Üks sisse, üks välja

Euroopa Liit on õigusloome maailmameister, vähemalt selles osas, mis puudutab üllitatavate regulatsioonide hulka. Sellest, et kõikvõimalike regulatsioonide ja dokumentide koorem on muutumas hoomamatuks, on aru saanud ka Euroopa Komisjon. Õigusaktide hulga kontrolli all hoidmiseks, on komisjon teatises „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ välja hõiganud põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kasutamise.

Põhimõte „üks sisse, üks välja“ seisneb selles, et Euroopa Komisjon uute seadusandlike ettepanekute algatamisel tekkiva koormuse tasakaalustamiseks vähendatakse asjaomase poliitikavaldkonna senist koormust samavõrra. Lisaks ei piirduta sealjuures ühest konkreetsest õigusaktist lähtuva koormusega, vaid pööratakse tähelepanu koormuse kuhjumisele asjaomases poliitikavaldkonnas tervikuna, saades sel viisil parema ülevaate eri poliitikavaldkondade iga-aastastest kuludest. EK loodab, et põhimõtte kasutuselevõtt sunnib poliitikakujundajaid (mitte ainult Brüsselis vaid ka liikmesriikides) vaatama kitsalt sisulistest eesmärkidest kaugemale. Põhimõtte „üks sisse, üks välja“ aitaks parandada poliitikakujunduse üldist kultuuri, juhtides tähelepanu poliitiliste eesmärkide saavutamiselt sellele, mil viisil neid eesmärke saavutatakse.

Samuti otsib komisjon võimalusi, kuidas poliitiliste eesmärkideni viivaid protsesse lihtsustada, näiteks kasutades rohkem digitaalseid lahendusi, mille abil soovib edendada poliitika rakendamise sujuvust ja vähendada selle kulukust. Euroopa Komisjoni ambitsioonid ja lootused on suured. Põhimõtte rakendamisega ei tuleks üksnes vähendada õigusaktidest tulenevat regulatiivset koormust, vaid parendada üksikute õigusaktide kvaliteeti ja kogu õigusloomet tervikuna.

Samas ütleb EK, et seda põhimõtet ei hakata kohaldama mehaaniliselt: iga uue õigusakti ettepaneku puhul ei tehta ettepanekut mõni olemasolev õigusakt tagasi võtta. Selle asemel püütakse korvata ühe või teise seadusandliku ettepanekuga inimestele ja ettevõtetele pandud koormust teiste sama poliitikavaldkonna ettepanekute kulukust piirates. Põhimõtte rakendamise kohta esitatakse aruanne iga-aastases koormusanalüüsis.

„Üks sisse, üks välja“ põhimõtte katsetamisega alustatakse 2021. aasta teises pooles ning hakkab seda rakendama komisjoni 2022. aasta tööprogrammi juures.

EK on ka öelnud, et Euroopa Liidu õigusaktide järgimise eeldatavad kulud tuleb kvantifitseerida mõjuhinnangutes läbipaistvamalt ja süstemaatilisemalt. Ettevõtjatele ja kodanikele tuleb teavitamise, registreerimise, järelevalve ja kontrolliga seotud kulud hüvitada, kõrvaldades asjaomases poliitikavaldkonnas samaväärses ulatuses senist koormust. Kulude hüvitamine ei tähenda aga rahalisi kompensatsioone, vaid lubadusi koormuse vähendamiseks paindlikul viisil.

Paindlikkus omakorda võib olla erinev:

• paindlikkus aruandlusperioodi jooksul – kui koormuse vähendamiseks ei õnnestu leida võimalusi sama aasta (EK) tööprogrammist, esitatakse need järgmisel aastal;
• kauplemine koormusega poliitikavaldkondade vahel erandlike asjaolude korral – kui uue vajaliku õigusaktiga kaasnevad kulud, mida ei suudeta samas valdkonnas hüvitada, võib komisjon teha otsuse langetada koormust mõnes teises poliitikavaldkonnas;
• erandid erandlike asjaolude korral – kui on olemas poliitiline tahe õigusakt vastu võtta, kuid asjaomases valdkonnas ei õnnestu leida võimalusi tekkiva halduskoormuse hüvitamiseks (näiteks õigusloome valdkondades, mis on veel kujunemisjärgus ja kus on vaja täita õiguslik lünk), võib komisjon teha otsuse kõnealuse õigusakti puhul põhimõtet „üks sisse, üks välja“ mitte järgida.

Euroopa Komisjon on endale põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks püstitanud järgmised eesmärgid:

• Hoida ELi õigusaktidest üksikisikutele ja ettevõtjatele lähtuv koormus nii väike kui võimalik.
• Suurendada poliitikakujundajate teadlikkust ELi õigusaktide kuludest ja hüvedest.
• Muuta hinnangulised kulud poliitikavaldkondade lõikes võrreldavaks.