Tallink rihib teetähist 10 miljonit reisijat aastas
Aastas miljoneid turiste Eestisse toova Tallink Grupi tegevjuht Janek Stalmeister ütleb, et odav pilet on juba mitukümmend aastat Eesti laevanduse, turismi, hotelli ja isegi taksosektorit kujundanud börsifirma teadlik valik. „Me panustame eelkõige sellele, et laevareisijad tarbiksid merel olles teenuseid ja jätaks oma eurod laevale. Laev on reisikeskkond, meie ärimudel ei teeni kasumit nii palju piletitulust kui Lõuna-Euroopa
firmad. See võimaldab meil hoida piletihindu madalal.“
Mida peab Tallinki juht firma suuremateks proovikivideks täna ja tulevikus?
Esiteks muutub klient olenemata hindadest aina nõudlikumaks, mistõttu peab ka reisikeskkond ja teenindus olema üha kvaliteetsem. Muidu jääb klient maale, kus kerkivad ridamisi uued meelelahutuskeskused ja atraktsioonid. Tallinki suur eesmärk on anda
kliendile põhjus tõusta diivanilt üles, et tulla just laevale.
Laevu on Tallinkil eri sõiduliinidel palju, aga üheks kõige olulisemaks aluseks saab 2017. aastal liinile toodav uus laev Megastar, mis vahetab välja Superstari. Tegemist on 230 miljonit eurot maksva kiirlaevaga, mis tarbib kütusena veeldatud maagaasi ja sõidab Tallinnast Helsingisse kahe tunniga.
Megastari projekti ja kliendi diivanilt üles tõstmise kõrval rööprähkleb Tallink kasvavate palkadega. Börsifirma on suurendanud töötajate palku aastast aastasse. Ainult 2010. aastal jäid palgad samale tasemele ja juhtkonna palku vähendati. Palkade kerkimine rõõmustab küll töötajaid, kuid sunnib Tallinki lisatulude otsingule.
Heade töötajate leidmine nii merele kui kontorisse on firmale keeruline ülesanne. Laevadele on vaja oskustöölisi ja insenere, kellel on värskemad teadmised ja tugev taust. Kontorisse on vaja haritud inimesi, kes tunnevad infotehnoloogia uuemaid trende, ning eksperte (sotsiaal)turunduses.
Soome ja rootsi keel peab laeval ja sadamas töötades samuti suus olema. Tallinki küsitlused, samuti kogemus on näidanud, et kliendid peavad teenindajate keelteoskust tähtsaks.
Kui raske on teha suuri otsuseid Läänemere põhjaosa juhtiva reisija kaubaveoteenuse firma juhina? „Koormav,“ vastab Stalmeister pärast lühikest pausi. „Peab alatasa mõtlema, et igal otsusel on tagajärg töötajatele, omanikele, klientidele. Tuleb leida otsused, mis sobiks kõigile. Neid pole lihtne leida, osapooli on palju.“
Ilmekalt näitab seda aeg, kui on vaja laev panna kas teisele liinile või prahtida ajutiselt sootuks Austraaliasse, nagu tehti 2014. aastal Silja Europaga. Ühtäkki on vaja veoteenus ümber mängida, tuhandeid inimesi suunata mujale, teha kõik endast olenev, et protsessid laabuks. Nendel päevadel tehakse tihti ka ületunde, ehkki „rahulikul ajal“ käivad nii juhid kui alluvad tööl üldiselt viis päeva nädalas. Teenuse ümbermängimine on lühiajaline väsitav periood, aga Tallinki kogenud inimesed on juhtide hinnangul alati hakkama saanud.
Eelmisel aastal teenindas Tallink üheksat miljonit reisijat, kümne miljoni sümboolne tähis on lähedal. Aga millal Tallink selle ületab?
„Minu poolest tulgu või kohe, laeval on ruumi küll. Välja arvatud ehk juulis,“ naljatab 42aastane tegevjuht. Tema arvates pole 10 miljonit reisijat kättesaamatu arv. Selle murdmine pole lihtne, kuid on teostatav. Soovitu täitumine sõltub laevade ja liinide arvust konkreetsel aastal.
Tallink Grupp on ligi kümme aastat heldelt toetanud tennist. Sponsorluse jagamise kõrvalt otsustas Tallink, et aeg on investeerida taristusse: tänavu jaanuaris valmis Tallinnas tervet kontserni teenindav logistikakeskus ning juunikuus sai nurgakivi Tallinki Tennisekeskus Lasnamäel. Keskuses on lisaks 14 tenniseväljakule ja 10 sulgpalliväljakule ka jõusaal ja rühmatreeningusaal. Väljakud saavad esialgsete hinnangute põhjal valmis detsembriks.
Tennisekeskus on tulevikus üks osa Tallinki suuromanike kavandatud 70 000ruutmeetrisest Tallink City linnakust, mis kerkiks keskuse kõrvale. Tõsi, Tallink City projekt on täna endiselt kontoriseinte vahel ja millist laadi meelelahutuskeskus täpselt kerkib, pole teada.
Küll tekib siis reaalne võimalus, et turist tuleb Tallinki laevaga Eestisse, sõidab Tallinki kollase taksoga Tallinki hotelli check-in’i jaoks, sealt liigub edasi keskusesse tennist mängima, mille järel ootab ees ostlemine (ja ehk potentsiaalne kinoskäik?) Tallink City meelelahutuspindadel – kuni lõpuks viib takso tagasi Tallinki hotelli.
Stalmeister nii kaugele täna ei mõtle. Esialgu on veel fookus merereisidel. Samas… „Tallink on linna visiitkaart,“ mõtiskleb ta. „Vahel rikuvad küsitava kvaliteediga teenused kergesti reisi üldmulje. Meie saame pakkuda mõningaid kvaliteetseid esmateenuseid ka kaldal. Meile on ülioluline, et reisija uuesti tuleks. Tallink on standard, mille järgi joonduda.“
Artikli autor: Ott Oliver Olgo
/artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Parimad Ettevõtted 2016/