Töötuskindlustushüvitise maksmise periood hakkab sõltuma töötute arvust

30. juunil jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma lisaks inimese kindlustusstaažile ka registreeritud töötajate arvust. Kui tööpuuduse näitaja on kõrge, siis pikeneb töötuskindlustushüvitise maksmise periood ja kui tööpuudus on madal, siis on hüvitise maksmise periood lühem. 

Muudatuste peamine eesmärk on suurendada töötuskindlustushüvitise süsteemis paindlikkust ja pakkuda töötule keerulisemas tööturuolukorras suuremat sotsiaalset kaitset ning majanduslikult parematel aegadel soodustada töötute kiiremat tööturule naasmist. 

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese kindlustusstaažist. Kui inimese staaž on lühem kui viis aastat, on hüvitise maksmise periood kuni 180 päeva. Kui staaž jääb vahemikku viis kuni kümme aastat, on hüvitise periood maksimaalselt 270 päeva ning enam kui kümne aastase staaži puhul on töötul õigus saada hüvitist kuni 360 päeva. 

Alates 30. juunist sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikkus ka tööturu olukorrast. Uue süsteemi kohaselt määrab töötukassa töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise perioodi vastavalt taotleja kindlustusstaaži pikkusele ning sõltuvalt tööturu olukorrast võib hüvitise maksmise periood pikeneda hüvitise maksmise perioodi lõpus. 

Kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat 
Kui inimese kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat, on töötuskindlustushüvitise maksmise periood alates 30. juunist esialgu 180 kalendripäeva (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1 p 1). Sama pikk periood on ka täna. 

Samas edaspidi pikeneb hüvitise saamise perioodi lõpus hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva võrra, kui tööpuudus on kõrgel tasemel ning inimene on jätkuvalt töötu (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1³). Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on tööpuudus kõrge, kui hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis. 

Seega edaspidi on alla 5-aastase kindlustusstaažiga inimese töötuskindlustushüvitise saamise periood üldreeglina 180 päeva, kuid kõrge tööpuuduse korral pikeneb see automaatselt 240 kalendripäevani. 

Kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat 
Kui inimese kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis alates 30. juunist esialgu lüheneb inimese töötuskindlustushüvitise saamise periood praeguselt 270 kalendripäevalt 210 kalendripäevani (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1 p 2). 

Samas edaspidi pikeneb hüvitise saamise perioodi lõpus hüvitise saamise periood automaatselt 60 päeva võrra (kokku 270 päeva), kui inimene on jätkuvalt töötu ja töötute arv on tavapärasel tasemel (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1¹). Töötute arvu loetakse tavapäraseks, kui hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine. 

Kui hüvitise maksmise perioodi lõpus on tööpuudus kõrgel tasemel, siis pikeneb edaspidi hüvitise saamise periood automaatselt 120 päeva võrra ehk inimesel on õigus saada töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 330 päeva eest (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1²). 

Seega kui inimese kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis on hüvitise saamise periood edaspidi 210, 270 või 330 kalendripäeva, sõltudes tööpuuduse tasemest. 

Kindlustusstaaž on kümme aastat või enam 
Kui inimese kindlustusstaaž on kümme aastat või enam, siis on edaspidi tema esialgne töötuskindlustushüvitise saamise periood praeguse 360 kalendripäeva asemel 300 kalendripäeva (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1 p 3). 

Samas näeb seadusemuudatus ette, et hüvitise saamise periood pikeneb automaatselt 60 päeva võrra (kokku 360 päeva), kui inimene on jätkuvalt töötu ja töötute arv on tavapärasel tasemel (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1¹). 

Kui hüvitise maksmise perioodi lõpus on tööpuudus kõrgel tasemel, siis pikeneb hüvitise maksmise periood edaspidi automaatselt 120 päeva võrra ehk inimesel on õigus saada töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 420 päeva eest (töötuskindlustuse seaduse § 8 lg 1²). 

Seega kui inimese kindlustusstaaž on kümme aastat või enam, siis on tema hüvitise saamise periood edaspidi 300, 360 või 420 kalendripäeva, sõltudes töötute arvust. 

Kehtiva ja uue süsteemi võrdlus on välja toodud järgnevas tabelis: 

Kindlustusstaaž	Kehtiv süsteem	Uus süsteem
		Esmakordsel määramisel	Pikenemine, kui tööpuudus on n-ö tavapärasel tasemel	Pikenemine, kui tööpuudus on kõrgel tasemel
Alla 5 aasta	180 kalendripäeva	180 kalendripäeva	180 kalendripäeva	240 kalendripäeva
5–10 aastat	270 kalendripäeva	210 kalendripäeva	270 kalendripäeva	330 kalendripäeva
10+ aastat	360 kalendripäeva	300 kalendripäeva	360 kalendripäeva	420 kalendripäeva

 

Kui sul tekib küsimusi peagi jõustuvate töötuskindlustuse seaduse muudatuste osas, siis võta ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee. 

Vaata lisaks: Töötuskindlustuse seadus