Töötamisega seotud regulatsioone tuleb muuta paindlikumaks
Kaubanduskoda viis veebruari esimeses pooles liikmete seas läbi küsitluse, et koguda ettevõtetelt ettepanekuid tööjõuga seotud probleemide lahendamiseks. Küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtted soovivad töösuhetega seotud reeglite paindlikumaks muutmist. Näiteks tegid paljud vastajad ettepaneku lubada muutuva töökoormusega töölepingu sõlmimist ja tähtajalise töölepingu sõlmimist rohkematel juhtudel ning muuta mõistlikumaks tööandja vastutust kaugtöö osas.
Järgnevalt teeme ülevaate ettevõtetelt laekunud ettepanekutest, millest suurem osa olid seotud töölepingu seadusega. Samas jõudis meieni palju ettepanekuid ka seoses välistööjõu, tööohutuse, töötervishoiu ja täiendkoolitusega.
Lubada tuleks töökoormuse kokku leppimist teatud vahemikuna
Kõige suuremaks tööõigusega seotud probleemiks peavad vastajad seda, et töötajal ja tööandjal ei ole lubatud piisavalt paindlikult leppida kokku tööajas. Nimelt näeb töölepingu seadus ette, et pooled peavad töökoormuses täpselt kokku leppima ning keelatud on töökoormuse fikseerimine teatud vahemikuna, näiteks 20-30 tundi nädalas. Sellise võimaluse loomine on aga eriti oluline tööde jaoks, mille mahtu ei ole võimalik täpselt ette ennustada ning mis võib sealjuures oluliselt varieeruda. Samas sobib see lahendus ka paljudele töötajatele, kes ei soovi kogu aeg ühtlase koormusega töötada, näiteks üliõpilased.
Tähtajalist töölepingut võiks lubada rohkematel juhtudel
Kui praegu lubab seadus sõlmida tähtajalist töölepingut üksnes ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks ning töömahu ajutiseks suurenemiseks või hooajatöö tegemiseks, siis paljud vastajad tegid ettepaneku lubada tähtajalise töölepingu sõlmimist ka muudel juhtudel. Näiteks tehti ettepanek lubada tähtajalise töölepingu sõlmimist olukorras, kus välismaalane tuleb lühiajaliselt Eestisse tööle. Samas tehti ka ettepanekuid muuta tähtajalise töölepingu pikendamise ja järjestikuse sõlmimise piirangut leebemaks.
Muud töölepingu seadusega seotud ettepanekud
Mitmed vastajad tegid ettepaneku muuta valveajaga seotud regulatsioone selliselt, et tööandjad ja töötajad saaksid paindlikumalt valveajaga seotud tingimustes kokku leppida.
Tehti ka ettepanek muuta töölepingu seaduses sisalduvat tööandja õigust teatud juhtudel vähendada ühepoolselt töötaja töötasu. Kui praegu võib tööandja töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks kaheteistkümne kuu jooksul, siis edaspidi võiks see periood olla kolme kuu asemel kuni kuus kuud.
Lisaks tegid mitmed vastajad ettepaneku töölepingu ülesütlemise regulatsiooni muutmiseks. Näiteks võiks muuta leebemaks juhtivtöötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise regulatsiooni.
Ettevõtted tegid mitmeid ettepanekuid ka seoses puhkustega. Näiteks tehti ettepanek, et seadus ei peaks kohustama töötajat võtma igal aastal vähemalt 14 puhkepäeva järjest välja, kui töötaja soovib puhata lühemate puhkuste kaupa. Lisaks tehti ettepanek, et osalise tööajaga töötava inimese puhkus peaks olema seotud tema töökoormusega, mitte olema võrdne täiskoormusega töötava inimese puhkusega.
Paljud vastajad pidasid vajalikuks ka kaugtööga seotud regulatsiooni täpsustamist töölepingu seaduses.
Leevendada tuleb sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi
Ettevõtted, kes on kasutanud või kasutavad hetkel välistöötajaid, tõid välja kaks peamist muret. Esiteks takistab välistöötajate palkamist sisserände piirarv, mille kiire täitumine takistab kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamist pikemaks perioodiks. Olukorra parandamiseks tehti ettepanek näha teatud välistöötajate osas ette erisus. Näiteks võiks kvoodi alt vabastada need välismaalased, kes tulevad Eestisse tööle inseneri ametikohale. Tehti ka ettepanek, et kvoodiväliselt võiks lubada tööle kõigi nende erialade spetsialiste, mille väljaõpet vajalikul tasemel Eestis riiklikult ei rahastata.
Teise peamise murekohana tõsteti esile välismaalaste seadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb välismaalasele minimaalselt maksta Eesti keskmist palka. Tehti ettepanek, et Eesti keskmise palga nõude võiks asendada sektori või piirkonna keskmise palgaga. Lisaks tehti ettepanek, et lühiajalise töötamise registreerimise kinnitus võiks olla ka inglise keeles.
Mitmed vastajad mainisid, et koroonaviiruse levik raskendab riikidevahelist liikumist ning seetõttu võib osutuda keeruliseks välismaalase kohalejõudmine Eestisse. Ühe probleemina toodi välja ka ebaausaid renditöö vahendajaid, kes jätavad riigile tööjõumaksud vähemalt osaliselt tasumata. Kajastamist leidis ka probleem seoses välismaalase hariduse tunnustamisega Eestis. Lisaks toodi välja, et kolmandatest riikidest pärit töötajatel on keeruline leida perearsti.
Töötervishoiu ja tööohutusega seotud ettepanekud
Peamise probleemina tõid vastajad esile, et praegune kaugtöö regulatsioon näeb tööandjale ette ebamõistlikult suure vastutuse ohutu töökeskkonna tagamise eest kodukontoris, kus tööandjal puudub kontroll töökoha üle. Seega tuleks vähendada tööandja kohustusi ja vastutust, kui töötaja teeb kaugtööd.
Ettevõtted tõid välja ka seda, et kohati kaasneb töökeskkonnaga seotud nõuete täitmisega ebamõistlik halduskoormus. Näiteks tööohutusnõuetega on mõne asja juures üle pingutatud, näiteks kodumasinate kasutamise puhul.
Lisaks tehti ettepanek, et tööandjal võiks enne töötaja tööle asumist olla rohkem õigusi tutvuda töötaja nende terviseandmetega, mis puudutavad konkreetselt töötaja võimalikku sooritusvõimet antud töökohal. Tehti ka ettepanek, et teatud juhtudel võiks lubada tervisekontrolli läbiviimist töötervishoiuarsti asemel perearstil. See võiks olla lubatud näiteks väiksemate ettevõtete ja kontoritöö puhul.
Mitmed vastajad tõid välja, et töötajate teadlikkus või info vastuvõtmine tööohutuse nõuete järgimisel on madal. Ühe probleemina tõsteti esile ka seda, et töötajale antakse haigusleht, kuigi tegelikkuses ei ole töötaja haige.
Maksudega seotud ettepanekud
Tehti ettepanek kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustus ehk töötaja pealt makstav sotsiaalmaks peaks sõltuma töötajale makstud palgast. Ettepanek puudutab neid töötajaid, kes töötavad osalise tööajaga ja kelle töötasu jääb alla miinimumpalga.
Lisaks tõid mitmed vastajad välja, et leevendada tuleks tervisekuludega seotud erisoodustusmaksu reegleid. Seega võiks suurenda praegust piirmäära ja lisada seadusesse täiendavaid tervise edendamisega seotud kulusid, mille pealt ei peaks tööandja erisoodustusmaksu tasuma.
Muud ettepaneku
Mitmed vastajad andsid teada, et viimasel ajal on suurenenud inimeste arv, kes on nõus tööle tulema vaid juhul, kui saavad töötasu mustalt. Samas toodi ka välja, et paljud töötajad ei ole nõus tööle naasma enne, kui nad ei saa enam töötuskindlustushüvitist.
Osad vastajad tõid esile ka seda, et kohtutäiturite poolt saadetavate töötasu arestimistega kaasneb ebamõistlikult suur halduskoormus ning see kohustus ei peaks lasuma tööandjatel.
Ettepanekute maht ületas 20 lehekülge
Küsitlusele vastas 52 ettevõtet ning saadud tagasiside maht oli üle 20 lehekülje. Seega eelnev ülevaade katab vaid teatud osa ettevõtetelt laekunud ettepanekutest. Kaubanduskoda kasutab liikmetelt saadud tagasisidet suhtluses ametnike ja poliitikutega, et aidata leevendada ettevõtete muresid tööjõu teemadel.
Suur tänu kõikidele ettevõtetele, kes tõid välja tööjõuga seotud probleeme ning pakkusid välja lahendusi tänastele kitsaskohtadele. Kui soovid esile tõsta täiendavaid tööjõuga seotud probleeme või pakkuda välja lahendusi, siis anna sellest meile teada e-posti juristid@koda.ee teel.