Toomas Luman: Isegi poliitikud on hakanud uskuma, et ettevõtluses on keerulised ajad
Toomas Lumani kõne kaubanduskoja 98. aastapäeval:
Austatud külalised, head ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed!
Kaubanduskoja asutamisest täitub käesoleval nädalal 98 aastat. Meil on täna 3633 otseliiget. Pooled neist mikroettevõtted, kolmandik väikeettevõtted ning ülejäänud suured või tublid keskmikud. Koja liikmete panus riigikassasse moodustab jätkuvalt umbes 40% erasektori maksutuludest, samuti on meie liikmete osatähtsus Eesti majandusest ligemale 40%. Kuigi olukord majanduses on keeruline, annab stabiilne liikmete juurdekasv tunnistust sellest, et meie tegevus, olgu see siis ettevõtjate otsene abistamine või kaasarääkimine majanduspoliitikas, on jätkuvalt midagi, mida ettevõtjad vajavad ja milles nad Kaubanduskoda usaldavad. Tänan selle usalduse eest kõiki meie liikmeid!
Head külalised. Ei ole vast enam kellelegi uudiseks, et ettevõtluses on täna keerulised ajad. Isegi poliitikud on hakanud seda uskuma. Kuigi vastumeelselt. Eriti keeruline on tööstuses aga ka muudes sektorites pole midagi rõõmustavat. Ja kuigi ei ole võib-olla õige öelda, et ajad on raskeimad, on täna siiski tegemist kriisiga, mis on oluliselt mitmetahulisem kui varasemad. Suurim probleem on nõudluse puudumine peamistel eksportturgudel, kuid mitte ainult. Energiakandjate kõrge ja muutuv hinnatase tekitab jätkuvat ebakindlust, investorite motivatsioon on madal ja välisinvestorite silmis on riskid kõrged. Märkimisväärse uue riskina toovad investorid välja poliitilise riski ja regulatiivse keskkonna ebastabiilsuse, mis Eesti puhul pole varasemalt nii jõuliselt esile kerkinud. Samas on stabiilselt puudu ka oskustööjõust, väga kiiresti kerkinud intressimäärad ei muuda samuti olukorda lihtsamaks ning kavandatavad, juba teada ja teadmata maksutõusud ähvardavad raha ettevõtlusest veelgi rohkem välja viia. Ei ole kahjuks positiivne pilt.
Kuid sellele vaatamata on ettevõtjad leidnud alati viise, kuidas ka keerukamatest olukordadest välja tulla, tehes vajadusel kiireid ja antud ajahetkel sageli väga ebapopulaarseid otsuseid. Aga ettevõtjatel pole muud võimalust. Kriiside ajal tuleb tegutseda võimalikult kiiresti, sest seda mitte tehes, on tagajärg tavaliselt veel traagilisem.
Rahvusvahelist konkurentsi vaadates, näeme täna selgelt, et tuleviku konkurentsieelised saavad sündida üksnes tänastest kiiretest ja ettevõtlust toetavatest otsustest. Seda nii ettevõtjate kui ka riigi vaates.
Alles üleeile lugesime, kuidas Riigikontroll nentis, et elektri varustuskindluse riskid on järgnevate aastate jooksul kasvamas ning vaja on otsuseid, kuidas neid riske maandada – kuidas tagada juhitavate võimsuste piisavus, kuidas tekitada juurde stabiilset võimsust tervikuna ning arendada ühendusi. Sama jutt, mida Kaubanduskoda on aastaid rääkinud. Ja siis kuuleme, kuidas ametnikud selgitavad - ei ole probleemi. Uus arengukava võetakse loodetavasti, rõhutan loodetavasti, vastu juba ülejärgmisel aastal. Aga miks mitte järgmisel või miks ei tehtud seda juba varem? Ja kuidas üldse ühe uue arengukava vastuvõtmine lahendab tehnilised probleemid. Ega ei lahendagi, ega saagi lahendada. See võib hädapärast näidata teed lahendusteni, aga need teed tuleb ju ka läbi käia ja ellu viia ning see võib tehniliselt võtta oluliselt kauem aega, kui paar aastat, aga kas meil on niipalju aega? Viimased aastad on näidanud, et olukord on meie piirkonnas kardinaalselt muutunud ja seda püsivalt. See tähendab, et mitte ainult energiamajanduses vaid kogu majanduses vajame muutunud oludega kohanemist. Mida me ootame? Kuni keegi teine tuleb ja probleemi meist sõltumatult ja meie huve mitte arvestavalt ära lahendab? Variant on seegi, kuid ma pole kindel, et need lahendused meile meeldivad ja meid jõukamaks teevad. Kedagi teist, aga sel juhul kindlasti.
Sarnane olukord on minu hinnangul ka hariduses. Juba aastaid nendime, et aineõpetajaid on puudu ja eriti just gümnaasiumiastmes ning kutsekoolides. Olukorra lahendamiseks on koolid sunnitud palkama sisuliselt juba igaühe, kes klassi ees julgeb olla. Järjest on kasvanud pedagoogide osakaal, kellel tegelikult puudub vastav väljaõpe. See ei saa aga olla lahendus. See võib olla ajutine lahendus, kuid mitte jätkusuutlik lahendus selleks, et aine saaks ühtlaselt ja hästi kõigile õpilastele selgeks. Huvitav, keda me petta üritame? Ilmselt ainult iseennast. Ma ei arva, et ainult palga küsimuse lahendamine aitaks meil aineõpetajate probleemi lahendada, kuid oluline komponent on see siiski. Samavõrd oluline on aga seegi, et koolis oleks huvitav ja arendav, et koolid oleksid hästi juhitud, et noored näeksid võimalikku karjääri õpetajana endale innustavana. Leian jätkuvalt, et nende väljakutsete lahendamiseks on oluline erakondade ülene pikaajaline kokkulepe, koos selge tegevuskava ja vastutajatega. Riigigümnaasiumite arendamine on olnud väga positiivne, kuid siingi tuleks omavalitsustel ja ministeeriumil leppida kokku, et sama taseme koolivõrku planeeritakse koos. Ei saa olla nii, et teeme Tallinna kaks riigigümnaasiumit juurde ning samal ajal omavalitsuse poolt ühtegi kinni ei pane, ning loodame, et õpilasi jätkub sealjuures veel ka ametikooli. Ja veel sooviga, et tegelikult võiks ametiõpet läbivate noorte osakaal isegi suureneda. See ei ole ju realistlik. Kuna ei ole teada, et viimase paarikümne aasta sees oleks suurt iibe kasvu toimunud, siis paraku ongi nii, et tulemuseks on rohkem koole kui õpilasi, igal aastal rohkem kuluvat raha ning jätkuvalt vähemotiveeritud õpetajad. Haridus peab saama poliitikute prioriteediks ja otsustama tuleb hakata kiiresti ning sisuliselt!
Kuna oleme täna koolis, siis sellega oleks sobilik hetkel ka lõpetada. Oleks. Kuid ma ei lõpeta, sest ettevõtjate huvides pean vajalikuks jätkuvalt kõigile meelde tuletada, et ei traditsiooniline ettevõtluse tulumaks, ettevõtlustulu maksustamine sotsiaalmaksuga või astmeline tulumaks, ei ole midagi innovatiivset, ega ka sellist, mis meid edukamaks teeksid. Isegi automaks, plastimaks, suhkrumaks ja kõike need teisedki vähem või rohkem tuntud maksud ei ole midagi, mis meid jõukamaks teeksid. Üksnes ettevõtlus ja ettevõtlikud inimesed, kelle ideede lendu, innovaatilisust ja riskijulgust ei piirata eos uute bürokraatlike reeglitega, aitavad meid saada jõukamaks ja elada hästi! Aitäh kõigile ettevõtjaile ja ettevõtlikele inimestele teie panuse eest meie riigi ja ühiskonna arengusse ja jõukuse kasvu. Elagu ettevõtjad!