Tehisintellektil põhinev töötajate juhtimine – miks ja kuidas?

Tehisintellektil põhinev töötajate juhtimine pakub võimsaid tööriistu tootlikkuse ja ohutuse parandamiseks, kuid sellega kaasnevad ka riskid, nagu stress ja vähenenud autonoomia. Läbipaistvus, töötajate kaasamine ja tugev töötervishoiupoliitika aitavad riske maandada ning edukalt töötajate juhtimissüsteeme rakendada.

Digitehnoloogiad on muutnud meie igapäevaelu ja ühiskonda kiiremini kui ükski varasem innovatsioon. Näiteks Euroopa Liidu (EL) tööohutuse ja töötervishoiu ameti (EU-OSHA) uuringud näitavad, et enamik EL-i ettevõtteid kasutab digitehnoloogiaid, kuid ainult 24% tööandjatest arutleb nende mõjude üle töötajate ohutusele ja tervisele. See näitab vajadust parandada teadlikkust ja rakendada meetmeid, et digiajastu võimalused ja riskid oleksid tasakaalus.

Võimalused ja riskid

Digitehnoloogiad annavad tööohutuse ja tervise valdkonnas mitmeid eeliseid, nagu korduvate ja ohtlike ülesannete delegeerimine masinatele ning kaugtöötajate parem töö- ja eraelu tasakaal. Samas kaasneb sellega ka riske, näiteks töötajate jälgimise intensiivistumine, töö autonoomia vähenemine ja kasvav surve täita standardeid. Lisaks esineb oht, et algoritmid võtavad üle keskastme juhtide rollid, mis võib põhjustada töö killustumist ja inimliku suhtluse vähenemist. Kaugtöötajad aga tõdevad, et nad kogevad sagedamini sotsiaalset isoleeritust ja töökoormuse suurenemist.

Digitehnoloogiate kasutamisega seotud riskide maandamiseks soovitatakse kaasata töötajad ja nende esindajad tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu otsustusprotsessi. Samuti tuleb tagada läbipaistvus ja võrdsed võimalused digisüsteemide mõistmiseks. Lisaks tuleb kasuks arendada digikirjaoskust ja töötajate oskusi laiemalt.

Juhtimine ja AI

Esmalt vaatleme, kuidas tehisintellekt muudab töötajate juhtimist (AI-based worker management, AIWM). Selleks kasutatakse digitaalsüsteeme, mis koguvad tööga seotud andmeid, töötlevad neid algoritmide abil ning võimaldavad automatiseeritud või poolautomaatselt tehtavaid otsuseid. Need süsteemid parandavad töökorraldust, tootlikkust ja töötajate sooritust, pöörates samal ajal tähelepanu töötajate ohutusele ja heaolule.

Olulised kasutusalad on näiteks tööde jaotamine, vahetuste ja ülesannete määramine töötajatele vastavalt oskustele, kogemustele ja reaalaja vajadustele (nt kliendinõudluse prognoosimine). Samuti saab neid kasutada jõudluse jälgimiseks, töötajate tootlikkuse hindamiseks ja soovituste andmiseks tootlikkuse parandamiseks.

AIWM on levinud valdkondades, kus on palju korduvaid ülesandeid, nagu tootmine, logistika, tervishoid ja puhastusteenused. Samuti on see esile kerkimas kontoritöötajate seas, näiteks panganduses ja kõnekeskustes.

AIWM süsteemidega seotud riskide seas on suurenenud järelevalve ja vähenenud töötajate autonoomia. Lisaks seondub sellega suurem töökoormus ja ajasurve, samuti stress, väsimus ja isoleeritus, mis on põhjustatud piiratud inimlikust suhtlusest. Eraldi teema on veel läbipaistmatus AI otsustusprotsessides.

Allikas: Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu amet (EU-OSHA), vaata lisainfot: healthy-workplaces.osha.europa.eu/en.

Artikkel ilmus esmakordselt Teataja 1/2025 rubriigis Enterprise Europe Network
Autor: Lea Aasamaa, Enterprise Europe Networki koordinaator