Suur ülevaade 1. jaanuaril jõustuvast automaksust

1. jaanuaril 2025 hakkab kehtima mootorsõidukimaks, mis koosneb kahest osast: iga-aastasest mootorsõidukimaksust ning ühekordsest registreerimistasust. Järgnevalt anname uuest maksust põhjalikuma ülevaate.

Milliste sõidukite pealt tuleb tasuda iga-aastast mootorsõidukimaksu?
Lisaks sõiduautodele (M1-kategooria) ja kaubikutele (N1-kategooria) tuleb iga-aastast mootorsõidukimaksu tasuda ka mootorrataste ja mopeedide (L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria), maastikusõidukite (MS2-kategooria mootorsõiduk) ning ratastraktorite (T1b, T3 ja T5-kategooria mootorsõiduk) pealt.

Esialgu tuleb mootorsõidukimaksu tasuda üksnes juhul, kui eelnevalt nimetatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist tuleb iga-aastast maksu tasuda ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduki pealt.

Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmisel saab sõiduki omanik 1. jaanuarist 2025 teadmata kadunud või ebaseaduslikult lammutatud peatatud kandega sõiduki liiklusregistrist kustutada lõivuvabalt kuni 2025. aasta lõpuni. 2026. aastal maksab sellise sõiduki kustutamine omanikule seaduse eelnõu kohaselt 15 eurot ja 2027. aastast 800 eurot.

Kes peab aastamaksu tasuma?
Iga-aastase maksu tasumise kohustus on üldreeglina sõiduki omanikul. Kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud, ning sellisel sõidukil on vastutav kasutaja, siis peab maksu tasuma vastutav kasutaja.

Maksumaksjate nimekiri läheb lukku igal aastal 1. jaanuari seisuga. Sel hetkel vaadatakse liiklusregistri andmete kohaselt, kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ehk kes peab selle aasta eest maksu tasuma. Kui sõiduk registreeritakse esmakordselt Eesti liiklusregistris aasta kestel, siis on maksu tasumise kohustus isikul, kes on sel hetkel sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

Kui suur on aastamaksu määr?
Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema kolmest osast: baasosast, (50 eurot), massiosast ja CO₂ eriheite osast. Elektriautode puhul koosneb aastamaks baasosast (50 eurot) ning massiosast.

Kaubikute aastamaks koosneb baasosast (50 eurot) ning CO₂ eriheite osast. Täiselektrilise kaubiku maks on 30 eurot aastas.

Kui liiklusregistris puuduvad andmed sõiduauto või kaubiku CO₂ eriheite kohta, siis võetakse aluseks seaduses toodud valem, mis võtab arvesse sõiduki võimsust, tühimassi, vanust ning vajadusel mootorikütuse liiki.

Sõiduautode ja kaubikute aastamaksu määr sõltub ka sõiduki vanusest. Vanuse kordaja vähendab mootorsõidukimaksu summat, millest on lahutatud baasosa. Sõiduki vanus vähendab maksusummat üksnes siis, kui sõiduk on vähemalt viis aastat vana. Näiteks kui sõiduki esmasest registreerimise kuupäevast on möödunud 20 aastat, tuleb sõiduki pealt tasuda aastamaksu üksnes baasosa ehk 50 euro ulatuses.

Eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et vanus vähendab üksnes eraisikutele kuuluvate sõiduautode aastamaksu suurust. Koda juhtis tähelepanu, et selline lahendus ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ja saastaja maksab põhimõttega. Tänaseks on sellest lahendusest loobutud ning nüüd saab vanuse komponenti kasutada ka juriidilisele isikule kuuluva sõiduki osas ning see kehtib ka kaubikute osas.

Mootorrataste ja mopeedide, maastikusõidukite ning ratastraktorite aastamaks jääb vahemikku 30-90 eurot, sõltudes sõiduki vanusest ja mootori töömahust.

Transpordiamet on teinud mootorsõidukimaksu kalkulaatori, mis näitab sõiduki registreerimismärgi sisestamisel, kui suurt aastamaksu tuleb sõiduki paelt 2025. aastal tasuda. Kalkulaator on kättesaadav SIIN.

Kuidas toimub aastamaksu tasumine?
Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva aastamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. Aasta kestel liiklusregistris esmakordselt registreeritud sõiduki eest oleva maksukohustuse kohta väljastab maksu- ja tolliamet maksuteate 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist.

Mootorsõiduki aastamaksust tuleb pool tasuda 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks. Kui sõiduk kantakse liiklusregistrisse esmakordselt hiljemalt septembri lõpuks, siis tuleb aastamaks tasuda 15. detsembriks. Kui esmakordne registrisse kandmine toimub hiljem, tuleb maks tasuda järgmise aasta 15. juuniks. Kui sõiduk kantakse esmakordselt registrisse aasta keskel, siis ei tule aastamaksu tasuda kogu aasta eest, vaid see arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud aasta lõpuni.

Kui sõiduk on registreeritud tähtajaliselt, siis tuleb ka aastamaksu tasuda üksnes tähtajalise registreerimise perioodi eest.

Kas aastamaksu on võimalik tagasi saada või maksusummat vähendada?
Kui sõiduk müükase või selle kasutusõigus läheb üle aasta kestel, siis ei tagastata tasutud mootorsõidukimaksu ning maksusummat ei vähendata. Näiteks kui isik müüb sõiduki 30. juunil teise riiki ning sõiduk kustutatakse Eesti liiklusregistrist, siis peab sõiduki müünud isik maksma mootorsõidukimaksu kogu aasta pealt.

Koda tegi eelnõu väljatöötamise käigus nii rahandusministeeriumile kui ka riigikogule ettepaneku lisada seadusesse punkt, mis võimaldab sõiduki aastamaksu summat vähendada või tagastada, kui sõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti liiklusregistrisse, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Millistel juhtudel tuleb maksta ühekordset registreerimistasu?
Registreerimistasu tuleb maksta enne sõiduauto ja kaubiku Eesti liiklusregistris esmakordset registreerimist. See tähendab, et registreerimistasu maksmine on registreerimiskande tegemise eelduseks.

Lisaks tuleb registreerimistasu maksta enne Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõiduauto ja kaubiku esmakordset omanikuvahetust, kui sõiduki eest ei ole varasemalt tasutud registreerimistasu.

Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või sõiduk on omandatud pärimise teel. Kui aga selline sõiduk hiljem müüakse, siis loetakse seda esmakordseks omanikuvahetuseks ning tasuda tuleb registreerimistasu.

Kui suur on registreerimistasu määr?
Sõiduauto registreerimistasu suurus sõltub kolmest komponendist: baasosast (150 eurot), CO₂ eriheite osast ning massiosast. Registreerimistasu arvutamise valemis on CO₂ eriheite osal suurem kaal kui aastamaksu puhul, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Täiselektrilise sõiduauto registreerimistasu määr sõltub baasosast (150 eurot) ja massiosast.

Kaubiku registreerimistasu koosneb baasosast (300 eurot) ning CO₂ eriheite osast. Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu on 200 eurot.

Nii sõiduauto kui ka kaubiku registreerimistasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Mida suurem on sõiduki vanus, seda väiksem on registreerimistasu, millest on lahutatud baasosa.

Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.

Transpordiamet on teinud registreerimistasu kalkulaatori, mis näitab sõiduki registreerimismärgi sisestamisel, kui suurt registreerimistasu tuleb sõiduki pealt tasuda. Kalkulaator on leitav SIIN.

Kas registreerimistasu saab tagasi küsida?
Isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk müüakse välismaale. Siiski kehtib tagastamise osas ka mitmeid piiranguid. Näiteks ei tagastata väiksemat kui 300-eurost registreerimistasu. Lisaks ei tohi sõiduki esmakordsest registreerimisest olla möödas rohkem kui kümme aastat. Kui sõiduk on olnud Eestis registreeritud vähem kui aasta, ei tagastata registreerimistasu baasosa.

Kui sõiduk müüakse Eestis ehk sõidukit ei kustutata liiklusregistrist, siis ei ole võimalik registreerimistasu tagasi saada.

Kuidas toimub registreerimistasu maksmine?
Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab transpordiamet pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist ja enne sõiduki omanikuvahetuse registrikande toimingut.

Registreerimistasu tasumine omanikuvahetuse puhul transpordiameti e-teeninduse kaudu hakkab toimuma sarnaselt riigilõivu tasumisele. See tähendab, et sõiduki müüja ja ostja peavad omavahel kokku leppima, kes registreerimistasu tasub ning vastavalt ka e-teeninduses juhiseid järgides toimima.

Mootorsõidukimaksu seadusega saad lähemalt tutvuda SIIN ning liiklusseaduse muudatustega, mis kehtestavad ühekordse registreerimistasu, saad tutvuda SIIN.

Kui sul tekib küsimusi uuel aastal jõustuva mootorsõidukimaksu või sõiduki ühekordse registreerimistasu kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti juristid@koda.ee teel.