Väiksed ettevõtted võiksid saada suuremat digidiagnostika toetust

Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium on saatnud kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega toetatakse töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtetes digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostikat. Digidiagnostika toetamisega on soov kasvatada ettevõtjate digitaliseerimis- ja automatiseerimisalast teadlikkust.

Toetus on liialt killustatud

Koja hinnangul on ettevõtjatele jagatavad toetusmäärad liigselt jagatud, mistõttu võib toetuse saaja leida, et toetuse summa ei kataks ettevõtte digidiagnostika läbiviimist. Eelnõu järgi sõltub toetuse maksimaalne suurus ettevõtja eelmise majandusaasta müügitulust, kui tulu on alla 1 miljoni euro, siis on toetust võimalik saada kuni 5000 eurot, kuni 5 miljoni euro suuruse tuluga on toetuse maksimaalne suurus 10 000 eurot ning müügituluga, mis ületab 5 miljonit eurot, on toetuse maksimaalne määr 15 000 eurot.

Näiteks väiksemate ettevõtete puhul, kui toimub kiire kasv, ei kajasta viimase aasta müügitulu ettevõtte tegelikku suurust ning mistõttu võib digidiagnostika läbiviimine olla kulukam kui 5000 eurot. Samas vajaksid taolised ettevõtted kõige enam digitaliseerimis- ja automatiseerimislahendusi, et jätkata oma kiire kasvuga. Juhul, kui toetussumma ei kata digidiagnostika läbiviimist, võib ettevõtja digidiagnostika läbiviimisest loobuda ning rakendada digitaliseerimist ja automatiseerimist oma äranägemise järgi, mis reaalsuses võib osutada ebaefektiivsemaks, kui digidiagnostika läbiviija oleks soovitanud.

Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku jagada maksimaalsed toetussummad ettevõtja kohta kahte gruppi. Kuni 10 000 eurot toetust saaksid ettevõtjad, kelle viimase majandusaasta müügitulu oli kuni 5 miljon eurot, ning ettevõtjad, kelle viimase majandusaasta müügitulu ületab 5 miljon eurot, saaksid toetust kuni 15 000 eurot.

Loe koja arvamust siit