1. Uudised
  2. Töövõidud ja tegevused aastal 2022
05.01.2023

Töövõidud ja tegevused aastal 2022

Põhikirja kohaselt on koja üheks olulisemaks eesmärgiks esindada oma liikmete huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel ning osaleda ettepanekute esitamises seadusandluse täiustamiseks.

2022. aastal töötasime läbi rohkem kui 7000 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 191 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Koja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus. Lisaks tegime ülevaateid ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest ning andsime infot kehtestatud sanktsioonide kohta.

Ülevaade 2022. aasta olulisematest tegevustest ja teemadest

Tegime valitsusele ettepaneku luua ettevõtetele ajutised toetusmeetmed kõrge elektrihinna hüvitamiseks
Detsembris pöördusime koos 20 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks. Valitsusele saatsime neli ettepanekut: vabastada ettevõtted ajutiselt elektri võrgutasu maksmisest, vabastada ettevõtted taastuvenergia tasust, hüvitada ka ettevõtetele osa hinnalage ületavast elektrihinnast, laiendada universaalteenust kõigile ettevõtetele. Ettevõtete toetamine on hädavajalik, sest paljud teised liikmesriigid on pakkunud ja pakuvad ka edaspidi ettevõtetele toetusmeetmeid kõrge elektrihinnaga toime tulekuks. Kui Eesti seda ei tee, väheneb siinsete ettevõtete, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõime eksporditurgudel.

Koja töövõit: elektri universaalteenust saavad kasutada ka väikeettevõtjatest üürnikud
2022. aasta 23. oktoobril jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille kohaselt on mikro- ja väikeettevõtjatel võimalus osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena. Koja ettepanekul lisandus seadusesse põhimõte, et üürileandjad, kes üürivad kinnisvara mikro- ja väikeettevõtjatele, saavad universaalteenust pakkuda ka mikro- ja väikeettevõtjatele. Eelnõu esialgne versioon ei näinud sellist võimalust ette. Koda tegi eelnõu väljatöötamise ajal ettepaneku võimaldada universaalteenust kasutada ka keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Töövõit: tööandja kohustused seoses kaugtööga on seaduses selgemalt kirjas
Kuna kaugtöökoha tingimused on enamasti tööandja kontrolli alt väljas, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamise korral. Tegime 2020. aasta lõpus sotsiaalministeeriumile ettepaneku tuua seaduses konkreetselt välja, milliseid kohustusi peab tööandja täitma kaugtöö korral. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused jõustusid 2022. aasta 19. novembril. Tööandjal on nüüd kaugtöö korral peamiselt kuus kohustust: kaugtööga seonduvate võimalike riskide kajastamine riskianalüüsis ja riskide maandamiseks abinõude rakendamine, töötaja juhendamine enne kaugtööle lubamist, tööülesannete täitmiseks sobilike töövahendite tagamine, töötaja tervisekontrolli korraldamine, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine ning haigushüvitise maksmine. Tööandja peab täitma muid töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.

Tööandjale tulid uued kohustused seoses töötervishoiuga
2023. aasta 1. jaanuaril jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis panevad tööandjale täiendavaid kohustusi seoses töötervishoiuga. Kui varasemalt oli tööandjal kohustus saata töötaja teatud juhtudel tervisekontrolli, siis edaspidi peab tööandja tellima töötervishoiuarstilt töötervishoiuteenust, mis hõlmab lisaks töötajate tervisekontrolli korraldamisele töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist ning töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Koja hinnangul on töötaja tervisesse panustamine väga oluline, kuid väljapakutud lahendus ei pruugi tuua praktilist kasu. Näiteks on küsitav, kas esimest korda ettevõttesse saabuv ja ettevõttes võrdlemisi vähe aega viibiv töötervishoiuarst on võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt viima läbi terviklikku analüüsi või nõustama töötajaid ja tööandjaid. Teise probleemina näeme, et väheneda võib töötervishoiuteenuse kättesaadavus.

Tööandjate ja töötervishoiuarstide koormuse vähendamiseks saatsime riigile mitmeid ettepanekuid töötervishoiuteenuse osutamise korra paindlikumaks muutmiseks. Näiteks tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli ka töötaja perearsti juurde. Seda ettepanekut ei võetud arvesse.

2 töövõitu seoses välistööjõuga
Oleme varasematel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku vabastada sisserände kvoodi alt välismaalased, kellele makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka. Vastav muudatus jõustus välismaalaste seaduses 2022. aasta 24. mail. Lisaks jõudis 2023. aasta 1. jaanuaril seadusesse koja ettepanek võimaldada kvoodiväliselt taotleda elamisluba ka välismaalastel, kes soovivad Eestis töötada mõned aastad. Edaspidi on välismaalastel võimalik taotleda kuni kaheks aastaks lühiajaliseks töötamiseks mõeldud elamisluba, mis ei lähe sisserände piirarvu arvestusse. Selle elamisloa saamise üheks tingimuseks on, et välismaalane peab olema vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud. Oleme teinud ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt ka insenerid, kuid seda ettepanekut ei ole arvesse võetud.

Algatasime „Terve töötaja algatuse“
2022. aasta detsembris algatasime koos 16 vabaühenduse ja erialaliiduga algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Algatuse abil soovime riiklike tervise edendamise toetamise reeglite ajakohastamist, et tööandjad saaksid rohkem inimestesse investeerida. Näiteks tuleks tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 800 euroni aastas. Lisaks tuleks laiendada teenuste loetelu, mida saab maksuvaba piirmäära raames tööandja hüvitada. Loetellu võiksid lisanduda näiteks vaktsineerimine, terviseuuringud, vaimse tervise ja tervishoiutöötaja poolt määratud tõenduspõhise ennetuse ja raviga seotud teenused ning laiemalt heaoluteenused, näiteks massaaž.

Tähtajaliste töölepingute regulatsiooni tuleb muuta veelgi paindlikumaks
2022. aasta 24. detsembril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis annab tööandjale võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega. Koda tegi ettepaneku laiendada sellist võimalust kõikidele töötajatele, kuid seda ei võetud arvesse. Lisaks ei arvestatud meie ettepanekut lubada tööandjal ja töötajal sõlmida tähtajalist töölepingut ilma mõjuva põhjuseta. Tegime ka ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandjatel ja töötajatel oleks suurem paindlikkus leppida kokku tähtajaliste töölepingute pikendamises või lepingute järjestikku sõlmimises, ilma et tööleping muutuks tähtajatuks. Ka see ettepanek ei leidnud heakskiitu.

Valveaja reeglid muutusid paindlikumaks
2022. aasta märtsis tegime sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalpartneritele ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et teatud töötajate, näiteks elutähtsa teenuse osutaja töötajate osas oleks lubatud valveaja kasutamise korral kõrvale kalduda igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangust. Koja ettepanek võeti osaliselt arvesse. 2022. aasta 24. detsembril jõustus töölepingu seaduse muudatus töötajate osas, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Edaspidi on tööandjal lubatud eelpool nimetatud töötajaga sõlmida kokkulepe, et valveaja puhul ei tule kinni pidada igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja piirangust. Samas sisaldab seadus täiendavaid tingimusi, millele see kokkulepe peab vastama. Näiteks ei tohi valveaja kestus ühes kuus ületada 130 tundi ning töötajale tuleb tagada kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kuus.

Jõustusid erisused iseseisva otsustuspädevusega töötajatele
2022. aasta märtsis pöördusime sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekuga lisada töölepingu seadusesse säte, mis lubab tööandjal sõlmida töötajaga kokkulepe, et töötaja saab ise valida endale sobiva tööaja ning tema suhtes ei kehti töö- ja puhkeaja reeglid. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastav muudatus jõustus töölepingu seaduses 2022. aasta 24. detsembril. Tööandjal on nüüd lubatud sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga kokkulepe, et töötaja suhtes ei kehti töölepingu seadusest tulenevad reeglid, mis puudutavad öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööaja korraldust, valveaega, öötöö piirangut, igapäevast ja iganädalast puhkeaga ning tööaja lühendamist. Seaduse kohaselt on iseseisva otsustuspädevusega töötaja töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Sellisel töötajal peab olema suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt oma soovidele ja vajadustele.

Tegime valitsusele ettepaneku laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutusala
2022. aasta augustis tegime koos nelja organisatsiooniga (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing) valitsusele ettepaneku muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud kasutada kütmiseks ning ka tootmises kaks järgmist kütteperioodi ehk kuni 2024. aasta 1. maini. Ettepaneku elluviimisel oleks kütmiseks ja paikses mootoris kasutatava diislikütuse aktsiis vähenenud praeguselt 37,2 sendilt 2,1 sendini liitri kohta. Valitsus ei võtnud meie ettepanekut arvesse.

Koja töövõit: Ukraina abistamiseks tehtud annetused on ka 2023. aastal tulumaksuvabad
2022. aasta märtsis võttis Riigikogu koja ettepanekul vastu tulumaksuseaduse muudatuse, mis võimaldas juriidilistel isikutel teha 2022. aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi tulumaksuvabalt, kui annetus on tehtud järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Septembri alguses pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga pikendada seda erandit veel vähemalt aasta võrra. Koja ettepanek võeti arvesse ning Ukraina abistamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastuse erisus kehtib vähemalt 2023. aasta lõpuni.

Olime vastu uue saastetasu kehtestamisele
Keskkonnaministeerium tuli 2022. aasta kevadel välja ettepanekuga panna ettevõtetele kohustus maksta ringlusse võtmata plastpakendijäätmete eest saastetasu 750 eurot tonni kohta. Koda oli koos kaheksa ettevõtlusorganisatsiooniga sellele ettepanekule vastu, sest saastetasu kehtestamine suurendab motivatsiooni jätta plastpakendijäätmete kogus deklareerimata ning seeläbi suureneb ebaaus konkurents, uue tasu üle on keeruline teostada järelevalvet ning plaanitav saastetasu on ebamõistlikult kõrge. Meid võeti kuulda ning ministeerium loobus uue saastetasu kehtestamisest.

Äriregistri andmed on kõigile tasuta kättesaadavad
Koda on eelnevatel aastatel korduvalt teinud ministeeriumitele ja riigikogule ettepaneku teha äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Alates 2022. aasta 1. oktoobrist on e-äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavad. Varasemalt olid tasuta kättesaadavad üksnes registrikaardi andmed. Tasuta andmed annavad ettevõtetele võimaluse senisest lihtsamalt ja odavamalt vaadata andmeid oma koostööpartnerite või konkurentide kohta ning luua uusi innovaatilisi teenuseid.

Tegime ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära
Koda tegi 2022. aasta septembris rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tulumaksuseaduses sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 335 eurolt 479 euroni ühes kuus. Praegune maksuvaba piirmäär kehtib alates 2014. aasta 1. septembrist ning see ei võimalda enam hüvitada töösõite varasemas mahus, võttes arvesse viimase aja väga kõrget inflatsiooni. Rahandusministeerium andis meile septembri lõpus teada, et isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära tuleks muuta, kuid hetkel ei ole võimalik seda muudatust teha, sest puudub eelnev analüüs.

Saatsime rahandusministeeriumile olulised põhimõtted, mille eest tuleb seista ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi läbirääkimistel
2021. aasta lõpus avalikustas Euroopa Komisjon direktiivi ettepaneku, mille kohaselt peavad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernid maksma iga aasta tulumaksu vähemalt alammääras 15 protsenti. Kuna tänane ettevõtete tulumaksusüsteem on Eesti ettevõtluskeskkonna üheks oluliseks nurgakiviks ning selgeks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks, siis peame väga oluliseks, et direktiivi ettepanek võimaldaks maksimaalselt suurel määral säilitada Eestil praegust ettevõtete tulumaksusüsteemi. Seetõttu saatsime rahandusministeeriumile mitmeid põhimõtteid, mille eest peab Eesti riik tugevalt seisma direktiivi läbirääkimistel Euroopa Liidus. Näiteks rõhutasime, et direktiiv ei tohi kõrvale kalduda OECD eestvedamisel valminud rahvusvahelisest kokkuleppest. Lisaks tegime ettepaneku lükata edasi direktiivi jõustamise tähtaega, sest liikmesriikidel ei ole võimalik väga lühikese aja jooksul mahukaid reegleid siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Rahandusministeerium lähtus läbirääkimistel koja poolt välja toodud põhimõtetest.

Riik käitus ettevõtjatest partnerite suhtes pahauskselt
2022. aasta oktoobris pöördusime nördimusega valitsuse poole, sest ettevõtjate usaldus valitsuse suhtes oli langemas, kuna riigi antud lubadused jäid sageli täitmata või osutusid näilikeks. Pöördumises andsime teada, et ettevõtjatele valmistavad muret juhtumid, kus valitsus ja erinevad avaliku sektori organisatsioonid ei ole ettevõtjate suhtes käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Sellisteks juhtumiteks on näiteks riigipoolsete hangete hinnamuudatuste tegemata jätmine erakordse inflatsiooni tingimustes ning LNG-kai rajamisega seonduv.

Olime vastu laenumaksetelt tulumaksukohustuse vähendamise piiramisele
Euroopa Komisjon tuli 2022. aasta suvel välja plaaniga, mille kohaselt oleks edaspidi võimalik laenumaksetelt tulumaksukohustust vähendada kuni 85 protsendi ulatuses, samas kui praegu saab laenumaksetelt tulumaksu täielikult maha arvata. Komisjon põhjendas oma plaani sooviga kaotada olukord, kus ettevõtjad võtavad oma tegevuse rahastamiseks laenu, mitte ei kasuta omakapitali, sest laenumaksetelt on tulumaksu võimalik maha arvata, omakapitalilt aga mitte. Koda oli komisjoni plaanile tugevalt vastu, sest see muudaks laenukapitali kaasamise ebasoodsamaks ja avaldaks negatiivset mõju kapitali kättesaadavusele ja ettevõtete likviidsusele. Muudatuse tulemusena võib väheneda ka ettevõtete võimekus teha investeeringuid, näiteks investeerida rohe- ja digipöördesse. 2022. aasta lõpus ei olnud teada, kas ja millisel kujul plaanib Euroopa Komisjon selle algatusega edasi minna.

Koja ettepanekul jäi seadusesse lisamata tööandja kohustus sisustada kaugtöö töökoht
Koda oli vastu ettepanekule lisada töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse põhimõte, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Meie ettepanek võeti arvesse ning seadusesse lisati üksnes punkt, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Vastav muudatus jõustus 2022. aasta 19. novembril.

Seisime pakendiettevõtjate huvide eest pakendiseaduse muudatuste väljatöötamisel
Koja ettepanekul muutus ettevõtjasõbralikumaks jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete kasutamist. Näiteks oli eelnõus algselt kirjas, et ettevõtjad peavad kehtestama minimaalse hinna (50 senti) osadele toidupakenditele ja joogitopsidele ning lisaks nägi eelnõu ette teatud korduskasutuspakenditega seotud nõuded. Need punktid on eelnõust välja jäetud. Eelnõu praeguses versioonis on kirjas, et ettevõtted peavad vähendama ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist aastaks 2026, kuid iga ettevõte saab ise otsustada, kuidas seda eesmärki täita. Koja ettepanekul on eelnõust välja jäänud ka punkt, mille kohaselt tuleb ettevõttel võtta müügipakendijäätmeid tagasi ka jäätmevoost. Samas on eelnõus veel mõningaid probleeme ning seetõttu saatsime 2022. aasta oktoobris riigikogu keskkonnakomisjonile mitmeid muudatusettepanekuid. Näiteks tegime ettepaneku anda ettevõtetele eelnõu jõustumisel vähemalt 6-kuuline tähtaeg ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kasutamise vähendamise tegevuskava koostamiseks. Lisaks tegime ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et esmakordselt tuleb pakendiettevõtjal esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguse andmed 2023. aasta, mitte 2022. aasta kohta. 2022. aasta lõpus ei olnud teada, kas riigikogu võtab koja ettepanekuid arvesse. Eelnõu menetlus jätkub 2023. aastal.

Juhtisime tähelepanu mitmetele probleemidele seoses Euroopa Komisjoni äriühingute kestliku juhtimise algatusega
Euroopa komisjon tuli välja direktiivi ettepanekuga, mis paneb ettevõtetele mitmeid uusi kohustusi seoses äriühingute kestliku juhtimise ning inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Kuigi koda toetab direktiivi ettepaneku eesmärki, näeme selles mitmeid probleeme. Suurimaks kitsaskohaks on see, et ettepanek paneb äriühingule vastutuse seoses äriühingu äripartneri inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Teatud juhtudel võib see vastutus ulatuda isegi äripartneri äripartnerini või veelgi kaugemale väärtusahelas. Äriühingul on teatud juhtudel väga keeruline reaalselt kontrollida, kas tema äripartner või tema äripartneri äripartner täidab inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust. Äriühing saab nõuda selle kohta äripartnerilt kinnitust, kuid see ei taga, et äripartner ka tegelikkuses sellist hoolsuskohustust täidaks. Näiteks kui äriühingu äripartner asub Aafrikas või Aasias, siis on Eestis asuval äriühingul väga keeruline reaalselt kontrollida, kas äripartner täidab või ei täida oma hoolsuskohustust. Lisaks on ka Eestis asuval järelevalveasutusel keeruline teostada kontrolli selle üle.

Kutsehaiguse diagnoosimisel peab töötervishoiuarst suhtlema ka tööandjaga
Koda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema ka tööandjaga. Meie ettepanek võeti arvesse ning 2022. aasta 19. novembril jõustusid muudatused, mille kohaselt peab töötervishoiuarst kutsehaiguse diagnoosimisel vestlema tööandjaga ja vajaduse korral külastama töökeskkonda. Varasemalt oli töötervishoiuarstil lubatud tuvastada põhjuslik seos kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal.

Vilepuhujate kaitse seaduse eelnõu näol on tegemist ülereguleerimisega
Koda saatis 2022. aasta veebruaris riigikogu õiguskomisjonile arvamuse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu osas, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seadusena. Eelnõu peamine eesmärk on pakkuda tööalase diskrimineerimise eest kaitset inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumistest. Riigikogule saadetud kirjas rõhutasime, et Eestis ei ole rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu hädavajalik, vaid pigem on tegu ülereguleerimisega, mis toob nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile täiendavat aja- ja rahakulu. Lisaks on küsitav, kui suurt täiendavat kaitset pakub eelnõu rikkumisest teavitajatele. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2023. aastal.

Olime vastu kahele ebamõistlikule tarbijaõiguste rangemaks muutmise ettepanekule
Euroopa komisjonil on plaan luua seadusest tuleneva garantii (EL-is kehtiv 2-aastane garantii) ja müügigarantii (tootja pakutav täiendav garantii, näiteks külmiku 5-aastane garantii) kõrvale uus vastupidavusega seotud garantii. See on tootja pakutav enam kui kaheaastase kestusega müügigarantii toote vastupidavuse kohta, mille kehtivuse aja jooksul vastutab tootja tarbija ees kauba parandamise või asendamise eest. Koja hinnangul ei tee uus garantii liik tarbijate jaoks garantiist arusaamist kergemaks, vaid hoopis keerulisemaks. Lisaks tooks kolm garantiid kaasa liigset segadust ka ettevõtjatele, kes peavad suutma vahet teha ning tarbijale selgitada, millisel garantiil on millised tingimused ning kui kaua need kehtivad. Lisaks olime vastu muudatusele, mille kohaselt peab kaupleja kõigi kaubaliikide puhul teavitama tarbijat toote parandatavusest parandatavuse hinde kaudu või kui see puudub, siis andma tarbijale muud asjakohast remonditeavet (nt varuosade kättesaadavus ja tellimise kord).

Ka suurettevõtted vajavad energiakriisis toetavaid meetmeid
Koda andis aasta jooksul korduvalt riigile teada, et ka suurettevõtted vajavad toetusmeetmeid seoses kõrge energiahinnaga. Näiteks kui Euroopa Komisjon tuli 2022. aasta septembris välja kõrgete energiahindade leevendamise ettepanekutega, milles sisaldus muu hulgas ettepanek, et liikmesriikidel on lubatud riigiluba küsimata rakendada kuni 2023. aasta lõpuni reguleeritud elektrihindu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, siis andsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada, et toetust vajavad ka suurettevõtted. Sama seisukohta rõhutasime äritarbijatele mõeldud elektri universaalteenuse eelnõu välja töötamisel ning detsembris valitsusele saadetud pöördumises seoses kõrge elektrihinnaga.

Ettevõtjad ootavad jätkuvalt lahendusi haridusvaldkonnas olevatele kriitilistele probleemidele
Pöördusime aasta jooksul korduvalt haridus- ja teadusministeeriumi poole, et juhtida tähelepanu haridusvaldkonna puudujääkidele. Samuti tegime ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku, et gümnaasiumi tasemel tuleb lõpetada matemaatika õppekava jagamine nn kitsaks ja laiaks, gümnaasiumiastmes peaks seadma lävendi gümnaasiumi minimaalsele suurusele, vastutus kvaliteetse põhihariduse tagamise ning kättesaadavuse eest peaks liikuma keskvalitsuse tasandile, soodustada tuleb gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste integratsiooni ning kutsekoolide ja ettevõtjate vahel võiks olla süsteemne koostöö. Lisaks tõime välja, et tänane süsteem, kus enamik noori suunduvad pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse ja väiksem osa kutse- ja ametikooli, ei ole jätkusuutlik. Tõime välja mitmeid probleeme ka seoses kaasava hariduse põhimõttega.

Euroopa Komisjoni plaan piirata kasvuhoonegaaside emiteerimist võib ettevõtete jaoks osutuda liiga ambitsioonikaks
Koda saatis 2022. aasta juulis keskkonnaministeeriumile oma seisukohad seoses Euroopa Komisjoni plaani kohta piirata F-gaaside ja teiste osoonikihti kahandavate ainete emiteerimist Euroopa Liidus. Näiteks on komisjon käinud välja idee kõrvaldada kasutuselt kõik fluoritud kasvuhoonegaase kasutavad seadmed, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 150. Selliste seadmete hulka kuuluvad eelkõige erinevad jahutusseadmed. Andsime ministeeriumile teada, et Eestis on endiselt väga palju selliseid seadmeid ning nende seadmete kiire väljavahetamine ei ole mõistlik. Tõime välja, et me ei toeta fluoritud kasvuhoonegaasidele hinna kehtestamist. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et komisjoni koostatud mõjuhinnang ei arvesta piisavalt praegusest geopoliitilisest olukorrast tulenevate majanduslike probleemidega.

Kevadel saatsime valitsusele pöördumise looduslike ressursside kättesaadavuse tagamiseks
2022. aasta märtsis saatsime koos 11 organisatsiooniga valitsusele pöördumise, milles rõhutasime, et kuna Ukraina sõja ja sanktsioonide tõttu vähenes või oli takistatud Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest pärit tooraine, näiteks puidu, metallide, põllumajanduses kasutavad sisendite kättesaadavus Eesti ettevõtetele, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju. Kirjas tõime ka välja, et lühemas ja pikemas vaates on välissõltuvuse vähendamiseks oluline panustada kodumaiste bioressursside kasutamise soodustamisse nii investeeringute toetamise kui ka piirangute leevendamise kaudu.

Koda tegi ettepaneku peatada keeleseaduse muudatuste menetlus
Haridus- ja teadusministeerium avalikustas 2022. aasta  novembris keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette rangemate keelenõuete kehtestamise võõrkeelsetele kaubamärkidele, audioreklaamile, digiplatvormi kaudu töötavatele isikutele ja taksojuhtidele. Näiteks pani eelnõu ettevõtjale kohustuse tõlkida eesti keelde hoonel asuv võõrkeelse tekstiga kaubamärk, mis sisaldab sõnu hotel, cafe, bank, market, spa. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku peatada eelnõu menetlus, sest lahendamist vajavad probleemid ei ole seletuskirjas piisavalt selgelt välja toodud ning vastuseta on küsimus, miks on probleemide lahendamiseks valitud just eelnõus sisalduvad muudatused. Koja hinnangul on paljude muudatuste näol tegemist ka ülereguleerimisega. Lisaks tõi koda välja puudujääke mõjuanalüüsis ning muid olulisi rikkumisi seoses hea õigusloome põhimõtetega. 2022. aasta lõpuks ei olnud teada, kas ministeerium arvestab koja ettepanekutega.

Eesti on endale võtnud LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused
2022. aasta oktoobris saatsime koos 10 organisatsiooniga valitsusele avaliku pöördumise, kus juhtisime tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused. Eesti peab maakasutuse ja metsanduse vallas aastaks 2030 siduma süsinikku 2,5 miljonit tonni. Keskkonnaministeerium on hinnanud, et ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5 protsenti. Pöördumisega soovisime valitsuselt konkreetset plaani ja tegevuskava, kuidas Eesti nende mõjudega toime tuleb. Saime keskkonnaministeeriumilt vastuse, et ministeerium on koondamas ülevaadet võimalikest tegevustest ja meetmetest, kuid see valmib alles 2023. aastal.

Ebaõiglane haigushüvitiste maksmise kord rasedatele töötajatele peab muutuma
Koda tegi 2022. aasta detsembris rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta õigusakte selliselt, et rase töötaja ei jääks tööandja poolt täiendava haigushüvitise maksmise korral ilma haigekassa poolt makstavast hüvitisest ning et rasedale töötajale makstav täiendav hüvitis oleks tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba. Sama põhimõte kehtib täna haiguslehel olevate töötajate osas, kes ei ole rasedad. 2022. aasta lõpus ei olnud teada, kas koja ettepanek jõuab seadustesse.

Ettevõtete juristidele ei peaks panema kohustusliku juristieksami läbimise kohustust
Justiitsministeerium tuli 2022. aasta märtsis välja plaaniga kehtestada tasulise juristieksami sooritamise kohustus ka juristidele, kes esindavad ettevõtteid ja asutusi kohtumenetluses ning ei ole advokaadid. Koda oli sellise kohustusliku juristieksami sooritamise kohustuse vastu. Kohustus sooritada tasuline eksam ei ole proportsionaalne, sest ettevõtete majasisesed juristid osalevad üldjuhul kohtumenetlustes harva ning eksami mitte sooritanud inimene võib kaotada töö. Lisaks toob see kavatsus negatiivse mõjuna ettevõtetele kaasa vajaduse teha asjatult täiendavad kulutused, kui tuleb välja vahetada töötajaid või õigusteenust kallimalt sisse osta. 2022. aasta lõpus ei olnud teada, kuidas plaanib ministeerium selle ideega edasi minna.

Soovisime teada, kui kaugele on riik jõudnud riigieelarve revisjoniga
Riigieelarve kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, kuid puudub kindlus, kas maksumaksja raha kasutatakse ikkagi võimalikult tõhusalt ja kas kõik kulud on hädavajalikud riigi oluliste eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu pöördusime 2022. aasta jaanuaris rahandusministeeriumi poole, et saada teavet, kui kaugele on riik jõudnud riigieelarve revisjoni läbiviimisega. Saime ministeeriumilt vastuse, et eelarverevisjoni põhimõtete rakendamine on osa valitsuse terviklikust ja kestlikust lähenemisest riigi rahandusele ning tegevuspõhise riigieelarve elluviimisest.

Tegime mitmeid ettepanekuid välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu muutmiseks
Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel eelnõu, mille kohaselt peab kolmanda riigi välisinvestor taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt luba, kui ta soovib Eestis lõpule viia strateegilisse valdkonda tehtava välisinvesteeringu. Koda ei ole sellele eelnõule vastu ning mõistab riigi soovi luua Eesti julgeoleku tagamiseks välisinvesteeringute hindamise süsteem, kuid siiski näeme vajadust teha eelnõus mitmeid muudatusi. Näiteks tegime ettepaneku lisada eelnõusse õigusselguse tagamiseks konkreetsed sätted, millistel tingimustel on riigil lubatud välisinvesteeringu luba kehtetuks tunnistada. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2023. aastal.

Ehitusvaldkonna peatöövõtja vastutus muutus koja ettepanekul plaanitust väiksemaks
2022. aasta 15. oktoobril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt on ehitusvaldkonna töövõtjal kohustus teatud tingimuste täitmise korral maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Koja ettepanekul lisati seadusesse punkt, et muudatus puudutab üksnes neid lepinguid, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast 2022. aasta 15. oktoobrit. Lisaks võeti arvesse koja ettepanek tuua seaduses selgemalt välja, millistel juhtudel vabaneb töövõtja kohustusest maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Seadusesse lisati põhimõte, et töövõtja vabaneb oma kohustusest, kui ta on kontrollinud oma alltöövõtja tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.

Fantoomliitumiste probleemiga tegelemine väärib kiitust, ent eelnõus on ka palju ebaselgust
Koda esitas 2022. aasta oktoobris Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse elektrituruseaduse plaanitavate muudatuste kohta, millega põhiliselt käsitletakse nn fantoomliitumiste probleemi ehk olukorda, kus tootjad loovad tehnilise võimekuse elektri tootmiseks ja selle võrku edastamiseks, ent tegelikkuses seda tegema ei hakka. Seeläbi on olulisel määral takistatud elektrivõrgu arendamine ning ka uute elektritootjate võrku lisandumine. Koda andis majanduskomisjonile teada, et peab fantoomliitumiste probleemiga tegelemist õigeks, kuid tegi eelnõu osas mitmeid muudatusettepanekuid. Näiteks tegime ettepaneku, et liitumislepingu sõlmimisel makstav deposiit võiks olla väiksem kui eelnõus ettenähtud tasu. Hetkel ei ole teada, kas riigikogu võtab koja ettepanekuid arvesse. Eelnõu menetlus jätkub 2023. aastal.

Tegime ettepaneku leevendada taastuvelektri tootmisseadmete liitumise toetusmeetme tingimusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli 2022. aasta augustis välja määruse eelnõuga, mis võimaldab äriühingul taotleda toetust taastuvelektri tootmisseadmete liitumiseks jaotus- või põhivõrguga tööstusaladel ja sellega piirneval alal. Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt. Koda andis ministeeriumile teada, et ühe megavatine nõue on ebamõistlikult range ja hakkaks piirama toetuse saamist. Tegime ettepaneku, et tootmisvõimsus peaks ühe megavati asemel olema 200 kilovatti. Ministeerium võttis meie ettepanekut arvesse. Vastav toetusmeede avanes 2022. aasta lõpus.

Finantsteenuste kauglepingute direktiivi ettepanekus sisaldus mitu ebamõistlikku nõuet
Euroopa Komisjon tuli välja direktiivi ettepanekuga, mis näeb ette rangemad tarbijakaitsereeglid finantsteenuste kauglepingutele. Koja hinnangul on osad uued nõuded ebamõistlikud, sest nendega kaasneb ülereguleerimine, suurenevad ettevõtete kulud ning on küsitav, kas plaanitavad muudatused avaldavad üldse positiivset mõju tarbijatele. Näiteks olime vastu nõudele, et finantsteenuste osutaja peab finantsteenuse kauglepingu korral esitama lepingueelse teabe tarbijale vähemalt üks päev enne lepingu sõlmimist. Selline muudatus vähendab finantsteenuste osutamise kiirust ja sujuvust ning ei pruugi olla ka tarbijate huvides.

Avaldasime oma seisukohad positiivse krediidiregistri loomise idee kohta
Rahandusministeerium tuli 2022. aasta suvel välja krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega, mille eesmärk on luua Eestis positiivne krediidiregister. Tegemist oleks andmekoguga või andmevahetusplatvormiga, mille kaudu peavad krediidipakkujad vahetama omavahel infot eraisikute olemasolevate finantskohustuste kohta. Koda andis ministeeriumile teada, et ülelaenamise probleemiga tuleb tegeleda, kuid enne eelnõu koostamist tuleb läbi viia põhjalik mõjuanalüüs. Esiteks oleks vaja täpsemat infot selle kohta, kas registri loomine oleks ikkagi parim lahendus ülelaenamise probleemile. Lisaks tuleks täiendavalt analüüsida, millised kulud kaasnevad andmekogu või andmevahetusplatvormi loomisega. Kui ministeerium leiab, et ülelaenamise probleemi lahendamiseks on kõige parem positiivse krediidiregistri loomine, siis koja esimene eelistus on seda teha riikliku andmejagamisplatvormi loomise kaudu.

Koda ei pea finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomist hädavajalikuks
Rahandusministeerium tuli 2022. aasta juunis välja eelnõuga luua finantsinspektsiooni juurde finantsteenustega seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendava üksuse, mille poole saaksid pöörduda nii eraisikud kui ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid, et lahendada vaidlus finantsteenuste osutajaga. Uue üksuse otsus on eelnõu kohaselt pooltele õiguslikult siduv ehk täitemenetluses täidetav. Koda andis ministeeriumile teada, et finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine ei ole hädavajalik, sest juba täna on võimalik ettevõtjate vahelisi finantsvaidlusi lahendada nii kohtus, vahekohtus kui ka lepitusmenetluse raames. 

Ettevõtluskontoga seotud reegleid tuleb uuendada
Rahandusministeerium tuli 2022. aasta novembris välja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsusega, milles sisaldub mitmeid ettepanekuid ettevõtluskonto regulatsiooni lihtsustamiseks. Koda toetab mitmete uuenduste elluviimist. Näiteks peame positiivseks kõrgema maksumäära kaotamist ning peame vajalikuks anda äriühingule võimalus kontrollida ettevõtluskonto olemasolu. Samas palusime ministeeriumil põhjalikumalt analüüsida plaanitavat muudatust, mille kohaselt ei pea äriühing maksma tulumaksu, kui inimene osutab äriühingule teenust ettevõtluskonto kaudu. Sellise muudatuse puhul on risk, et töösuhet hakatakse asendama näiliku ettevõtlusega ettevõtluskonto kaudu ja seeläbi tekib ebaaus konkurents.

Koja töövõit: I riskiklassi meditsiiniseadmete esmakordsest levitamisest teavitamise kohustus jäi tulemata
Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu nägi algselt meditsiiniseadmete levitajatele ette kohustuse teavitada terviseametit ka I riskiklassi kuuluvate meditsiiniseadmete, näiteks erinevate plaastrite ja sidemete esmakordsest levitamisest Eestis. Koda tegi ettepaneku jätta see kohustus kehtestamata, sest nende seadmete puhul on ohtlike kõrvalmõjude risk väga väike ning seega puudub kohustuse järele vajadus. Ministeerium loobus tänu meie ettepanekule uue teavitamiskohutuse kehtestamisest.

Esitasime mitmeid ettepanekuid täienduskoolitustega seotud seaduseelnõu muutmiseks
Haridus- ja teadusministeerium tuli 2022. aasta juunis välja täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis muu hulgas kehtestab täienduskoolituse kvaliteedi hindamise reeglid. Koda peab väga positiivseks, et ministeerium on loobunud varasemast ideest kehtestada täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kohustus igale täienduskoolitusasutusele, kes pakub riigi raha eest koolitusi. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et kõige efektiivsem täienduskoolituse kvaliteedi hindamise lahendus on avaliku ja võrreldava tagasisidesüsteemi olemasolu, mitte kvaliteedi formaalne hindamine ametnike poolt.

Uus energiatõhususe direktiiv seab ambitsioonikad eesmärgid hoonete energiatõhususele
Euroopa Komisjon on algatanud direktiivi eelnõu, mis käsitleb osana Euroopa Liidu kliimapaketist „Eesmärk 55“ hoonete energiatõhususe teemat. Eelnõu kohaselt peavad alates 2030. aastast ehitatavad hooned olema nullenergiahooned ning energiatõhusust peavad suurendama ka praegu olemasolevad kehvema energiatõhususega ehitised. Koda suhtub algatusse positiivselt, kuid tegi ettepaneku viia läbi mõjuanalüüs, mis näitaks ära, milliste kuludega peaks ühiskond arvestama ning kas selliste kulude kandmine eelnõus määratud tähtaegadeks on võimalik ja ei too endaga kaasa ehitusturu ülekuumenemist. Kui mõjuanalüüsi kohaselt ei osutu see mõistlikult võimalikuks, tuleks koja hinnangul eelnõus seatud tähtaegu edasi lükata.

0