Töötaja ümberriietumise aeg tuleb arvata tööaja hulka
Riigikohtu 11. oktoobri 2024 aasta kohtuotsuses nr 2-22-16497 selgitab Riigikohus, et kui tööandja juhiste kohaselt peab töötaja töö tegemiseks ümber riietuma, tuleb töötaja ümberriietumise, sh tööriietesse (mh eririietus ja isikukaitsevahendid) riietumise ning selleks vajaliku liikumise ja enda pesemise aeg arvata tööaja hulka. Kuidas aga arvestada tööaega siis, kui osad töötajad tulevad kodust tööriietes ning osa vahetavad riided töökohas?
Enamasti on töötajate ümberriietumise tingimused sätestatud töökorralduse reeglites. Kohtuotsuses märgib Riigikohus, et üldjuhul kehtivad töökorralduse eeskirjad kõigile töötajatele ja töötaja ei saa nende tingimuste osas läbi rääkida, seega loetakse neid tüüptingimusteks. Järelikult on tühine töökorralduse reegel mille kohaselt ei ole töötajalt nõutud tööriietesse riietumise, pesemisruumi minemise ja pesemise aeg tööaeg. Seega võib olla vajadus muuta töökorralduse reegleid. Tööandja peab hindama mõistliku aja, mille ta määrab tööpäeva alguses ja lõpus tööriiete vahetamisele ja pesemisele, mis töökorralduse reeglitega loetakse tööaja hulka. Näiteks saab määrata, et tööaeg on 8:00 – 17:00 ning tööaja hulka loetakse tööpäeva alguses tööriiete vahetamisele kuluv aeg 10 minutit ja tööpäeva lõpus tööriiete vahetamisele ja pesemisele kuluv aeg 15 minutit.
Kui osa töötajaid vahetab tööriideid kodus ja osa töökohas, siis võib töökorralduse reeglites määrata, et näiteks kell 8:00 algava tööpäeva puhul peavad kodus tööriideid vahetavad töötajad olema töökohal tootmisliinil kell 8:10 (kui riietumiseks on ette nähtud 10 minutit) ja alustama tööd koos nendega, kes vahetasid riideid tööandja ruumides. Teine võimalus on määrata, et tööaeg on näiteks 8:00-17:00 ning tööaja sisse arvestatav aeg ümberriietumisele, selleks vajalikule liikumisele ja pesemisele on hommikul ja õhtul 15 minutit ning vastavalt kompenseerida kokkuleppeliselt tehtav ületunnitöö vaba aja andmisega kõigile töötajatele. Selleks, et tööaega lihtsamini jälgida ja arvestada, on mõistlik kasutada mõnda elektroonilist lahendust tööle registreerimiseks, näiteks kiipkaarte.
Kui ümberriietumise aega ei arvestata tööaja hulka, siis on töötajal töölepingu seaduse kohaselt õigus nõuda ületunnitöö hüvitamist, sest sellisel juhul on tööandja tööaja arvestamisel eksinud. Üldjuhul tuleb ületunnitöö hüvitada vaba ajaga ja selle eest peab tööandja maksma töötajale töölepingu järgset töötasu ning andma ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vaba aega, mille eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu. Ületunnitöö peab hüvitama rahas ainult poolte kokkuleppel või kui tööleping lõpeb enne ületunnitöö tegemise eest vaba aja andmist. Ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppe saab sõlmida näiteks töölepinguga, ületunnitöö tegemist kokku leppides või pärast ületunnitöö tegemist. Ületunde ei saa kompenseerida tasustatud lisapuhkusena.
Ümberriietumisest tekkivate ületundide ennetamiseks saab tööriiete kandmise nõudmisest loobuda neil ametikohtadel, mis töö iseloomust tulenevalt ei nõua tööriiete kasutamist. Seega näiteks puidutööstuses tootmisliinil, kus töötamine on enamasti tolmune ei saa tööriiete kandmise nõudest loobuda.
Kui Teil tekib selle teema osas täiendavaid küsimusi või vajate õigusalast nõu, siis võtke ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.
Vaata lisaks:
Riigikohtu 11. oktoobri 2024 aasta kohtuotsus nr 2-22-16497