, kuna veepoliitika ei tohi piirduda üksnes kliimapoliitikaga. Sinine kokkulepe ja roheline kokkulepe kattuvad osaliselt, kuid säilitavad erinevad tegevusvaldkonnad ja lähenemisviisid. Euroopa saab muuta veega seotud probleemid uuteks tehnoloogia ja ühiskonna arengu, uute töökohtade, oskuste ja ettevõtluse kasvu võimalusteks, austades samal ajal keskkonda ja kaitstes veevarusid kõigi hüvanguks.

Euroopal on tohutu innovatsioonipotentsiaal, mis võimaldab meie majandusel ülemaailmselt konkureerida. Demograafilised muutused, ebapiisavad investeeringud tulevikku suunatud haridussüsteemidesse ja uutesse oskustesse, kehvad töötingimused mõnes sektoris ja piiratud liikuvusvõimalused, mis toovad kaasa tööjõupuuduse, on aga takistuseks õiglasele ja kestlikule majanduskasvule nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Ülemaailmses võidujooksus talentide pärast peab Euroopa olema esirinnas, pakkudes atraktiivset elu- ja töökohta, jätmata tähelepanuta ajude äravoolu ohtu ELis sees ja kolmandates riikides. Edukas poliitiline algatus selles valdkonnas nõuab terviklikku lähenemisviisi, milles käsitletakse nende probleemide kõiki eri mõõtmeid. Nende töömaailmas toimuvate kiirete muutuste kannul püsimisel on oluline väärtus sotsiaaldialoogil.

Sujuvalt toimiv ja ajakohastatud ühtne turg peab olema ELi majanduse keskmes, kus nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka üldsusele on saadaval rohkem võimalusi. Investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse tuleb soodustada tulevikku suunatud, stabiilse õigusraamistikuga, mis põhineb prognoositaval poliitikal nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriigid ja EL peaksid tagama, et selliseid investeeringuid toetavate rahastamismehhanismide väljatöötamisel ei tekitata konkurentsimoonutusi.

Nende eesmärkide toetamiseks peaks ELi õigusraamistik tagama õiguskindluse ja prognoositavuse, olema paremini integreeritud ja järjepidev kõigis poliitikavaldkondades, olema avatud uuenduslikele lähenemisviisidele ja vaikimisi digitaalne, vältides samas ülereguleerimist ja püüdes vähendada tarbetut bürokraatiat, kahjustamata raamistiku aluseks olevaid õiguslikke eesmärke. Riikide valitsuste kasvav suundumus seada väidetavad riiklikud huvid esikohale muudab ühtse turu vähem tõhusaks ja killustatuks. 

ELi institutsioonidel on kohustus tagada ELi eeskirjade tulemuslik rakendamine ning tegutseda kiiresti ja tõhusalt nõudeid mittetäitvate liikmesriikide vastu. Vaja on õigusraamistikku, mis looks õige tasakaalu ühelt poolt innovatsiooni ja investeeringute stimuleerimise ning teiselt poolt igat liiki julgeolekuprobleemide lahendamise vahel, et saada täiel määral kasu Euroopa innovatsioonipotentsiaalist uute puhaste tehnoloogiate valdkonnas ning kindlustada esmategutseja eelis tööstuse keskkonnahoidlikumaks muutmise ja fossiilkütustest sõltumatuse saavutamise alal, samuti selleks, et tekiks paremini integreeritud ökosüsteem, kus töötlev tööstus ja teenused teineteist vastastikku toetavad.

Tõhusa tööstuspoliitika loomine
Tugevam, ümberkujundav ja konkurentsivõimeline tööstusbaas nõuab tohutuid investeeringuid, mida tuleks rahastada, reguleerida ja rakendada viisil, mis säilitaks ühtse turu terviklikkuse ning kaotaks majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni lõhed ELi ja tema rahvusvaheliste partnerite ning peamiste konkurentide vahel. Rakendada tuleks tõhusat tööstuspoliitikat, mis vähendab meie tööstuse CO2 heidet konkurentsivõimelisel viisil, arendab liidu konkurentsieelist digi- ja puhta tehnoloogia valdkonnas, mitmekesistab ja kindlustab strateegilisi tarneahelaid ning tugevdab Euroopa tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi. See poliitika nõuab toetavaid õiglase ülemineku meetmeid, mille abil investeeritaks kaasaegsesse avalikku haldusse ja teenustesse, taristusse ja kvaliteetsetesse üldhuviteenustesse.

Investeeringud infrastruktuuri
Liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringud peaksid olema suunatud liikmesriikide infrastruktuuri ajakohastamisele. Selleks et tagada kas ELi või üksikute liikmesriikide rahastatavate avaliku sektori investeeringute tulemuslikkus, on vaja koordineerimist kõigil tasanditel. ELi majanduse juhtimise raamistik võiks luua investeeringutele eelarvepoliitilise manööverdamisruumi, mis võib omakorda viia uuenduslike koos erasektoriga rahastamise mehhanismideni, et kasutada täielikult ära ELi tasandi rahalise toetuse potentsiaal selliste investeeringute jaoks. 

Selle saavutamiseks võib ambitsioonikam kestliku rahanduse raamistik tõhusamalt tagada, et erainvesteeringud on kooskõlas ELi ühiste eesmärkidega. Alternatiivsete rahastamisvormide, nagu laenuplatvormid, ühisinvesteeringud, riskikapital ja võlakirjaturud, atraktiivsemaks ja igas suuruses ettevõtjatele ja üksikisikutele hõlpsamini juurdepääsetavaks muutmine aitaks rahastada ambitsioonikaid innovatsiooni- ja investeerimisprojekte. Finantsturgude tõhus toimimine on oluline üleminekuks kliimaneutraalsele ja üha digitaalsemale majandusele, mida iseloomustab kestlik ja kaasav majanduskasv.

Kapitaliturgude liidu väljakujundamine on otsustava tähtsusega, et mobiliseerida vahendeid, mis on vajalikud rohe- ja digipöördesse investeerimiseks ning ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks. Pangandusliit on hädavajalik tõelise majandus- ja rahaliidu jaoks ning selle lõpuleviimine suurendaks ELi majanduse finantsstabiilsust ja vastupanuvõimet.

Lisaks näeme tohutut edasiminekut tehisintellekti kasutamisel, mis võib aidata suurendada tootlikkust ja parandada töökorralduse mudeleid, kui seda hallatakse nõuetekohaselt inimkeskse lähenemisviisi kaudu.

Väljavõtet EMSK resolutsioonist vahendas Reet Teder, koja esindaja EMSKi juures.