Tänu ettevõtjatele on kaotatud mitmeid bürokraatlikke nõuded

Riik käivitas 2015. aastal nullbürokraatia projekti, mille käigus esitasid ettevõtted riigile 252 halduskoormuse vähendamise ettepanekut. Riik lubas ellu viia 165 ettepanekut ning tänaseks on vähemalt osaliselt kaotatud 145 nõuet ning mitmete ettepanekute elluviimine on veel pooleli.

Ligi veerand riigile saadetud ettepanekutest pärinesid kaubanduskoja liikmetelt. Koda esitas kokku 62 bürokraatia vähendamise ettepanekut, millest suurem osa olid seotud erinevate aruannete ja deklaratsioonide lihtsustamisega. Ettepanekute hulka kuulusid ka sõidupäevikute ja pakendiaruande auditeerimise kohustuse kaotamine ning töökeskkonnaga seotud nõuete lihtsustamine.

Mõned näited halduskoormuse vähendamise ettepanekutest, mis on tänaseks ära tehtud

• Kui tööandja on võtnud tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus mitte enam iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.
• Eeltäidetakse mitmeid statistikaameti küsitlusi. Näiteks 2017. aastal lisandus eeltäitmisele küsimustik „Tööstustooted", mis eeltäidetakse osaliselt kuupõhiselt esitatud andmete alusel. Kvartaalne küsimustik „Majandustegevus" ja aasta küsimustik „EKOMAR" eeltäidetakse kuulise küsimustiku „Palk" töötundide infoga. Aruanne „Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad“ eeltäidetakse töötamise registri andmetega.
• 4.04.2016 võeti kasutusele uuenenud tarkvaraga ehitisregister, mille elektroonne menetluskeskkond võimaldab kasutajatel esitada taotlusi ja teavet läbi ehitisregistri keskkonna elektrooniliselt ning saada ka elektroonselt tagasisidet menetluse kohta (sh näiteks kooskõlastuste ja märkuste kohta).
• Alates 2018. a 1. jaanuarist tõsteti käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära 16 000 eurolt 40 000 euroni.
• Valminud on KOTKAS I etapi arendused, mille tulemusel toimub kogu komplekslubade ja kiirgustegevuslubade menetlus (loa taotlemine, seire- ja aastaaruannete esitamine) KOTKAS-s. Nimetatud lubade menetlemine ühes keskses ja kasutajasõbralikus keskkonnas vähendab nii loa taotleja kui ka loa menetleja halduskoormust.
• 2017. aastal jõustunud metsaseaduse muudatuste ja metsaregistri arenduste tulemusel toimub metsateatiste automaatne registreerimine metsaregistris ja seda kõikide raiete puhul (välja arvatud looduskaitsealadel toimuva raie puhul).
• Aktsiisikauba maksukohustuse seisu väljatrüki nõue ja SADHES-st aktsiisikauba saatelehe väljatrükkimise nõue Eesti-siseste kaubavedude puhul on kaotatud alates 2018. aastast.
• Kui varasemalt tuli metsamaterjali müügiteatis esitada igaks kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks, siis 2017. aastal jõustunud metsaseaduse muudatuse kohaselt tuleb müügi- või ostutehingu teatis esitada kord aastas 10. jaanuariks. Samuti vähendati 2017. aastal jõustunud metsamaterjali veoeeskirja muudatustega andmete hulka, mis tuleb maksu- ja tolliametile esitada.
• 300 maanteetranspordi kaubaveoettevõtet vabastati küsimustiku „Maanteetransport“ andmete esitamisest.
• Ellu on viidud ettepanek vabastada väiksemad kütteseadmed õhusaastetasust. 2017. aastal jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusega tõsteti õhusaasteloa künniseid teatud valdkondades. Näiteks põletusseadmed võimsusega alla 1 MW ei vaja õhusaasteluba, vaid neile kehtib registreerimiskohustus.
• Ettepanek siduda töötaja esmane tervisekontroll töötaja katseajaga on täidetud 1.01.2019 jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, mille kohaselt tuleb tervisekontroll korraldada töötajale reeglina 4 kuu jooksul alates tööle asumisest.
• Ettepanek kaotada töökeskkonnanõukogu tegevusest aruandmise kohustus on täidetud vastava töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusega, mis jõustub 1.01.2019. Lisaks vabastati tööandja kohustusest teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest, ettevõtte tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest.
• Alates 2018. a on lubatud TSD lisa 1 ja 2 koos maksusummadega imporditud faili puhul andmeid e-maksuameti süsteemis käsitsi parandada ja deklareeritavaid isikuid lisada.
• Ühistranspordiseaduses reguleeriti kokkuleppeveod ja lihtsustati loa nõudeid taksodele.
• Lihtsustatud on elamisloa taotlemist ja paindlikumaks on muudetud elamisloa taotlemise võimalusi. Vähendatud on elamisloa taotlemisel nõutavate lisadokumentide hulka.

Mitmed halduskoormuse vähendamise ettepanekud on ka veel töös

• TSD aruande puhul on plaanis kaotada nn nullidega deklaratsioonide esitamise kohustus alates 2020. aastast.
• Töös on ettepanekud, mille tulemusena ei peaks MTR-i kandma tõendeid, mis näitavad töötaja seost tööandjaga, kuna see seos on tuvastatav läbi töötamise registri.
• Ehitusvaldkonna dokumentide digitaliseerimiseks on kavas muuta riigihangete seadust ja ehitusseadustikku ning teha BIM-i põhimõttel andmete esitamine kohustuslikuks ja koostatakse vastav IT arendusprojekt.
• Jätkub keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus loa taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni.

Ühest otsast halduskoormus langeb, teisest aga suureneb

Kuigi viimastel aastatel on riik viinud ellu mitmeid bürokraatiat vähendavaid ettepanekuid, ei ole ettevõtjate halduskoormus tuntavalt vähenenud. Põhjuseks on asjaolu, et iga aasta jõustub mitmeid õigusakte, mis bürokraatiat suurendavad.

Kaubanduskoda on andnud riigile teada, et riik ei peaks halduskoormuse vähendamisega tegelema üksnes ühekordse projekti raames, vaid sellega tuleks tegeleda igapäevaselt ning kõikide ministeeriumite ja riigiasutuste üleselt.

Tänaseks on riik koostanud ka pikema vaate, kuidas ettevõtete halduskoormust vähendada. Ühe olulise meetmena nähakse riigi andmehalduse korrastamist, plaaneritakse vähendada majandustegevuse reguleeritust ning on seatud ka eesmärk, et halduskoormuse hindamine oleks riigi igapäevase töö loomulik osa.

Kui teil on ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks, siis andke sellest teada e-posti aadressile juristid[at]koda.ee.

Täieliku lõpparuande leiad siit: