Teises kvartalis suurenes ettevõtjaid puudutava õigusloome maht
Kaubanduskoda avaldas 2021. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 59 eelnõu, väljatöötamiskavatsuse või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kahe kvartaliga kokku on koda esitanud 101 arvamust.
Lisaks alltoodud valikule ametlikest pöördumistest toimus iganädalaselt suhtlus erinevate ametiasutustega ning ka valitsusega seoses tervisekriisi, ettevõtlushariduse ning ka seoses teiste teemadega, mis vajavad aktiivset sekkumist, et tagada ettevõtluskeskkonna stabiilsus ning jätkusuutlikus. Eraldi kohtus Kaubanduskoja juhatus teises kvartalis Siseminister Kristian Jaani ning siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annusega, et arutada ettevõtjate murekohti seoses võõrtööjõuga. Kohtumisel lepiti kokku, et siseministeerium kaasab tulevikus enne piirangute kehtestamist rohkem huvigruppe, et leida alternatiivseid lahendusi. Mais toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete üldkoosolek, kus ettekandega esines peaminister Kaja Kallas. Aset leidis ka traditsiooniline koja juhatuse ühine lõuna Eesti Vabariigi presidendiga.
Samuti osalesid koja esindajad haridus ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse nõukogu töös, KredExi ja EASi liitmise juhtkomisjonis, Kutsehariduse nõukoja töös, riigikogu sotsiaalkomisjoni istungitel, ning toimusid ka mitmed kohtumised välisriikide suursaadikutega. Teises kvartalis nimetati Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts Kuressaare Ametikooli nõukogu esimeheks ning Koja Pärnu osakonna juhataja Toomas Kuuda Pärnumaa kutsehariduskeskuse nõunike kogu esimeheks.
17. mail alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juhina tööd Liina Helstein. Tartu esinduse senine pikaaegne juhataja Toomas Hansson, kes juhtis esindust alates selle loomisest 1991. aastal, asus väljateenitud pensionile. Kaubanduskoja liikmeskonnast on ligi 500 Lõuna-Eesti ettevõtjat ning alati on Tartus aktiivselt tegutsevad ettevõtjad kuulunud ka kaubanduskoja juhatusse.
Tähelepanuväärseimad teemad teises kvartalis olid:
Saavutasime osade ettevõtjate vabanemise pakendiaruande auditeerimise kohustusest
15. mail jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peab ettevõtja edaspidi laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas. Praegu on auditeerimise kohutuse piirmäär 5 tonni aastas. Koja soovitud muudatuse tulemusena vabaneb juba sel aastal ca 600 ettevõtjat pakendiaruande auditeerimise kohustusest.
Iga ohtliku kemikaali kohta ei pea hankima ohutuskaartiKaubanduskoja ettepanekul lisati 2021. aasta mais õigusakti need juhud, millal tööandja ei pea hankima ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Ohtlikuks kemikaaliks loetakse ka näiteks nõudepesuvahendit, pesukapsleid ja muud tavakauplusest kõigile kättesaadavat kodukeemiat. Enam ei pea ohutuskaarti hankima siis, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks.Tutvu töövõiduga
Avaldasime arvamust, et diisliaktsiisi tõstmine toob tagasi piirikaubanduse
Järgmise aasta 1. mail tõuseb seaduse kohaselt diislikütuse aktsiisimäär 1000 liitri kohta 121 eurot, ehk tänasest 372 eurost 493 euroni, mis tõstab kütuse hinda 0.12 € liitri kohta. Kaubandus-Tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole, et rõhutada diislikütuse aktsiisimäära tõstmisega seostuvaid negatiivseid mõjusid ning tegi ettepaneku aktsiisitõus ära jätta või edasi lükata. Koja hinnangul ei vähenda aktsiisitõusu ärajätmine maksulaekumisi, kuid mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda ning toob kõigi eelduste kohaselt kaasa uue piirikaubanduse laine.
Tutvustasime piirikaubanduse uuringut
Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2021. aasta jaanuaris Eesti elanike hulgas läbi viienda piirikaubanduse alase küsitluse, millest selgus, et alkoholi aktsiisitulu laekumine välisturistide ostudelt Eesti põhjapiiril vähenes oluliselt, kuid samal ajal kasvas tulu kohalike inimeste ostudelt siseturul, sest eestimaalased käisid vähem Lätist alkoholi ostmas ja ostsid rohkem Eestist.
Piirikaubandus Eesti lõunapiiril on jätkuvalt langustrendis, 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33% ning eelmisel aastal langes see 23%-ni, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Aastal 2017. ja 2018. kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, oli Lätist alkoholiostjate osakaal 35% täiskasvanud elanikest.
Tegime 22 ettepanekut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse eelnõu kohta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Keemiatööstuse Liit esitasid Keskkonnaministeeriumile ühisarvamuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu kohta. Arvamuses võeti arvesse ka mitmeid Eesti Vee-ettevõtete Liidu ettepanekuid. Kokku oli ühisarvamuses 22 erinevat ettepanekut ning kommentaari.
Esitasime ettepanekud riigihangete seaduse osas
Riik saatis aprillis kooskõlastamisele riigihangete ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt plaanitakse mitmeid uuendusi riigihangete valdkonnas. Näiteks on plaanis laiendada ärisaladuse põhjendamise regulatsiooni kõikidele riigihangetele, mitte ainult hankemenetlusele. Tagasisides toetasime 5 ettepanekut ning tõime välja mitmeid erinevaid täiendavaid ettepanekuid, et seadust paremaks muuta.
Juhtisime tähelepanu, et kutsehaiguse diagnoosi panija peaks suhtlema ka tööandjaga
Kuigi kutsehaiguse diagnoosimine eeldab põhjuslikku seost töökeskkonna ohuteguri või töötingimustega, ei ole diagnoosi paneval arstil täna tegelikult kohustust töökeskkonnaga tutvuda ega ka tööandjaga suhelda. Seos määratletakse pelgalt paberite ja töötaja öeldu põhjal. Selleks, et tuvastada põhjuslik seos töötaja terviseprobleemide ja töökeskkonna ohuteguriga, ei pea töötervishoiuarst täna tutvuma töökeskkonnaga. Arvestades sellega, et ka töötaja ei pruugi anda kogu vajalikku infot oma tervise või oma teiste tööandjate kohta, võib juhtuda, et arst teeb otsuse omamata tegelikult kogu vajalikku infot.
Seetõttu, tegime riigile ettepaneku muuta seadust nii, et töötervishoiuarstil oleks kutsehaiguse diagnoosimiseks kohustus ja võimalus saada kogu vajalikku infot, sh infot ka teiste tööandjate kohta ja kõiki andmeid töötaja tervise kohta. Ministeeriumilt saadud vastusest on näha, et riigil on käsil tervisetõendite digitaliseerimise projekt, mille tulemusel on edaspidi töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse diagnoosimise raames tutvuda rohkemate andmetega. Samas muus osas ministeerium regulatsiooni muuta ei soovi, selgitades, et kui tööandjal tekib kahtlus töötervishoiuarsti töö kvaliteedi osas, on tööandjal võimalik pöörduda eraldi ekspertkomisjoni poole.
Tegime 4 ettepanekut välismaalaste seaduse muutmiseks ning juhtisime tähelepanu, et deposiidinõude suurus töötasufondist on ebamõistlikult suur
Pöördusime Siseministeeriumi poole, et muuta välismaalaste seaduses Eestis registreeritud renditöö vahendaja deposiidiga seonduvaid sätteid leebemaks või kaotada nõue täielikult.
Alates 2016. aasta algusest on Eestis registreeritud renditöö vahendajad pidanud täitma deposiidi nõuet, mille kohaselt peab ettevõtja hoidma deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist. Kojale teadaolevalt kontrollis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aasta alguseni deposiidinõude täitmist ühe kuu töötasufondi pealt ning ei arvestanud välismaalasele antava elamisloa või lühiajalise töötamise perioodi pikkust. PPA muutis selle aasta alguses oma tõlgendust, ning lähtub nüüd põhimõttest, et deposiidis peab olema vahendeid vähemalt 10 protsenti välismaalase 12 kuu töötasufondist. Uus tõlgendus on tekitanud aga olukorra, kus osad renditöö vahendajad on pidanud olulisel määral suurendama deposiiti.
Soovisime, et ettevõtja vastutus kasutatud kaupade müügi korral võiks olla reguleeritud tänasest paindlikumalt
Riigikokku jõudis eelnõu, millega riik võtab üle Euroopa Liidu direktiivid, millest enamik muudatusi on Eestile kohustuslikud. Näiteks, pikeneb tarbija kasuks ümber pööratud tõendamiskoormise tähtaeg kuuelt kuult ühele aastale. See tähendab, et kui kaubal ilmneb mingi puudus ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, siis on müüja kohustus tõendada (nt ekspertiisiga), et puudust ei olnud siis, kui asi tarbijale üle anti. Hiljem peab juba tarbija ise seda tõendama hakkama. Direktiivid lubavad teatud küsimusi liikmesriikidel reguleerida nii nagu nad ise tahavad. Nii on näiteks võimalik siseriiklikult kehtestada erisused kasutatud kaupadele. Kaubanduskoda tegigi Riigikogule ettepaneku lisada võlaõigusseadusesse erireegel, et kui tegemist on kasutatud asjaga, siis võivad tarbija ja kaupleja omavahel kokku leppida, et kauba osas saab pretensioone esitada ainult ühe aasta jooksul.
Pöördusime Riigikogu õiguskomisjoni poole, et muutuvtunnikokkuleppeid lubataks ka väiksemates kaubandusettevõtetes
Riigikogu menetluses on töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab jaekaubandussektori suurematel tööandjatel ja töötajatel sõlmida muutuvtunnikokkuleppeid. Kaubanduskoda peab muudatust igati positiivseks ja vajalikuks, kuid tegime ettepaneku lubada paindlikumaid töölepinguid sõlmida ka nendel kaubandusettevõtjatel, kellel on vähem kui kuus töötajat.
Avaldasime sotsiaalministeeriumile muret, et tervisekontrollid võivad tulevikus kallimaks muutuda
Sotsiaalministeerium kavatseb muuta tervisekontrolle puudutavat regulatsiooni. Positiivne on, et tervisekontrolli otsused muutuvad digitaalseks ja ka otsuste vorm muutub selgemaks. Tulevikus jõuavad tervisekontrolli otsused tööandjale tööelu infosüsteemi kaudu. See tähendab, et jääb ära paberdokumentide edastamine ja säilitamine. Positiivne on ka see, et erinevad arstid saavad võimaluse omavahel e-konsulteerida ning püütakse lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleemi.
Pöördumises tõime välja, et töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab oluliselt tööandjate kulusid ning rohkem tuleks keskenduda järelevalve tõhustamisele ja tervisekontrolli otsuste põhjalikumaks muutmisele. Samuti tekitab ettevõtjatele muret plaan täiendada kutsehaiguste loetelu psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigustega, sest praktikas on äärmiselt keeruline leida põhjuslikku seost psühhosotsiaalsete ohutegurite ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Lisaks leidsime, et töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks tuleks võtta täiendavaid meetmeid ja tervisekontrolli läbiviimise õigust võiks teatud juhtudel laiendada perearstidele.
Leidsime, et väärtuslikku põllumaad tuleks kaitsta maaomanike õigusi vähem piiraval viisil
Riigikokku jõudis taas eelnõu, mis piirab maaomanike õigust otsustada oma maa kasutamise üle. Eelnõu eesmärk on kaitsta keskmisest viljakamate muldadega põllumaad ja tagada seeläbi riigi toidu varustuskindlus. Mõte on selles, et omanikud peaksid väärtuslikku põllumaad kasutama võimalikult suures ulatuses vaid põllumajanduslikuks tegevuseks, muud tegevused oleksid väärtuslikul põllumaal oluliselt piiratud. Näiteks ei tohiks maa omanik üldjuhul oma põllumaale ehitada uut ega laiendada olemasolevat ehitist, ei tohiks lasta põllumaal metsastuda ega rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementi.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku keskenduda hoopis kehtivate ja põhiõigusi vähem riivavate sätete paremale rakendamisele. Nimelt võiks seadus määratleda väärtusliku põllumaa mõiste ning selle kaitse üldisemad põhimõtted, kuid lõplik kaalutlusõigus võiks jääda kohalikule omavalitsusele, kes hindab üksikjuhtumi asjaolusid ja vajadust konkreetsete piirangute järele, mitte ei rakenda universaalseid piiranguid igas olukorras.
Euroopa Komisjon soovib suurendada ettevõtjate aruanduskohustust
Euroopa Komisjon tuli mais välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Olime sellistele muudatustele vastu ning saatsime keskkonnaministeeriumile kirja, kus tõime välja, et mõistame vajadust lahendada kestlikkusega seotud probleeme, kuid kahtlesime selles, kas ettevõtjate halduskoormuse järjepidev tõstmine mitmetes erinevates valdkondades on selleks kõige mõistlikum ja eesmärgipärasem meede.
Leidsime, et kollektiivlepingu tingimuste laiendamise reegleid tuleb muuta karmimaks
Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli arutlusel kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on täpsustada kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni. Riigikogule saadetud kirjas toetasime kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni muutmist, sest kollektiivlepingu seaduse vastav säte on meie hinnangul vastuolus põhiseadusega. Näiteks lubab kehtiv kollektiivlepingu seadus kahest ettevõtjast koosneval tööandjate liidul ja viiest töötajast koosneval ametiühingul sõlmida kollektiivlepingu ning laiendada kokkulepitud miinimumpalka kõikidele samal tegevusalal tegutsevatele töötajatele ja tööandjatele.
Soovisime, et tööandjal oleks tänasest paremad võimalused toetamaks töötaja tervist
Pöördusime sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas ja laiendada maksuvabade kulude loetelu. Sinna tuleks lisada näiteks vaktsineerimine, terviseuuringud ja ka tasulised tervishoiuteenused. Täna saab tööandja töötaja tervisesse maksuvabalt panustada peamiselt siis, kui kulud on seotud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmisega, näiteks, kui töötaja tervise heaks tuleb midagi teha riskianalüüsi alusel või töötervishoiuarsti otsuse alusel. Muul juhul saab maksuvabalt hüvitada vaid mõned üksikud konkreetselt piiritletud töötaja tervise- ja spordikulud ning seda ainult 100 euro ulatuses kvartalis. 100 euro ulatuses saab maksuvabalt hüvitada näiteks rahvaspordiürituse osavõtutasu, spordiklubi regulaarset kasutust, füsioterapeudi teenust jm.
Toetasime Osaka EXPOl osalemist
Saatsime Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse, kus tõime välja, et Eesti osalemine 2025. aastal Osaka EXPO-l on vajalik ja mõistlik. Kuna EXPO-st võtab osa ilmselt suurem osa riikidest, siis on Eesti osalemine EXPO-l hädavajalik. EXPO on hea võimalus, kuidas Eesti riik ja ettevõtjad saavad oma edulugusid maailmale kommunikeerida. Aasia, sh Jaapan on Eesti ettevõtjatele väga suure potentsiaaliga turg, ning seega aitab EXPO-l osalemine Eestit selles regioonis pildil hoida. Lisaks võimaldab maailmanäitus Eesti ettevõtjatel luua Jaapanis või laiemalt selles regioonis uusi rahvusvahelisi ärikontakte.
Esitasime ettepanekud seoses avaliku teabe seaduse muudatustega
Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu, kus olulisemaks uuenduseks on väärtuslike andmestike kontseptsiooni loomine, mille kohaselt muutuvad mitmed andmed äriregistris tasuta kättesaadavaks. Tõime arvamuses esile, et nõuete jõustamine võiks toimuda kiiremini, kui seni nõutud on ning täpsustama peaks avaandmete avalikustamise ja eraelu puutumatusega seotud murekohti, ning üle peaks vaatama asutusesisese kasutamise piirangu nüansid.