Toomas Luman osales Riigikogus Eesti eelarvepoliitika arutelul

9. juunil toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti eelarvepoliitika üle. Arutelul osales ettekandega ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kes rõhutas, et ettevõtlust toetab kõige rohkem tasakaalus eelarvepoliitika. Samuti osalesid ettekannetega Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller ja eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

• Konservatiivne – tasakaalus eelarvepoliitika toetab ettevõtlust kõige rohkem;
• Ülekulud ja laenud tuleb kellelgi alati kinni maksta;
• Maksukoormuse kasv halvendaks igal juhul meie konkurentsivõimet ja atraktiivsust;
• Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema minimaalne;
• Otsetoetused ja laenud sekkuvad igal juhul turu toimimisse, mistõttu tuleks eelistada käendust ja garantiid, mida on võimalik pakkuda enamatele ja riigile väiksema riskiga.

Toomas Luman rõhutas ettekandes, et kuna eelarvepoliitika on aluseks majanduses loodud lisandväärtuse kaudu tekkinud maksutulude ümberjagamisele, siis on tegu ettevõtjatele ja ühiskonnale olulise teemaga. Otsused peavad olema ette prognoositavad ja neid ei tohi langetada üleöö, sest kiired muutused tekitavad alati ebastabiilsust ja turutõrkeid.

Riik ei saa kõiki toetada
Ettevõtjate jaoks on oluline, et eelarvepoliitika tagaks ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, kuid veelgi olulisem on see, et riigisüsteem tervikuna toimiks efektiivselt, vastutustundlikult ja riigilt oodatud avalike teenuste pakkumine oleks tasemel ja kättesaadav.

Täna on tekkinud laialdane ootus, et ise hakkamasaamise asemel peaks riik kõikjal aitama ja toetama. Kuigi kindlasti on situatsioone, kus see olukorra erakordsust ja ettenägematust arvestades on suurema kahju ärahoidmiseks mõistlik, ei ole sellise lähenemise süvenemine siiski mõistlik ega jätkusuutlik. See on koht, kus ka poliitikutel on oluline roll valijatele selgitada, millised on riigi tegelikud võimalused. Avalike vahenditega ei saa kõiki ja valimatult õnnelikuks teha. Meil on vajalik tagada ennekõike meditsiini- ja haridussüsteemi toimivus ning inimeste turvalisus.

Riigi tulud moodustavad teatavasti ligikaudu 40% sisemajanduse koguproduktist ja sellega peame hakkama saama. Rohkem pole kusagilt võtta - kui lühiajaliselt laenu abil saadav võimendus välja arvata.

Riigi rahaga on mänguruumi vähe  
Hinnanguliselt on 80% riigieelarve kuludest õigusaktidega broneeritud, mis tähendab, et paindlikult on kasutada vaid 20% riigieelarve mahust. Kui vähenevad seni laialdaselt investeeringuteks kasutatud Euroopa Liidu eelarvest eraldatud vahendid, muutub mänguruum veelgi kitsamaks.

Nii tänane kui ka iga järgnev Riigikogu koosseis ja koalitsioon, sõltumata selle poliitilistest vaadetest, peab arvestama, et kõik varasemad õiguspäraselt võetud kohustused kuuluvad täitmisele. Sageli on nende kohustute osa ka kellelgi õigustatud ootus, mistõttu on ka nende tühistamine pigem retooriliselt kui reaalelus teostatav.

Tänaste riigikogu arutelude ja eelarvepoliitika eesmärk peaks olema mõista ja leida lahendus küsimusele, et kuidas kasvatada majandust ja seeläbi maksutulusid nii, et see oleks jätkusuutlik ja aitaks ka ülejärgmisel Riigikogul uusi poliitilisi ideaale ellu rakendada. Samuti on vaja leida vastus küsimusele kuidas toetada rohkem haridust ja teadust, kuidas tagada maksukoormust tõstmata tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja kuidas olla edaspidigi valimis sellisteks ootamatusteks nagu täna oleme kogenud.

Riigivõlg inimese kohta kasvab 3900 euroni
Euroopa Liidu vahendid on eelduslikult järgmisel finantsperioodil vähenemas ning see võiks suunata meid paremini nende kasutamise otsuseid läbi mõtlema. Samal ajal on paratamatu, et suur osa nendest investeeringutest, mida on täna saanud selle rahaga ellu viia ja millest paljud on vajalikud olnud, vajavad uusi kulusid ja uued investeeringud samuti raha. Eesti tee ei saa olla enda jõukuse ülesehitamisel läbi laenude nagu oleme seda näinud mõnes lõunaeuroopa riigis.

Laenu võtmine ei ole kunagi halb kui sellega tehakse mõistlikke asju ja aidatakse kaasa sellele, et neile, kes laenu peavad hakkama tagasi maksma jääks ka muid rõõme peale selle tagasi maksmise. Kuid siiski on riigivõla osakaalu ligi kahekordne kasv SKP-st lühikese aja jooksul on märkimisväärne. Ning vähemalt tänase teadmise juures tuleks selle edasisest kasvatamisest hoiduda. Peame säilitama ka edaspidiste võimalike kriiside puhuks laenamise võimekuse.

Oluliseks muutuvad käendused ja garantiid
Koja hinnangul saab tänane majanduslangus olema pikem ja sügavam kui hetkel prognoositud ja seetõttu tuleb senisest rohkem rõhku pöörata sellistele riigipoolsetele toetusmeetmetele, millel on selgelt laiem efekt kogu majandust vaadates ja mida saame võimalustele vastavalt pakkuda võimalikult suurele hulgale hätta sattunud ettevõtjatest.

Käesoleva aasta teises pooles ja järgmisel aastal ettevõtjaile väga oluliseks muutumas just riigi poolsed käendused ja garantiid, mis aitavad ettevõtjail oma kohustusi pankade ees täita. Riigi jaoks on need meetmed kõige väiksema riskiga ja võimaldavad aidata raskustesse sattuvaid ettevõtjaid kõige suuremas ulatuses.

Kui otselaene pakkudes riskib riik sajaprotsendiliselt maksumaksja rahaga, siis käenduseid pakkudes oleks risk sõltuvalt tingimustest ca 5-10 korda väiksem. Sama rahaga saaks toetada kordades rohkem ettevõtteid või nende kohustuste täitmist. Ja kui kuulata pankade analüütikuid, siis hetkel pole näha probleeme ka võimaliku raha pakkumisega finantsturgudel. Kui eraturg toimib, pole põhjust riigipanka luua.

Muuta tuleks KredExi lisakapitali sihtotstarvet
Kaubanduskoja hinnangul tuleks muuta Kredexile antud lisakapitali sihtotstarvet ning suunata käibelaenude andmiseks ettenähtud vahenditest osa kindlasti käenduste kahjude katmiseks antavateks vahenditeks. Kuna tänaseks on Kredexi poolt positiivseid laenuotsuseid tehtud alla 150 miljoni euro ulatuses, siis võiks suunata vähemalt 300 miljonit käibelaenu andmiseks mõeldud vahenditest käenduste andmiseks ning selle tulemusena õnnestuks käenduste mahtu kasvatada ca kolme miljardi euroni.

Täna on limiteeritud ka KredExi maksimaalne koguvastutus panga ja liisinguandja ees, ega või ületada 15% panga ja liisinguandja poolt teenuse raames väljastatud käenduste kogusummast. Selline piirang võib olla piisav tavaolukorras, kuid kriisisituatsioonis on see liiga madal ning ei pruugi pankasid motiveerida uusi likviidsuslaene väljastama või olemasolevaid laene ümber kujundama. Sellest tulenevalt tegime ettepaneku kehtestada käenduste kogu vastutuse piiriks 40% olemasolevatel laenudel ning  kaotada käenduste kogu vastutuse piir uutel laenudel.

Ettevõtjad näevad tulevikku pigem pessimistlikult
Kaubanduskoda ei tee majandusprognoose, kuid lähtudes liikmete tagasisidest püüame siiski prognoosida, milliseks lähitulevik kujuneb. Kaubanduskoja liikmeteks on ca ligi 3400 ettevõtet, kellest valdav enamik on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted või mikroettevõtted, keda Eestis on kõige rohkem. Koja liikmed annavad riigi maksutuludesse ca 40% ja moodustavad olulise osa meie majandusest.

Liikmete seas läbiviidud küsitlus näitas, et tuleviku prognoosid on pessimistlikud. Käibe langust prognoosib ligi ¾ vastanutest. Investeeringute vähendamist peab reaalseks ca 2/3 vastanutest ning töötajate arvu vähenemine tabab ca 40% meie liikmeid

Sellest tulenevalt võime öelda, et ettevõtluses kujunevad selle aasta teine pool ja järgmine aasta kindlasti raskeks. Sektorites nagu näiteks ehitus või infotehnoloogia, kus lepingud on pikemad, jõuavad suuremad probleemid kätte valdavalt alles järgmisel aastal. Sarnane on olukord ka töötlevas tööstuses, kes on olnud meie ekspordi veduriks.

Riik peab ilmselt oluliselt rohkem mõtlema näiteks töötute ümberõppe laiemale ja paremale korraldamisele ning vaatama mida on võimalik riiklikul tasemel ette võtta, et vältida massilist pikaajalist töötust.

Senised avaliku sektori investeeringud peavad jätkuma
Ettevõtjaile on oluline, et avaliku sektori investeeringute maht säiliks ja planeeritud investeeringud ei lükkuks edasi või neid ei tühistataks. See puudutab nii kohaliku omavalitsuse tasandit kui ka üleriigilisi investeeringuid. 

Varasem pikaaegne kogemus on näidanud, et Euroopa Liidu finantsvahendite kasutamise aluseks olevate finantsperioodide vahetumisel on alati tekkinud auk, kus vanad meetmed on juba lõppenud ning uusi ei ole veel jõutud käivitada, siis tuleb täna ka pöörata senisest enam tähelepanu sellele, et Eestile võimaldatavad vahendid õnnestuks minimaalsete viivitustega kasutusele võtta. Nii palju kui sõltub meist siseriiklikult, saame me juba valmis teha ja läbi arutada.

Teatud oskuste puhul jääme sõltuma välistööjõust
Tööjõuga seotud probleeme on palju, kuid kõige olulisem on, et me jääme alati teatud oskuste puhul sõltuma ka välistööjõust ning välistööjõud jääb osaks nii lihtsamatest kui keerukamatest töödest. Me oleme avatud majandusruumis ja oluline on selles käituda nii, et me ise enda arengut kunstlikult ei takistaks.

Loomulikult kaasneb välistööjõu kasutamisega riske, samuti on see teema mitmetahuline ja poliitiliselt sensitiivne, kuid targalt juhitud immigratsioon on igal juhul parem kui juhitamatu immigratsioon. Ühel või teisel moel inimesed tulevad Eestisse – seadusandja ülesanne peaks olema tagada, et see saaks juhtuda läbimõeldult ja meie majandust toetavalt, nii headel kui halvematel aegadel.

Toimunud arutelu on võimalik vaadata järgi siit