Ülevaade 1. jaanuaril jõustuvatest seadusemuudatustest

Koda koostas ettevõtete jaoks ülevaate kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Kokku jõustub uue aasta esimesel päeval rohkem kui 200 õigusakti.

Ettevõtetel tuleb arvestada sellega, et uuest aastast tõuseb ettevõtete tulumaksumäär 2% ning kaob madalam tulumaksumäär (14%) regulaarsetele dividendidele. 1. jaanuarist hakkab kehtima ka iga-aastane automaks ning sõidukite ühekordne registreerimistasu. Lisaks tõusevad majutuse ja ajakirjandusväljaannete käibemaksumäärad. Maksumuudatuste osas on positiivne see, et koja ettepanekul tõusevad mitu maksuvaba piirmäära, näiteks välislähetuse päevaraha ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabad piirmäärad. Koja ettepanekul tõusevad ka kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärad 25%.

Järgnevalt toome välja ettevõtete jaoks kõige olulisemad õigusaktide muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril.

Tulumaksumäär tõuseb 22%-ni
Uuest aastast tõuseb tulumaksu üldine maksumäär 2% võrra nii juriidiliste isikute kui ka eraisikute jaoks. See tähendab, et alates 1. jaanuarist on tulumaksumäär 22%.

Vaata lisaks: Tulumaksuseadus

Kaob madalam tulumaksumäär regulaarsetele dividendidele
1. jaanuarist hakkab kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt kaob tulumaksu soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt. See tähendab, et äriühingud peavad 2025. aastast hakkama regulaarselt jaotatavatelt dividendidelt tasuma tulumaksu 22%.

Vaata lisaks: Tulumaksuseadus

Kehtima hakkab automaks ja sõidukite registreerimistasu
Uuest aastast hakkab kehtima iga-aastane mootorsõidukimaks ning ühekordne sõiduautode ja kaubikute registreerimistasu.

Iga-aastast maksu tuleb tasuda liiklusregistrisse kantud sõiduautode, kaubikute, mootorrataste ja mopeedide, maastikusõidukite ning ratastraktorite pealt.

Registreerimistasu tuleb maksta enne sõiduauto ja kaubiku Eesti liiklusregistris esmakordset registreerimist. Registreerimistasu tuleb maksta ka nende sõidukite pealt, mis on enne 2025. aastat kantud Eesti liiklusregistrisse, kuid mille pealt ei ole varasemalt registreerimistasu makstud. Sellisel juhul on maksu tasumise kohustus üks kord enne järgmist omanikuvahetust.

Sõiduautode iga-aastase maksu ja registreerimistasu määrad koosnevad kolmest osast: baasosast, massiosast ja CO2 eriheite osast. Sõiduautode iga-aastase maksu miinimummäär on 50 eurot ning ühekordse registreerimistasu miinimummäär on 150 eurot. Kaubikute määrad koosnevad baasosast ning CO2 eriheite osast. Kaubikute puhul on iga-aastase maksu miinimummäär 50 eurot ning ühekordse registreerimistasu miinimummäär on 300 eurot. Aastamaksu ja registreerimistasu määrad sõltuvad ka sõiduki vanusest. Registreerimistasu hakkab asendama riigilõivu, mida praegu tuleb maksta sõiduautode ja kaubikute liiklusregistrisse registreerimisel.

Mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu suurust saad vaadata Transpordiameti mootorsõidukimaksu kalkulaatori abil, mille leiad siit.

Vaata lisaks: Mootorsõidukimaksu seadus, Liiklusseadus seoses registreerimistasuga, Riigilõivuseadus, Suur ülevaade 1. jaanuaril jõustuvast automaksust

Tõusevad mitu maksuvaba piirmäära
Koja ettepanekul tõuseb 1. jaanuarist välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.

Lisaks suureneb koja ettepanekul töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav hüvitis seoses isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks. Kui hetkel on ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus, siis alates uuest aastast on see 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus.

Uuest aastast ei loeta erisoodustuseks, kui tööandja kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel. Praegu on maksuvabad piirmäärad vastavalt 200 ja 100 eurot kuus.

Kui täna ei maksustata tulumaksuga reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot, siis 2025. aasta 1. jaanuarist tõuseb maksuvaba piirmäär 21 euroni.

Hetkel ei maksustata juriidilise isiku väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega kuni 32 euro ulatuses kuus, kuid 1. jaanuarist tõuseb maksuvaba piirmäär 50 euroni kuus.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused

Laieneb maksuvaba piirmäära alla minevate tervise edendamise kulude loetelu
1. jaanuarist lisanduvad koja ettepanekul maksuvaba piirmäära (400 eurot aastas) alla minevate tervise edendamise kulude loetellu massaažiga otseselt seotud kulutused. Lisaks on edaspidi piirmäära ulatuses maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja. Jätkuvalt on maksuvabade kulutuste loetelus taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise raviga seotud kulud. Koda tegi ettepaneku lisada piirmäära alla minevate kulutuste loetellu kõik tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud kulutused, kuid Riigikogu otsustas selle muudatuse jätta seadusesse lisamata.

Kui praegu on tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, siis alates 2025. aastast on piirmäär 400 eurot aastas. Koda tegi ettepaneku tõsta maksuvaba piirmäära 1000 euroni, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused

Töötervishoiuga seotud kulud on maksuvabad
Uuest aastast on maksuvabad kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. See tähendab, et edaspidi võib maksuvaba olla ka selline kulu, mille tegemist töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik. Praegu on töötervishoiuga seotud kulud maksuvabad ainult siis, kui tööandja on läbinud kõik seaduses nõutud protseduurid nagu näiteks kirjaliku riskianalüüsi koostamine või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused

Auditi ja ülevaatuse piirmäärad suurenevad 25%
Lähiajal jõustuvad audiitortegevuse seaduse muudatused, mille kohaselt tõusevad kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärad varade ja müügitulu osas 25%. Ettepaneku piirmäärade tõstmiseks tegi koda 2023. aasta kevadel.

Uued piirmäärad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele.

Muudatuse tulemusena vabaneb ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega. Piirmäärade tõstmisega vähenevad ettevõtete kulud ca 2 miljoni euro võrra aastas.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud audiitortegevuse seaduse muudatused, Koja töövõit: auditi ja ülevaatuse piirmäärad tõusevad 25 protsenti

Uuel aastal tõuseb äri- ja tootmismaa maamaksumäär ja maamaksu tõusu piirmäär
Uuest aastast tõuseb äri- ja tootmismaa maksimaalne maamaksu määr seniselt 1%-lt 2%-le.

Lisaks on 2025. aastal maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50% ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50% suurenemine on väiksem kui 20 eurot. See tähendab, et kui 2025. aasta maamaksusumma on vähemalt 50% suurem eelmise ehk 2024. aasta maksusummast, siis suureneb maksusumma 50%. Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksusummani.

Koda ei toetanud neid muudatusi, sest äri- ja tootmismaa maamaksumäära tõus koosmõjus maamaksu aastase 10%-lise piirmäära tõstmisega võib maksusumma tõusta ebamõistlikult palju. Koja kriitikat ei võetud arvesse.

Vaata lisaks: Maamaksuseadus

Uuel aastal rakenduvad 1- ja 2-sendiste ümardamisreeglid
Alates 1. jaanuarist 2025 peab kaupleja müügikohtades ostukorvi lõpphinda ümardama lähima 5 sendini. Ümardamisreeglite kohaselt on kaupmehel füüsilistes müügikohtades kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Näiteks kui ostukorvis on ainult üks toode hinnaga 2,28 eurot ja ostja soovib tasuda sularahas, siis ümardatakse kassas ostukorvi maksumus 2,30 eurole. Kui ostukorvis on kaks toodet hinnaga 3,28 eurot ja 11,33 eurot ning ostja soovib tasuda sularahas, siis kummagi üksiku toote hinda ei ümardata. Küll aga ümardatakse kassas ostukorvi koguhinda: see langeb 14,61 eurolt 14,60 eurole.

Vaata lisaks: Euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus, Uuest aastast hakkavad kehtima 1- ja 2-sendiste ümardamisreeglid

Miinimumpalk tõuseb 886 euroni
Miinimumpalk tõuseb uuest aastast 66 euro võrra praeguselt 820 eurolt 886 euroni. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 5,31 eurot (praegu 4,86 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab ca 35 000 töötajat.

Vaata lisaks: 2025. aasta töötasu alammäära eelnõu

Suureneb sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2025. aastast 820 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 239,25 euro asemel vähemalt 270,6 eurot kuus. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 820 euro kuus.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud 2025. aasta riigieelarve seadus

Ajakirjandusväljaannete ja majutusasutuste käibemaksumäärad tõusevad
Alates 2025. aastast maksustatakse majutus ja majutus koos hommikusöögiga 13%-lise käibemaksumääraga senise 9% asemel ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt uuesti 9%-le.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutajatele on mõeldud üleminekusätted, mille kohaselt võivad nad kuni 31. detsembrini 2026 majutuse või majutuse koos hommikusöögiga pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 9%-lise määraga juhul, kui teenuse saajale väljastati arve ning teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari. Ajakirjandusväljaande puhul võib pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 5%-lise määraga, kui ostjale väljastati arve ning füüsilisel kandjal ajakirjandusväljaanne lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus (elektroonilise ajakirjandusväljaande kättesaadavaks tegemine) osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus

Muutuvad uue ehitise käibemaksustamise põhimõtted
Uue aasta alguses jõustuva muudatuse järgi tuleb maksustada ka sellise ehitise võõrandamist, mille esmasest kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Hetkel on ehitise müük üldjuhul maksuvaba, kuid maksustada tuleb ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uut ehitist. Seetõttu esineb juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt ja seejärel müüakse maksuvabalt. Selliste olukordade vältimiseks on edaspidi maksustatav ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul.

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus

Tõuseb krediidiasutuste tulumaksu avansiliste maksete määr
Alates 1. jaanuarist tõuseb krediidiasutuste, sh pankade tulumaksu avansiliste maksete määr varasemalt 14 %-lt 18 %-ni. Seega peavad Eestis registreeritud krediidiasutused hakkama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks maksu- ja tolliameti pangakontole tasuma tulumaksu avansilisi makseid 18 %-lise määraga eelmises kvartalis teenitud kasumilt, millelt ei ole veel dividende makstud.

Vaata lisaks: Tulumaksuseadus

Peagi jõustub kestlikkusaruandluse esitamise kohustus
Varsti jõustuvad raamatupidamise seaduse muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv. Muudatuste kohaselt peavad edaspidi  suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse tähenduses avaliku huvi üksus, esitama tegevusaruande eraldi alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate ettevõtte tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.

Jõustuvate muudatuste kohaselt peavad 2025. aastal kestlikkusaruande esitama äriühingust suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp, kes on audiitortegevuse seaduse tähenduses avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on üle 500. Kestlikkusaruanne tuleb esitada 2024. aasta kohta. Audiitortegevuse seaduse muudatuste kohaselt tuleb kestlikkusaruande osas läbi viia ka audiitorkontroll.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud raamatupidamise seaduse muudatused, Kestlikkusaruandluse koostamise kohustus hakkab kehtima järk-järgult, Kestlikkusaruandluse kodulehekülg

Alkoholi- ja tubakaaktsiisid tõusevad 5%
1. jaanuaril tõusevad nii alkoholi kui ka tubakatoodete aktsiisimäärad 5%. Uuest aastast on näiteks õlle aktsiis 14 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris ning sigarettide aktsiisimäär 1000 sigareti kohta on 2025. aastal 106 eurot.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Maksuküüru kaotamine lükkub aasta võrra edasi
Kuigi algselt nägi tulumaksuseadus ette, et 2025. aastast kaob eraisikute osas nn maksuküür ning kehtima hakkab ühtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, siis detsembri alguses otsustas Riigikogu lükata maksuküüru kaotamise ühe aasta võrra edasi. Seega maksuküür kaob tulumaksuseaduse kohaselt 2026. aastal.

Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused

Jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused, mis lihtsustavad väikeettevõtete piiriülest tegutsemist
2025. aastast hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes ELi liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks kalendriaasta käive EL-is, sealhulgas Eestis, kokku ei ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus ettevõtja soovib käibemaksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Kui need tingimused on täidetud, siis on ettevõttel võrdselt teises liikmesriigis asukohta omavate isikutega õigus tegutseda käibemaksukohustuslasena registreerimata kuni selles teises liikmesriigis kehtiva käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamiseni.

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus, Peagi jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused, mis lihtsustavad väikeettevõtete piiriülest tegutsemist

Uuest aastast on ettevõtlustulu maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast
1.jaanuaril jõustuvad muudatused, millega muudetakse ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist ja kaotatakse ettevõtlustulu kõrgem maksumäär. Praegu on ettevõtlustulu maksumäär olnud 20%, kui kalendriaastas on teenitud kuni 25 000 eurot ning tulu, mis on ületanud 25 000 eurot ning jäänud kuni 40 000 euroni, maksustatakse määraga 40%. Muudatusega kaob kõrgem maksumäär. See tähendab, et edaspidi kohaldub 20%-line maksumäär ka nende tulude osas, mis ületavad 25 000 eurot, kuid jäävad alla 40 000 euro aastas.

Uuest aastast on avalikud ka ettevõtlustulu maksumaksja andmed ehk inimese nimi, isikukood ning ettevõtluskonto number. Ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostval ettevõttel on edaspidi enne ettevõtluskontole ülekande tegemist võimalus kontrollida maksuhalduri veebilehelt ettevõtluskonto kasutaja esitatud andmete õigsust. Hetkel puudub selline võimalus.

Vaata lisaks: Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus, Riigikogu võttis vastu ettevõtluskontoga seotud maksumuudatused

Kehtima hakkavad uued Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid
1.jaanuarist 2025 hakkab kehtima uus Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK), mis on Eesti kohandustega versioon Euroopa tegevusalade klassifikaatorist NACE. EMTAK 2025 peamiseks uuenduseks võrreldes varasemaga on vahendusteenuste eraldamine. See tähendab, et kui praeguses klassifikaatoris on näiteks rajatiste ehitus ja ehitustööde vahendus ühe koodi all, siis järgmisest aastast on vahendusteenusel eraldi tegevusala kood. Samuti ei eristata edaspidi digitaalseid ja muid kanaleid, mis lihtsustab õige tegevusala leidmist. Näiteks jaemüügis ei eristata enam müüki kaupluses, kioskis, turgudel, interneti teel, postiga ja väljaspool neid kanaleid.

Uuest EMTAK klassifikaatorist lähtuvalt saavad ettevõtjad, kes asutavad uue ettevõtte või esitavad majandusaasta aruandeid, kasutada nüüd tegevusala valimisel juba uue klassifikaatori versiooni. Olemasolevate ettevõtjate puhul jäävad esialgu tegevusalad registris samaks. Nende korrigeerimine toimub järkjärgult vastavalt majandusaasta aruannete esitamisele ja seal välja toodud tegevusaladele. Ka sel juhul ei puuduta muudatused kõiki ettevõtjaid, sest teatud tegevusalade koodid ei muutugi. Siiski soovitame tähelepanu pöörata tegevusala nimetustele ja sisule, sest kood võib küll olla jäänud samaks, kuid tegevusala sisu ja/või nimetus muutunud.

Vaata lisaks: EMTAK 2025, Varsti hakkab kehtima uus Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

Kogumispensioni makse määr võib tõusta 4 või 6%-ni
Alates 1. jaanuarist suureneb töötaja kogumispensioni makse määr praeguselt 2%-lt 4 või 6%-ni, kui töötaja esitas vastava avalduse Pensionikeskuse iseteeninduse kaudu hiljemalt 2024. aasta 30 novembriks. See tähendab, et raamatupidajad peavad üle kontrollima, milline on teise sambaga liitunud töötaja kogumispensioni makse määr 2025. aastal. Sellist kontrolli tuleb tööandjal teha kord aastas, sest töötajal on võimalik üksnes kord aastas muuta makse määra ning uus määr hakkab alati kehtima uue aasta algusest.

Vaata lisaks: Kogumispensionide seadus

Keskmise suurusega ettevõtetel tuleb luua ettevõttesisene rikkumisest teavitamise kanal
Ettevõtted, kus töötab 50–249 töötajat, peavad hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks looma teavituskanali, mis võimaldab töötajatel ja teistel ettevõttega seotud inimestele konfidentsiaalselt teavitada ettevõtet tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest. Teavituskanaliks võib olla spetsiaalne e-post, telefoninumber, postkast, veebiplatvorm või ka mõni muu rakendus. Lisaks tuleb ettevõttel määrata inimene, üksus või teenuseosutaja, kes võtab rikkumisteateid vastu, annab teavitajale tagasisidet ja tagab järelmeetmete rakendamisest teavitamise.

Vaata lisaks: Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, Kuidas mõjutab vilepuhujate kaitse seadus ettevõtteid?

Ettevõtted peavad esitama rohkem andmeid pakendite ja pakendijäätmete kohta
Alates 1. jaanuarist peavad ettevõtted, kes lasevad Eesti turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid (nt kiirtoidupakendid, salatikarbid) ja joogitopse, esitama pakendiregistrile andmed turule lastud toidupakendite ja joogitopside massi kohta. Andmed tuleb esitada eraldi täielikult ja osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside kohta. Osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside korral tuleb esitada andmed nende pakendite kogumassi ja pakendis sisalduva plasti massi kohta.

Lisaks jõustub pakendiregistri põhimääruses nõue, et uuest aastast tuleb esitada andmed ka Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite massi ja neis sisalduva ringlusesse võetud plasti massi kohta. Eraldi tuleb andmed esitada joogipudelite kohta, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), ja muude plastist joogipudelite kohta.

Ettevõtted peavad esitama eelpool nimetatud andmed 2025. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2024. aasta kohta. Muudatus puudutab eelkõige toiduainetööstust, jaekaubandusettevõtteid ja toitlustussektorit.

Vaata lisaks: Pakendiregistri põhimäärus

Tõusevad toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasud
Uuest aastast suureneb toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetav tunnitasu määr ligi 9%, söödajärelevalve osas tõuseb tasumäär 2,2% ning veterinaarjärelevalve osas 48%.

Vaata lisaks: Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal eelnõu

Küsimustega 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda koja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.