Töövõidud ja tegevused aastal 2024

Põhikirja kohaselt on koja üheks olulisemaks eesmärgiks esindada oma liikmete huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel ning osaleda ettepanekute esitamises seadusandluse täiustamiseks.

2024. aastal töötasid koja juristid läbi rohkem kui 5000 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning esitasid ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 202 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade, strateegiate ja muude dokumentide kohta. Koda tegi ka hulgaliselt ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

Saavutasime 2024. aastal mitmeid olulisi töövõite, mille positiivne mõju ettevõtetele on rohkem kui 50 miljonit eurot aastas. Näiteks koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide palvel loobus riik pakendimaksu ja magustatud joogi maksu kehtestamisest; koja ettepanekul suurenesid välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär, isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär ning laienes maksuvaba piirmäära alla minevate tervise edendamise kulude loetelu. Koja ettepanekul tõusid ka auditi ja ülevaatuse piirmäärad 25%.

Koja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus. Tegime ka ülevaateid ettevõtete jaoks kõige olulisematest õigusaktide muudatustest.

Lühiülevaade 2024. aasta olulisematest tegevustest teemade lõikes

Majanduse konkurentsivõime

• Saatsime peaministrile 11 ettepanekut majanduse konkurentsivõime tõstmiseks
• Esitasime ettepanekuid majanduspoliitika plaani ja selle tegevuskava kohta
• Palusime energiamajanduse arengukava fookusesse panna konkurentsivõimelise elektri lõpphinna
• Tegime ettepaneku luua soodsamad toetusmeetmed suurinvesteeringute Eestisse meelitamiseks
• Rõhutasime, et riik peab ettevõtetele tagama maksurahu

Maksud ja tasud

• Olime vastu ettevõtete kasumi täiendavale maksustamisele
• Saatsime 11 ettepanekut julgeolekumaksu seaduse muutmiseks
• Koja ettepanek: elektri suurtarbijatele tuleb teha soodustusi taastuvenergiatasu maksmise osas
• Olime automaksu kehtestamise osas kriitilised
• Töövõit: suurenes välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär
• Koja ettepanekul tõusis isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär
• Koja töövõit: laienes maksuvaba piirmäära alla minevate tervise edendamise kulude loetelu
• Kliimaministeerium loobus pakendimaksu kehtestamisest
• Ettevõtlusorganisatsioonide töövõit: magustatud joogi maksu ei tule
• Juhtisime tähelepanu, et kohalikud omavalitsused vajavad senisest suuremat motiveerimist, et toetada ettevõtluse arengut
• Kohalikele omavalitsustele peaks laekuma senisest suurem osa maavarade kaevandamisõiguse tasust
• Olime vastu maamaksu summa hüppelisele tõstmisele
• Koja ettepanek: elektritarbijad tuleb 2025. aastal vabastada sagedusreservide tasust
• Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu
• Isikustamata ümbrikupalaga maksustamine sotsiaalmaksuga peab tuginema kindlatele tõenditele
• Alkoholiaktsiis ei suurene 2025. aasta 1. juulist
• Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasude tõstmine ei ole jätkuvalt läbipaistev 
• Toetasime ettevõtluskontoga seotud muudatusi

Tööjõud

• Iganädalase puhkeaja regulatsioon vajab muutmist
• Tekkimas on võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkulepe
• Tegime ettepaneku muuta tähtajaliste töölepingute regulatsiooni paindlikumaks
• Pakkusime välja lahendusi liiga väikese sisserände piirarvuga seonduvale probleemile
• Rõhutasime, et põhipuhkused peavad olema võrdselt 28 päeva nii era- kui ka avalikus sektoris
• Sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei lahenda tegelikku probleemi
• Koda oli vastu kolmele välistööjõuga seotud piirangu kehtestamisele
• Pikalt haiguslehel olev töötaja sai õiguse teha jõukohast tööd
• Sotsiaalministeerium loobus koja palvel ühest tööõiguse muudatusest
• Töötuskindlustussüsteemi muutmisega seonduv ei tohi suurendada kulusid ning peab motiveerima inimesi töötama
• Koja hinnangul ei vaja praktikalepingud Euroopa Liidu poolset reguleerimist

Bürokraatia ja regulatiivsed kohustused

• Töövõit: auditi ja ülevaatuse piirmäärad suurenesid 25%
• Koja ettepanek: erinevate planeeringute ja lubade menetlust tuleb lihtsustada ja kiirenda
• Tegime ettepaneku vähendada tööandjate koormust seoses võlgnikust töötaja töötasu arestimise aktiga
• Leidsime, et riik ei pea reguleerima ettevõtetevaheliste arvete edastamise viisi
• Töövõit: vilepuhujate kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud
• Koda toetab paberil ostukviitungite väljastamise kohustuse kaotamist
• Bürokraatia vähendamiseks tuleb vähendada õigusloome mahtu

Keskkond

• Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei paku ettevõtetele investeerimiskindlust
• 2040. aasta kliimaeesmärk peab olema realistlik
• Koda esitas mitmeid ettepanekuid jäätmereformi eelnõu muutmiseks
• Töövõit: müügipakendile ei kehtestata sihtmäära
• Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu vajab oluliselt täiendamist

Muud teemad

• Pöördusime töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi lahendamiseks taas sotsiaalministeeriumi poole
• Koja ettepanek: poliitika kujundamisega ning haldamise ja administreerimisega seotud avaliku sektori töötajate arvu tuleb vähendada 20%
• Seaduste menetlemine kiirkorras tuleb lõpetada
• Haridusreform liigub õiges suunas
• Varjendite ja varjumiskohtade rajamise nõuded pole piisavalt selged
• Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu ei ole küps seadusena vastuvõtmiseks
• Töövõit: tarbijavaidluste komisjoni otsused ei muutu kohustuslikuks
• Koda toetas 1-2-sendiste ümardamisreegleid
• Reklaamiseadus vajab muutmist
• Koja töövõit: krediidiinkassode ja -ostjate seaduses on kapitalinõue plaanitust poole väikesem
• Leidsime, et sõiduki peatamine kõnniteel veose laadimiseks peaks olema lubatud ka edaspidi
• Tegelike kasusaajate andmekogu peab ka tulevikus jääma koheselt ligipääsetavaks
• Alkoholitarvitamise vähendamise kava ei tohi piirduda pelgalt bürokraatia suurendamisega
• Tuvastasime probleeme soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõus
• Toetasime investeerimiskonto reeglistiku paindlikumaks muutmist
• Erakopeerimise tasu süsteem vajab uuendamist
• Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu eelnõud tuleb täiendada
• Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu kohaselt toimub era- ja avalik-õiguslike teadusasutuste rahastamine samadel alustel

Põhjalik ülevaade 2024. aasta olulisematest tegevustest

MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME

Saatsime peaministrile 11 ettepanekut majanduse konkurentsivõime tõstmiseks
2024. aasta oktoobris saatsime peaminister Kristen Michalile 11 olulist ettepanekut, mille elluviimine aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendada ettevõtete koormust ja kulusid ning muuta avaliku sektori tööd efektiivsemaks ja vähendada avaliku sektori kulusid. Ettepanekud puudutasid näiteks maksurahu tagamist, tööõiguse paindlikumaks muutmist, töötaja tervisekontrollide läbiviimist, bürokraatia vähendamist, kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni suurendamist ning poliitikakujundamisega seotud töötajate arvu vähendamist avalikus sektoris.

Esitasime ettepanekuid majanduspoliitika plaani ja selle tegevuskava kohta
2024. aastal valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel majanduspoliitika plaan aastani 2035, mille visioon on kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035. Selles dokumendis sisaldub kaheksa majanduspoliitika põhimõtet. Põhimõtted on seotud näiteks ekspordi edendamise, bürokraatia vähendamise, investeeringute meelitamise ning lisandväärtuse suurendamisega. Koda peab sellise dokumendi koostamist positiivseks sammuks, kuid esitasime selle täiendamiseks mitmeid ettepanekuid alates maksupoliitikast ja õigusloomest ning lõpetades investeeringute ja paindlike töösuhetega. Ministeerium võttis mitmeid koja ettepanekuid arvesse.

2024. aasta lõpus valmis majanduspoliitika plaani elluviimiseks konkreetsem tegevuskava 2025. aasta kohta. Koja hinnangul ei vasta tegevuskava väga hästi ettevõtete ootustele, sest puudub selge fookus. Tegevuskavas sisaldub 45 tegevust, kusjuures mitmetel tegevustel on ilmselt väga väike mõju ettevõtete konkurentsivõimele või on mõju hoopis negatiivne. Koda soovitas fookusesse võtta 5-10 ettevõtete jaoks kõige olulisemat teemat ning ülejäänud tegevused jätta kõrvale. Näiteks tuleks keskenduda tegevustele, mis aitavad tagada, et elektrienergia lõpphind on ettevõtete jaoks konkurentsivõimeline.

Palusime energiamajanduse arengukava fookusesse panna konkurentsivõimelise elektri lõpphinna
Kliimaministeeriumis valmis energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu, mis paneb paika eesmärgid ja tegevused kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks elektri, maagaasi, vedelkütuste ja kaugkütte valdkonnas. Koja hinnangul ei sisalda energiamajanduse arengukava eelnõu piisavalt põhjalikult seda, mida plaanib riik teha, et Eestis oleks elektri lõpphind aastaks 2035 konkurentsivõimeline võrreldes teiste ELi riikide või meie lähiregiooniga. Energiamajanduse arengukava valmib 2025. aastal.

Tegime ettepaneku luua soodsamad toetusmeetmed suurinvesteeringute Eestisse meelitamiseks
Koda andis 2024. aastal riigile teada, et arvestades praegust julgeoleku ja majanduspoliitilist olukorda, siis tuleb olemasoleva suurinvesteeringu toetusmeetme tingimusi muuta investorite jaoks oluliselt heldemaks. Näiteks tuleb kordades tõsta praegust maksimaalset toetuse osakaalu, mis on hetkel 3 miljonit eurot. 2024. aasta detsembris tuli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja suuremahuliste investeeringute toetusmeetme tingimustega. Meetme eesmärk on soodustada alates 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Kokku on meetme maht 160 miljonit eurot.

Rõhutasime, et riik peab ettevõtetele tagama maksurahu
Koda rõhutas 2024. aastal korduvalt erinevatele ministeeriumidele saadetud pöördumistes, et kuna 2023. ja 2024. aastal on riik teinud otsuseid, mille tulemusena on tõstetud olemasolevaid maksumäärasid või kehtestatud uusi makse, siis on ettevõtete jaoks äärmiselt oluline maksurahu tagamine järgnevateks aastateks. See tähendab, et enne julgeolekumaksu seaduse kehtetuks muutumist ei tohi kehtestada uusi makse ega tõsta olemasolevaid makse. See on hädavajalik ettevõtete kindlustunde, sealhulgas investeerimiskindluse tagamiseks.

MAKSUD JA TASUD

Olime vastu ettevõtete kasumi täiendavale maksustamisele
Saatsime valitsusele ettepaneku, et ettevõtete kasumi täiendava maksustamise asemel võiks kehtestada tähtajalise riigikaitse tasu, mida tuleb maksta enne majandusaasta aruande esitamist ja mille suurus oleks 0,1% juriidilise isiku bilansimahust. Rõhutasime, et tähtajalise ettevõtete tulumaksu (2% ettevõtete kasumilt) kehtestamine kahjustab äärmiselt tugevalt Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja investorite kindlustunnet. Valitsus ei võtnud meie ettepanekut arvesse ning tuli välja julgeolekumaksu seaduse eelnõuga, mille ühe komponendina tuleb aastatel 2026-2028 ettevõtjatel maksta 2% ettevõtte kasumilt.

Saatsime 11 ettepanekut julgeolekumaksu seaduse muutmiseks
Saatsime Riigikogu rahanduskomisjonile mitmeid ettepanekuid, kuidas muuta plaanitav julgeolekumaks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja arusaadavamaks ning vähendada ettevõtete motivatsiooni varjata oma kasumit. Näiteks rõhutasime, et julgeolekumaks peab jääma tähtajaliseks, maksust laekuva raha abil tuleb katta täiendavaid kaitsevaldkonna kulusid, vältida tuleb topeltmaksustamist, tasutud kasumimaksu peab saama tasaarveldada dividendide tulumaksuga, tasutud kasumimaks tuleb avalikustada, enammakstud kasumimaksu pealt peaks riik maksma ettevõtetele intressi. Riigikogu võttis koja arvamust kuulda üksnes topeltmaksustamise vältimise punkti osas, lisades eelnõusse täpsustuse, et konsolideeritud majandusaasta aruande korral tuleb aluseks võtta emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum.

Koja ettepanek: elektri suurtarbijatele tuleb teha soodustusi taastuvenergiatasu maksmise osas
Eestis tegutsevate elektri suurtarbijate kui ka tulevaste investeeringute Eestisse meelitamise jaoks on väga oluline, et Eestis oleks stabiilne ja võrreldes lähiregiooniga samas suurusjärgus elektri lõpphind. Selleks pakkusime ühe kiire lahendusena välja, et ettevõtetest elektritarbijad või vähemalt suurtarbijad tuleb vabastada taastuvenergiatasu maksmise kohustusest või siis tuleb kehtestada taastuvenergiatasule teatud hinnalagi. Taastuvenergia tootjatele tuleb saamata jääv tulu hüvitada riigieelarvest.

Olime automaksu kehtestamise osas kriitilised
Koda oli vastu iga-aastase mootorsõidukimaksu ja ühekordse registreerimistasu kehtestamisele 2025. aastast. Rõhutasime, et majanduslanguse ajal ei ole mõistlik kehtestada uusi makse, sest see ei aita tõsta ettevõtete konkurentsivõimet, vaid töötab sellele eesmärgile vastu.

Kuna oli tõenäoline, et uus maks ikkagi tuleb, siis esitasime mitmeid ettepanekuid plaanitud seaduseelnõu muutmiseks. Näiteks tegime ettepaneku panna uue maksu ja tasu maksmise kohustus üksnes nendele sõidukitele, mis on aktiivses kasutuses ehk millel on kehtiv liikluskindlustus. Lisaks palusime seadusesse lisada põhimõte, et mootorsõiduki maksusummat tuleb vähendada või osaliselt tagastada, kui sõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti liiklusregistrisse. Tegime ka ettepaneku, et riik võib uuest maksust laekuvat raha kasutada üksnes maanteetaristu hoiuks ja arendamiseks ning vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks. Eelnevalt nimetatud ettepanekuid ei võetud arvesse. Samas jõudis seadusesse koja ettepanek, et sõiduki vanus vähendab ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõidukite pealt tasutavat iga-aastast maksu ja ühekordset registreerimistasu. Eelnõu esialgse versiooni kohaselt oleks see põhimõte kehtinud üksnes eraisikutele kuuluvate sõidukite osas.

Töövõit: suurenes välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär
Tegime 2024. aasta jaanuaris rahandusministeeriumile taaskord ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, mis püsis muutumatuna 2016. aastast ning ei vastanud enam ettevõtete ega töötajate vajadustele. Rahandusministeerium arvestas koja ettepanekuga. 2025. aasta 1. jaanuarist tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär varasemalt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.

Koja ettepanekul tõusis isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär
Koda saatis 2024. aasta jaanuaris rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära, mida pole muudetud peaaegu 10 aastat. Rahandusministeerium nõustus koja ettepanekuga. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär varasema 0,30 euro asemel 0,5 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 (varasemalt 335) eurot kuus. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus kuni 1,5 miljonit eurot aastas.

Koja töövõit: laienes maksuvaba piirmäära alla minevate tervise edendamise kulude loetelu
2025. aasta 1. jaanuarist lisandusid koja ettepanekul maksuvaba piirmäära (400 eurot aastas) alla minevate tervise edendamise kulude loetellu massaažiga otseselt seotud kulutused. Lisaks on piirmäära ulatuses maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus kuni 0,5 miljonit eurot aastas.

Koda tegi ettepaneku lisada piirmäära alla minevate kulutuste loetellu kõik tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud kulutused, kuid Riigikogu otsustas selle muudatuse jätta seadusesse lisamata.

Koda tegi 2024. aastal nii rahandusministeeriumile kui ka Riigikogule ettepaneku suurendada tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 1000 euroni, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Kliimaministeerium loobus pakendimaksu kehtestamisest
Kliimaministeerium tuli 2024. aasta märtsis välja jäätmereformiga, milles sisaldus ka idee kehtestada pakendimaks. Koda oli koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega pakendimaksu kehtestamisele tugevalt vastu, sest teistes liikmesriikides puudub selline maks ning keskkonnaalaseid eesmärke täidavad juba teised varasemalt kokku lepitud meetmed. Näiteks hakkasid 2025. aastast kehtima kõrgemad sihtmäärad pakendijäätmete ringlussevõtu osas. 2024. aasta oktoobris andis ministeerium teada, et nad ei lähe edasi pakendimaksu kehtestamise ideega, millega loodeti riigi tulusid suurendada ca 20 miljonit eurot aastas.

Ettevõtlusorganisatsioonide töövõit: magustatud joogi maksu ei tule
Koda pöördus 2024. aasta kevadel koos mitme erialaliitudega (Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit) erinevate ministeeriumite poole ettepanekuga loobuda magustatud joogi maksu kehtestamisest. Kuigi maksu kehtestamise üks eesmärk on parandada rahvatervist, siis puuduvad veenvad tõendid, et see aitaks soovitud eesmärki saavutada. Riigikogu võttis meid kuulda ning loobus 2024. aasta sügisel magustatud joogi maksu kehtestamisest. Riik lootis uue maksuga koguda ca 25 miljonit eurot aastas.

Juhtisime tähelepanu, et kohalikud omavalitsused vajavad senisest suuremat motiveerimist, et toetada ettevõtluse arengut
Koda esitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepanekud, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel saada senisest suuremat tulu piirkondlikust ettevõtlustegevusest ning elavdada ettevõtlust tervikuna. Koja hinnangul ei motiveeri praegune maksusüsteem omavalitsusi arendama ettevõtluskeskkonda, kuna peamine tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, mis laekub ainult elukohajärgsele omavalitsusele. Tegime ettepaneku muuta tänast süsteemi selliselt, et pool omavalitsustele laekuvast tulumaksust läheks elukohajärgsele omavalitsusele ja teine pool töökohajärgsele omavalitsusele.

Kohalikele omavalitsustele peab laekuma senisest suurem osa maavarade kaevandamisõiguse tasust
Koda on korduvalt teinud riigile ettepaneku eraldada keskkonnatasudest senisest suurem osa kohalikele omavalitsustele, et seeläbi suurendada omavalitsuste tulubaasi ning tõsta omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa sellisele majandustegevusele, mille käigus toimub maavarade kaevandamine. Kliimaministeerium lisas selle idee keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusse. Kliimaministeeriumi nägemuse kohaselt on omavalitsuste tulubaasi suurenemine võimalik tänaste tasumäärade jaotumispõhimõtete muutmisel või siis mõnevõrra kõrgemate tasumäärade kehtestamisel, mis eeldab kaevandamisõiguse alam- ja ülemmäärade tõstmist. Koda on vastu ideele, et omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks tuleb tõsta tasumäärasid. Toetame üksnes lähenemist, et tasumäärad jäävad samaks, kuid omavalitsustele eraldatakse senisest suurem osa laekunud kaevandamisõiguse tasust. Vastav eelnõu valmib 2025. aastal.

Olime vastu maamaksu summa hüppelisele tõstmisele
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli märtsis välja maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis nägi muu hulgas ette maamaksu aastase kasvu piirangu tõstmise 10%-lt 50%-ni. Lisaks sisaldus eelnõus ettepanek suurendada äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1%-lt 2%-le alates 2025. aastast. Koda oli nendele muudatustele vastu, kuid koja kriitikat ei võetud arvesse.

Koja ettepanek: elektritarbijad tuleb 2025. aastal vabastada sagedusreservide tasust
Eesti, Läti ja Leedu ühendavad end 2025. aasta veebruaris lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liituvad Mandri-Euroopa süsteemi ja sagedusalaga. Selle tulemusena peab Elering hakkama turult ostma sagedusreservi. Eleringi prognoosi kohaselt võib sagedusreservi kulu ulatuda aastas ca 60 miljoni euroni. Üldine põhimõte on see, et nii elektritarbijad kui ka elektritootjad peavad hüvitama Eleringile sagedusreservide hankimisega seotud kulud. Tegime kliimaministeeriumile ettepaneku vabastada 2025. aastal nii tarbijad kui ka elektritootjad sagedusreservide tasust ning katta Eleringil sagedusreservide hankimisega seotud kulud ülekoormustasust. Sama lahendust hakkab kasutama ka Leedu. 2025. aasta jaanuaris kooskõlastas konkurentsiamet muudatused, mille alusel tarbijad ja tootjad vabastatakse sagedusreservide kulu kandmisest viieks kuuks (veebruar-juuni 2025) ning vastav kulu jääb sellel perioodil Eleringi kanda. 

Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu
Olime koos Eesti Tööandjate Keskliiduga vastu riigi plaanile kehtestada sideettevõtjatele täiendav regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Meile valmistab tõsist muret viimaste aastate trend, kus riik soovib oma tuumikülesannete täitmise, sh järelevalve teostamise jätta erasektorile või panna erasektorit riigi tuumikülesannete täitmise eest täiendavalt maksma. Riik ei läinud selle plaaniga 2024. aastal edasi.

Isikustamata ümbrikupalga maksustamine sotsiaalmaksuga peab tuginema kindlatele tõenditele
Rahandusministeerium avalikustas 2024. aasta lõpus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse isikustamata ümbrikupalga maksustamist nii, et edaspidi on maksuhalduril võimalik ümbrikupalga väljamakse tuvastamisel seda käsitada erisoodustusena, millelt tuleb tasuda nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Täna saab maksu- ja tolliamet nõuda isikustamata ümbrikupalga puhul üksnes tulumaksu tasumist. Koda toetab eelnõu eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist. Samas rõhutasime, et maksu- ja tolliamet ei tohi hakata maksumenetluse käigus liiga lihtsalt ja kergekäeliselt ettevõtete teatavaid tegevusi tõlgendama kui ümbrikupalga maksmist, mille tulemusel on võimalik nõuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu maksmist.

Alkoholiaktsiis ei suurene 2025. aasta 1. juulist
Rahandusministeerium tuli 2024. aasta septembris välja ettepanekuga tõsta muu hulgas 2025. aasta 1. juulist bensiini, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 5%. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud aktsiisitõusud, sest muudatusega kaasnevad mõjud on põhjalikult analüüsimata. Soovitasime järgnevate aktsiisitõusude üle otsustamiseks täiendavalt hinnata plaanitavate aktsiisitõusude mõju piirikaubandusele, maksumaksjatele ja ettevõtjatele koosmõjus teiste maksumuudatustega. Riigikogu võttis osaliselt meie ettepanekut kuulda, jättes ära 2025. aasta 1. juuliks planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasude tõstmine ei ole läbipaistev
Koda pöördus 2024. aasta jaanuaris koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga õiguskantsleri poole, sest nägime mitmeid probleeme toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra regulatsioonis. Palusime õiguskantsleril kontrollida, kas regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler leidis, et see on põhiseadusega kooskõlas, kuid tasumäärad on kehtestatud ebaselgetel alustel, sest ministeerium ei ole tunnitasu määrade arvutuskäiku avalikustanud.

2024. aasta novembris tuli regionaal- ja põllumajandusministeerium välja 2025. aasta tasumäärade tõstmise eelnõuga. Kuigi eelnõus oli tasude tõstmise kohta rohkem selgitusi, siis puudusid sellest põhjendused, miks osad tasumäärad tõusevad oluliselt rohkem kui on olnud viimase aasta inflatsioon ja keskmise palga kasv.

Toetasime ettevõtluskontoga seotud muudatusi
Koda andis heakskiidu ettevõtluskontoga seotud muudatustele, millega muu hulgas kaotati ettevõtlustulu kõrgem maksumäär. Kui ettevõtluskontole laekuv tulu ületab aastas 25 000 eurot, kuid jääb alla 40 000 euro, siis kehtis sellele maksumäär 40%. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on ettevõtlustulu maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast.

TÖÖJÕUD

Iganädalase puhkeaja regulatsioon vajab muutmist
Koda tegi 2024. aasta mais majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taaskord ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga peab olema vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Ettepanek on tingitud 2023. aasta Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt tuleb iganädalasele puhkeajale lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi.

Ministeerium võttis koja ettepanekut kuulda ning lisas töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõusse punkti, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Muudatuse jõustumisel taastub varasem pikaaegne praktika, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada graafikuga töötajale igal nädalal kokku minimaalselt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Eelnõu läbis 2024. aastal kooskõlastusringi, kuid ei saanud veel valitsuse heakskiitu ega jõudnud Riigikokku.

Tekkimas on võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkulepe
Koda on viimaste aastate jooksul korduvalt teinud ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandja ja töötaja saaksid paindlikumalt kokku leppida tööajas. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt tuleb töökoormus kokku leppida konkreetse numbrina, näiteks tööaeg on 20 tundi nädalas, kuid lubatud ei ole vahemik, näiteks 20-30 tundi nädalas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli 2024. aasta mais välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega lisandub töölepingu seadusesse paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimist võimaldav regulatsioon. Muudatuse kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida lisatundide tegemises ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.

Eelnõu näeb ette mitmeid lisatingimusi, milliste töötajate osas ja mis tingimustel on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet. Koda toetab plaanitavat muudatust, kuid tegi ministeeriumile mitmeid ettepanekuid, et sellist kokkulepet saaks sõlmida paindlikumatel tingimustel. Ministeerium arvestas suurema osa koja ettepanekutega. Näiteks uuendatud eelnõu kohaselt võib paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida ka töötaja, kes omandab kutseharidust tasemeõppes või kes on alla seitsmeaastaste lapse vanem. Eelnõu varasem versioon ei lubanud sellisel töötajal paindliku tööaja kokkulepet sõlmida. Lisaks on koja ettepanekul jäetud eelnõust välja nõue, et tööandja ja töötaja võivad lisatundides leppida kokku kuni kümne tunni ulatuses. Eelnõu uuendatud versiooni kohaselt võivad pooled lisatundides kokku leppida kuni täistööajani.

Eelnõu läbis 2024. aastal kooskõlastusringi, kuid ei saanud veel valitsuse heakskiitu ega jõudnud Riigikokku.

Tegime ettepaneku muuta tähtajaliste töölepingute regulatsiooni paindlikumaks
Koda tegi 2024. aastal korduvalt ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tähtajalist töölepingut on lubatud sõlmida mõjuva põhjuseta. Seadust tuleb muuta leebemaks ka tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut, et tähtajaline tööleping ei muutuks nii kergesti tähtajatuks. See ettepanek ei jõudnud 2024. aastal seaduseelnõusse.

Pakkusime välja lahendusi liiga väikese sisserände piirarvuga seonduvale probleemile
Koda pakkus ka 2024. aastal välja mitmeid lahendusi sisserände piirarvu probleemile. Üheks lahenduseks on sisserände piirarvu suurendamine. Teiseks lahenduseks on teatud välismaalaste või teatud ametite välja arvamine sisserände kvoodi alt. Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata nende välismaalaste elamisload, kelle osas on OSKA raportite kohaselt alapakkumine ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas ning eeldab eelteadmisi (nt insenerid, seadme- ja masinaoperaatorid). Pakkusime ka lahendust, et kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nö usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel juhul ei lähe tema elamisluba sisserände piirarvu alla. Selleks tuleb paika panna usaldusväärse tööandja kriteeriumid. Neljanda lahendusena võiks kvoodi alt vabastada välismaalased, kes tulevad tööle äriühingusse, kes tänu uuele investeeringule on loonud Eestisse vähemalt teatud arvu uusi töökohti. Riik lubas oma lahenduse välja pakkuda 2025. aastal.

Rõhutasime, et põhipuhkused peavad olema võrdselt 28 päeva nii era- kui ka avalikus sektoris
Koda oli vastu rahandusministeeriumi ideele muuta seadust selliselt, et edaspidi on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestuseks praeguse 28 kalendripäeva asemel vähemalt 35 kalendripäeva. Rahandusministeerium arvestas meie kriitikaga ning loobus põhipuhkuse kestuse pikendamisest. Koda tegi ka ettepaneku vähendada ametnike põhipuhkuse kestust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani, kuid seda ettepanekut ei võtud 2024. aastal arvesse.

Sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei lahenda tegelikku probleemi
Siseministeerium tuli välja ettepanekuga jaotada 2025. aasta sisserände piirarv erinevate valdkondade vahel. Koda oli taaskord vastu piirarvu jaotamisele, sest selle abil ei ole võimalik lahendada tegelikku probleemi, vaid sellega kaasneb täiendav kunstlik piirang. Ministeerium ei otsustanud 2024. aasta lõpuks, kas ja kuidas jaotada piirarvu.

Koda oli vastu kolmele välistööjõuga seotud piirangu kehtestamisele
Siseministeeriumis valmis välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ühest küljest vähendab nii välismaalase kui ka tema tööandja halduskoormust, kuid samas kehtestab mitmeid uusi piiranguid seoses välismaalase palkamisega. Koda oli vastu muudatusele, mille kohaselt võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada üksnes pikaajalise viisa alusel. Ministeerium arvestas meie seisukohaga ning jättis selle punkti eelnõust välja. Lisaks ei toetanud me muudatust, et välismaalase palkamiseks peab tööandjal olema üldreeglina eelnev (vähemalt 6 kuu pikkune) majandustegevus Eestis. Ministeerium loobus nõudest, et välismaalase lühiajalise töötamise registreerimiseks peab tööandja olema eelnevalt tegutsenud 6 kuud. Koda ei toetanud ka muudatust, et välismaalast on lubatud palgata üksnes Eesti äriregistrisse kantud tööandjal, kuid see punkt jäi eelnõusse. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu jõudis 2024. aasta lõpus Riigikokku.

Pikalt haiguslehel olev töötaja sai õiguse teha jõukohast tööd
Koda toetas 2024. aasta 15. mail jõustunud seadusemuudatust, mille kohaselt on töötajal edaspidi lubatud tööandjaga kokku leppida, et töötaja võib ka haiguslehe ajal vähemalt osalise koormusega töötada, kui ta on haiguslehel olnud kaks kuud.

Sotsiaalministeerium loobus koja palvel ühest tööõiguse muudatusest
Algselt soovis sotsiaalministeerium muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, kuna kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima pikema perioodi töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. Ministeerium võttis koja ettepanekut arvesse ning plaanitud muudatus ei jõudnud seadusesse.

Töötuskindlustussüsteemi muutmisega seonduv ei tohi suurendada kulusid ning peab motiveerima inimesi töötama
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas eelnõu, millega luuakse töötuskindlustussüsteemi lisaks töötuskindlustushüvitisele uus hüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis ning senine töötutoetus kaob. Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotuse korral kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist. Koja hinnangul ei tohi muudatuste tulemusel suureneda töötuskindlustusmakse määr ning uus süsteem peab motiveerima inimesi taas tööle naasma. Eelnõu menetlus on 2024. aasta lõpu seisuga pooleli Riigikogus.

Koja hinnangul ei vaja praktikalepingud Euroopa Liidu poolset reguleerimist
Euroopa Komisjon koostas direktiivi ettepaneku, millega soovitakse parandada praktikantide töötingimusi ning võidelda olukorra vastu, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana. Koja hinnangul ei ole praktikalepinguga reguleeritavad probleemid Eestis aktuaalsed ning praktikavõimaluse ülereguleerimine võib vähendada ettevõtte soovi pakkuda noortele praktikavõimalust.

BÜROKRAATIA JA REGULATIIVSED KOHUSTUSED

Töövõit: auditi ja ülevaatuse piirmäärad suurenesid 25%
Koda pöördus 2023. aasta kevadel rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, et vähendada ettevõtete töökoormust ja kulusid. Rahandusministeerium võttis koja ettepanekut kuulda ning tuli välja seaduseelnõuga, millega tõstetakse auditi ja ülevaatuse kohustuse piimäärasid varade ja müügitulu osas 25%. Koda tegi ettepaneku tõsta piirmäärasid vähemalt 50%, kuid see ettepanekut ei leidnud toetust. Uued piirmäärad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele. Muudatuse tulemusena vabaneb ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega. Piirmäärade tõstmisega vähenevad ettevõtete kulud ca 2 miljoni euro võrra aastas.

Koja ettepanek: erinevate planeeringute ja lubade menetlust tuleb lihtsustada ja kiirenda
Andsime korduvalt riigile teada, et kiiresti tuleb leida lahendusi, et erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess muutuks ettevõtjate jaoks oluliselt kiiremaks. Riik lubas selle teemaga põhjalikumalt tegeleda 2025. aastal.

Tegime ettepaneku vähendada tööandjate koormust seoses võlgnikust töötaja töötasu arestimise aktiga
Kui kohtutäitur saadab tööandjale võlgnikust töötaja sissetuleku arestimise akti ehk töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid, mis ei ole seotud tööandja põhitööga. Andsime sellest probleemist 2024. aastal korduvalt justiitsministeeriumile teada ja pakkusime välja erinevaid lahendusi. Probleem ei lahenenud 2024. aastal, kuid justiitsministeerium lubas seda probleemi analüüsida ning lisada täitemenetluse regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsusse, mis valmib 2025. aastal.

Pöördusime töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi lahendamiseks taas sotsiaalministeeriumi poole
Juhtisime taaskord sotsiaalministeeriumi tähelepanu töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemile ning tegime ettepaneku võimaldada perearstidel pakkuda töötervishoiuteenust, kui tegemist on väiksemate ohuteguritega töökeskkondadega nagu näiteks kontoritöö. Sotsiaalministeerium vastas meile, et töötajate tervisekontrollide jätkusuutlikkuse tagamine on üks olulisi tegevusi, millega tuleb edaspidi terviklikult tegeleda.

Leidsime, et riik ei peaks reguleerima ettevõtetevaheliste arvete edastamise viisi
Rahandusministeerium tuli välja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis annab kõikidele äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud ostjatele õiguse nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. Koda peab igati positiivseks e-arvete kasutuselevõtu edendamist, kuid ei toetanud seda muudatust. Leiame, et riik ei peaks ilma mõjuva põhjuseta sekkuma ettevõtete vahelistesse suhetesse. See muudatus ei aita meie hinnangul suurendada e-arvete kasutuselevõttu, tekitab ettevõtete hulgas segadust, muudatuse järele puudub vajadus ning see toob kaasa ülereguleerimise. Koja arvamusega ei arvestatud. E-arvetega seotud muudatus jõustub 2025. aasta 1. juulil.

Töövõit: vilepuhujate kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud
2024. aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta tööalasest rikkumisest teavitajat. Seadusesse jõudsid ka mitmed koja ettepanekud. Näiteks jõudis koja ettepanekul seadusesse punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit.

Koda toetab paberil ostukviitungite väljastamise kohustuse kaotamist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja anda kauplejale võimalus lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Koda toetab plaanitavaid muudatusi.

Bürokraatia vähendamiseks tuleb vähendada õigusloome mahtu
Justiits- ja digiminister tuli välja üleskutsega esitada ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks õigusloome protsessis. Koja hinnangul aitab nii ametnike kui ka huvigruppide koormust kõige efektiivsemalt vähendada õigusloome mahu vähendamine. See aitab hoiduda ülereguleerimisest ning paljudel juhtudel vähendada ka hilisemat uute normide täitmise ja järelevalvega kaasnevat koormust ja kulu nii avalikule sektorile kui ka erasektorile.

KESKKOND

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei paku ettevõtetele investeerimiskindlust
Kliimaministeeriumis valmis 2024. aastal kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, millega soovitakse seada kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid. Koja hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid probleemkohti: eelnõu ei pööra piisavat tähelepanu ettevõtete konkurentsivõime säilimisele, ettevõtetele ei ole tagatud investeerimiskindlust ning eelnõu raames teostatud mõjuanalüüs on suurte puudustega. Koda ei kiitnud heaks nii olulise ja kõiki mõjutava eelnõu kiireloomulist menetlemist, kui eelnõu raames ei ole koostatud kõikehõlmavat mõjuanalüüsi ning ei ole teada, milline on loodava seaduse tegelik mõju ettevõtetele ja kogu ühiskonnale. Palusime eelnõu menetluse peatada kuni täiendavate mõjuanalüüside valmimiseni. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu menetlus jätkub 2025. aastal.

2040. aasta kliimaeesmärk peab olema realistlik
Euroopa komisjon tuli 2024. aastal välja soovitusega vähendada Euroopa Liidus aastaks 2040 kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Selline vahe-eesmärk peab tagama, et aastaks 2050 jõuame kliimaneutraalsuseni.

Esitasime kliimaministeeriumile mitmeid põhimõtteid, millest tuleb kliimaeesmärgi püstitamisel lähtuda. Näiteks tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning kes ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Seega tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta näiteks tehnoloogia arengut, aga ka ülemaailmset konkurentsiolukorda. Lisaks tuleb enne eesmärkide saavutamist läbi viia põhjalik sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs.

Koda esitas mitmeid ettepanekuid jäätmereformi eelnõu muutmiseks
Kliimaministeerium tuli 2024. aasta novembris välja jäätmereformi eelnõuga, mis näeb ette olulisi muudatusi seoses pakendijäätmete kokku kogumisega. Koda esitas ministeeriumile mitmeid ettepanekuid, mis aitavad ära hoida ebamõistlike kulude teket ettevõtetele, kes lasevad turule pakendatud kaupa. Eelnõu menetlus jätkub 2025. aastal.

Töövõit: müügipakendile ei kehtestata sihtmäära
Kui esialgu soovis kliimaministeerium jäätmereformi raames kehtestada ka müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäära, siis koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul loobus ministeerium sellest ideest. Kuna puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on kokku kogutud või ringlusse võetud.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu vajab oluliselt täiendamist
Kliimaministeerium plaanib muuta looduskaitseseadust, et ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud reegleid. Muu hulgas on plaanis Eesti maismaast võtta kaitse alla 30%, keelata kaitse- ja hoiualadel lage- ja veerraie ning keelata kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja setete eemaldamine. Koda tegi ministeeriumile mitmeid ettepanekuid, mille hulgas on ettepanek kogu raieid puudutav regulatsioon eelnõus esitatud kujul seadusest välja jätta ning ettepanek lisada seadusesse regulatsioon, kuidas kaitstaval loodusobjektil asuva kinnistu omanikule õiglaselt hüvitada looduskaitseliste piirangute seadmine. Enne jõule tuli uus eelnõu versioon, milles on osade koja ettepanekutega arvestatud. Muu hulgas on oluliselt vähendatud looduskaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud trahvimäärasid.

MUUD TEEMAD

Koja ettepanek: poliitika kujundamisega ning haldamise ja administreerimisega seotud avaliku sektori töötajate arvu tuleb vähendada 20%
Tegime ettepaneku vähendada 2025. aastal 10% ning 2026. aastal samuti 10% töötajate arvu nendes avaliku sektori organisatsioonides, mis tegelevad poliitika kujundamise, administreerimise, haldamise, toetuste jagamise ja järelevalvega. Eelkõige peame selliste organisatsioonide all silmas keskvalitsuse alla kuuluvaid organisatsioone, näiteks ministeeriumid, erinevad ametid ja inspektsioonid, toetuste jagamisega tegelevad organisatsioonid ning sotsiaalkindlustusfondid. Töötajate arvu vähendamine aitab vähendada avaliku sektori kulusid kümnete miljonite eurode ulatuses aastas. Lisaks motiveerib see avaliku sektori organisatsioone tegelema üksnes kõige olulisemate ülesannete täitmisega ning loobuma madalama prioriteetsusega teemadega tegelemisest. See toob omakorda kaasa tööprotsesside optimeerimise, parema juhtimise ning bürokraatia vähenemise. Erandina ei peaks töötajate arvu vähendama sise- ja välisturvalisuse tagamisega seotud organisatsioonides ning meditsiini- ja haridussektoris.

Seaduste menetlemine kiirkorras tuleb peatada
Koda ja veel 39 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid 2024. aasta oktoobris peaministrile ühispöördumise, milles mõistsid hukka riigi jätkuva kombe eirata hea õigusloome põhimõtteid. Näiteks jäetakse eelnõudele tagasiside andmiseks üksikud päevad või ei kaasata olulise mõjuga eelnõude juures üldse ettevõtete esindajaid. Samale probleemile viitasime korduvalt kogu aasta vältel.

Haridusreform liigub õiges suunas
Haridus- ja teadusministeerium tuli 2024. aasta veebruaris välja seaduseelnõuga, mis tõstab muu hulgas õppimiskohustuse ea 18. eluaastani, piirab täiskasvanute tasuta kutseõpet ning kaotab põhikooli valikeksami ja gümnaasiumi koolieksami. Koda toetas õppimiskohustuse ea tõstmist ja tasuta kutseõppe piiramist, kuid oli vastu ettepanekule kaotada põhikooli valikeksam ja gümnaasiumi koolieksam kooli lõpetamise tingimusena. Leiame, et eksamite kaotamine ei aita õpilastel paremini omandada õppekava ega tõsta hariduse kvaliteeti. Ministeerium võttis meie kriitikat arvesse ning loobus sellest muudatusest. Olime kriitilised ka ideele muuta kutsekeskhariduse õppekavad 4-aastaseks, sest selleks puudub praktiline vajadus, muudatus vähendab süsteemi paindlikkust, toob kaasa ebamõistlikult suured kulud ning muudatuse tegemiseks ei ole piisavalt õpetajaid. Riigikogu võttis seaduseelnõu 2024. aasta detsembris vastu, uuendusi hakatakse rakendama 2025. aasta 1. septembrist.

Varjendite ja varjumiskohtade rajamise nõuded pole piisavalt selged
Siseministeerium koostas hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse kehtestada nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele. Koda andis ministeeriumile teada, et eelnõus on veel mitmeid täpsustamist vajavaid punkte, mõjuanalüüsi tuleb täiendada ning tegeliku mõju hindamiseks on vaja teada varjendite ja varjumiskohtade konkreetsemaid nõudeid. Eelnõu menetlus jätkub 2025. aastal.

Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu ei ole küps seadusena vastuvõtmiseks
Andsime koos 11 ettevõtlusorganisatsiooniga Riigikogu majanduskomisjonile ja justiitsministeeriumile saadetud pöördumises teada, et oleme jätkuvalt kriitilised Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu osas, millega luuakse konkurentsialaste rikkumiste menetlemiseks uus menetlusliik ehk konkurentsijärelevalvemenetlus ning halduskohtule antakse õigus määrata ettevõtetele rahatrahve. Eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks, sest valitud menetlusliik on ekslik, lahendamata on jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Eelnõus on näinud probleeme ka Riigikohus, õiguskantsler ja advokatuur. Koja hinnangul võiks uue menetlusliigi loomise asemel täiendada olemasolevat väärteomenetluse regulatsiooni. Eelnõu menetlus jätkub Riigikogus 2025. aastal.

Töövõit: tarbijavaidluste komisjoni otsused ei muutu kohustuslikuks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis 2024. aasta veebruaris eelnõu, mis sisaldas mitmeid tarbijakaitseseaduse muudatusi seoses tarbijavaidluste lahendamisega. Näiteks oli eelnõu kohaselt tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmine kohustuslik ja otsuse sundtäitmiseks oleks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Andsime ministeeriumile teada, et oleme vastu komisjoni otsuste siduvaks muutmisele, sest see võib olla vastuolus põhiseadusega ning see ei lahenda täitmata jäänud otsuste probleemi, kuna otsused jätavad täitmata peamiselt kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Ministeerium loobus tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks muutmisest.

Koda toetas 1-2-sendiste ümardamisreegleid
Koda toetas muudatust, mille kohaselt peab kaupleja müügikohtades ostukorvi lõpphinda ümardama lähima 5 sendini. Ümardamisreeglite kohaselt on kaupmehel füüsilistes müügikohtades kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Muudatus jõustus 2025. aasta 1. jaanuaril.

Reklaamiseadus vajab muutmist
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas 2024. aasta jaanuaris reklaamiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis sisaldas mitukümmend ideed reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutasid reklaami mõistet ja üldiseid põhimõtteid, aga ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondade reklaame. Saatsime ministeeriumile oma seisukohad 15 idee kohta. Tõime välja, et reklaamiseaduse muutmine on vajalik, et suurendada reklaamiseaduse mõistete, üldiste põhimõtete ja konkreetsete piirangute õigusselgust ja seeläbi lihtsustada ettevõtjate jaoks nõuete täitmist ning muuta järelevalveasutuste tööd tõhusamaks. Samuti on see vajalik seetõttu, et seadus võtaks arvesse reklaami levitamise viise uutes kanalites. Samas rõhutasime, et muudatuste tegemisel tuleb vältida ülereguleerimist. 2025. aastal selgub, kas ja millises ulatuses hakatakse reklaamiseadust muutma.

Koja töövõit: krediidiinkassode ja -ostjate seaduses on kapitalinõue plaanitust poole väikesem
2024. aasta 14. juulil jõustus krediidiinkassode ja -ostjate seadus, millega reguleeritakse krediidilepingustega tegelevate inkassoettevõtete ning nendega seotud isikute tegevust. Muuhulgas näeb uus seadus krediidiinkassodele ette tegevusloa taotlemise kohustuse Finantsinspektsioonilt ja kapitalinõude 25 000 eurot. Koda tegi seaduse välja töötamise käigus mitmeid ettepanekuid, millest osad jõudsid ka seadusesse. Näiteks nägi eelnõu algselt ette, et krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot, kuid koja ettepanekul vähendati seda summat 25 000 euroni.

Leidsime, et sõiduki peatamine kõnniteel veose laadimiseks peaks olema lubatud ka edaspidi
Riigikogu menetluses oli liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille ühe muudatuse kohaselt oleks alates 2025. aasta algusest kadunud võimalus peatada sõiduk kõnniteel veose laadimiseks. Koja hinnangul peab kõnniteel liikumine olema ohutu, kuid samas tuleb ka ettevõtetele tagada mõistlikud võimalused kauba laadimiseks. Riigikogu võttis osaliselt koja ettepanekut arvesse ning lükkas selle muudatuse jõustumise 6 kuud edasi, et nii ettevõtted kui ka omavalitsused oleksid muudatuseks paremini valmis. Kõnniteel peatumist lubav punkt kaob seadusest 2025. 1. juulil.

Tegelike kasusaajate andmekogu peab ka tulevikus jääma koheselt ligipääsetavaks
Rahandusministeerium tuli välja ideega piirata tegeliku kasusaajate andmete avalikku kättesaadavust ja näha ette karistusmeetmed, kui ettevõte jätab tegelike kasusaajate andmed esitamata. Koda palus ministeeriumil veelkord läbi mõelda, kuidas tagada kohustatud isikutele tulevikus kohene ligipääs tegelike kasusaajate andmetele ja täiendavalt hinnata plaanitavate sanktsioonide proportsionaalsust.

Alkoholitarvitamise vähendamise kava ei tohi piirduda pelgalt bürokraatia suurendamisega
Sotsiaalministeerium avalikustas 2024. aasta novembris alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad aastateks 2025-2035, millega soovitakse rakendada alkoholi tarvitamise vähendamiseks erinevaid meetmeid nagu alkoholiaktsiisi määrade sidumine inflatsiooniga ja keelata või piirata alkoholi kaugmüüki. Koda toetab arengusuundade eesmärki, kuid tõi välja, et eesmärkide elluviimiseks plaanitavad tegevussuunad peavad olema sellised, mis ka päriselt eesmärki saavutada aitavad, mitte ei tekita lihtsalt bürokraatiat juurde.

Tuvastasime probleeme soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõus
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas eelnõu, millega soovib luua soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse, mis kohustab tööandjaid soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Koja hinnangul on eelnõu probleemne, kuna eelnõus ei ole seaduse kaitseala laiendamist põhjendatud ning uute kaitstavate tunnuste sisu on ebaselge. Eelnõu menetlus jätkub 2025. aastal.

Toetasime investeerimiskonto reeglistiku paindlikumaks muutmist
Rahandusministeerium koostas tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta eraisikute investeerimiskonto reeglistik paindlikumaks ja väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks. Toetasime plaanitavaid muudatusi ning palusime ministeeriumil eelnõu menetlust jätkata kiires tempos. Muudatused jõustusid 2024. aasta 13. detsembril. Näiteks on nüüd võimalik investeerimiskonto kaudu investeerida ühisrahastusse ja krüptovarasse ning kontot saab lisaks krediidiasutusele avada ka makseasutuses, e-raha asutuses ja investeerimisühingus.

Erakopeerimise tasu süsteem vajab uuendamist
Koja hinnangul vajab erakopeerimise tasu süsteem laiemat muutmist, sest täna kehtiv regulatsioon on aegunud. Vajadus muudatuste tegemiseks tuleneb sellest, et viimaste aastate jooksul on oluliselt muutunud inimeste tarbimisharjumused ning levinud on uued tehnoloogilised lahendused. Näiteks on märgatavalt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine, mille puhul ei tule õiguste omajatele maksta erakopeerimise tasu. Justiitsministeerium andis kojale teada, et erakopeerimise tasu osas tehakse 2025. aastal uuring ning seejärel otsustatakse, kas ja mis muudatusi tuleb teha regulatsioonis.

Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu eelnõud tuleb täiendada
Rahandusministeerium tuli välja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega on plaanis reguleerida, kui palju peab olema börsiettevõtete nõukogus ja juhatuse liikmete hulgas alaesindatud soost isikuid. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu direktiiv ning edendada Eestis soolist tasakaalu börsil noteeritud ettevõtetes. Koja hinnangul vajab eelnõu olulist täiendamist ja täpsustamist, muuhulgas sätete kohaldamise korra ja aja osas. Lisaks tuleb hinnata eelnõu mitme sätte võimalikku vastuolu teiste seadustega.

Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu kohaselt toimub era- ja avalik-õiguslike teadusasutuste rahastamine samadel alustel
Haridus- ja teadusministeerium tuli välja uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu versiooniga, millega muu hulgas uuendatakse teadusasutuste rahastamise süsteemi. Eelnõus sisaldub ka koja varasem ettepanek, et eraõiguslike teadusasutuste rahastamine toimub sarnaselt avalik-õiguslikele teadusasutustele.