Välistööjõuga seotud muudatused tuleb jõustada kiirkorras
Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatsid 10. märtsil Riigikogu põhiseaduskomisjonile 12 muudatusettepanekut välismaalaste seaduse muutmiseks. Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu Ukraina sõjapõgenikega seotud muudatusettepanekud. Lisaks avaldasime tugevat toetust ka mitmetele teistele ettepanekutele. Näiteks on ettevõtete jaoks positiivse mõjuga muudatus, mis võimaldab tööandjal võtta välismaalane lühiajaliselt tööle praeguse ühe aasta asemel kolmeks aastaks. Samas leidsime muudatusettepanekute hulgast ka mõned problemaatilised sätted, mille palusime eelnõust välja jätta.
Ukraina sõjapõgenikega seotud muudatused
Kaubanduskoda toetab Ukraina sõjapõgenikega seotud välismaalaste seaduse muudatusettepanekuid ning andsime riigikogu põhiseaduskomisjonile teada, et need muudatused tuleb jõustada võimalikult kiiresti. Näiteks on ettepanekute hulgas muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset, ja Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui välismaalasel puudub muu seaduslik ajutine viibimisalus.
Lisaks sisaldub ettepanekute loetelus muudatus, mille kohaselt ei kohaldata eelnevalt nimetatud välismaalastele lühiajalise töötamise regulatsiooni. See muudatus võimaldab muu hulgas Eestis edasi töötada nendel Ukraina kodanikel, kes juba enne sõja algust töötasid lühiajalise töötamise registreeringu alusel Eestis ja kelle lühiajalise töötamise õigus hakkab kohe lõppema. Eelnevalt nimetatud välismaalastele tuleb muudatusettepaneku kohaselt maksta 0,8-kordset tegevusala keskmist palka.
Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks
Paljude ettevõtete jaoks on väga positiivse mõjuga ka muudatus, mis võimaldab välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada tänase ühe aasta asemel kolm aastat. Nimelt lisandub muudatusettepaneku kohaselt seadusesse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Sellist elamisluba saavad kuni kaheks aastaks taotleda välismaalased, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ning tööandja on maksnud välismaalasele lühiajalise töötamise perioodi jooksul nõuetele vastavat töötasu. Selline elamisluba on vabastatud ka sisserände kvoodi alt. Muudatus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Soodustused tippspetsialistidele ja kasvuettevõtetele
Kaubanduskoda toetab ka muudatust, mis vähendab tippspetsialisti palgakriteeriumi nõuet praeguselt 2-kordselt Eesti keskmiselt palgalt 1,5-kordse keskmise palgani. Lisaks avaldasime toetust kasvuettevõtetele suunatud soodustustele, mis võimaldavad kasvuettevõtetel senisest leebematel tingimustel välismaalasi tööle võtta. Riigikogule saadetud kirjas rõhutasime, et mõistlik on need muudatused kiirkorras seadusesse viia. Muudatusettepanekute kohaselt jõustuvad need muudatused 2023. aasta 1. jaanuaril.
Töötasuga seotud muudatused
Muudatusettepaneku kohaselt on edaspidi lubatud lühiajaline töötamine registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks. Hetkel puudub välismaalaste seadusest selline nõue. Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et välismaalaste palgakriteeriumi osas peab valitsema õigusselgus ning vältida tuleb juhtumeid, kus osalist tööaega väärkasutatakse palgakriteeriumist kõrvale kaldumiseks. Samas näeme, et see muudatusettepanek vajab täiendavat arutelu ja mõjuanalüüsi ning seetõttu tegime riigikogule ettepaneku jätta see muudatus kiireloomulisest eelnõust välja.
Selle muudatuse negatiivse mõjuna näeme, et see võib piirata ebamõistlikult tööandja ja välismaalase võimalust leppida kokku mõlemaid pooli rahuldavas tööajas. Näiteks kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestis töötada esmaspäevast neljapäevani 8 tundi päevas, tööandja on sellega nõus ning välismaalase töötasu on osalise tööaja eest 2000 eurot, siis muudatusettepanek ei luba pooltel sellist kokkulepet sõlmida. Lisaks juhtisime riigikogu tähelepanu sellele, et osalise tööaja keelamine ei pruugi lahenda palgakriteeriumiga seotud vaidlusi. Näiteks võivad pooled edaspidi kokku leppida, et välismaalane töötab täistööajaga, kuid kasutab väga tihti palgata puhkust, mille tulemusena võib tema keskmine sissetulek jääda ikkagi alla palgakriteeriumi nõuet.
Muudatusettepaneku kohaselt lisandub välismaalaste seadusesse ka nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus välismaalasel ei ole sisuliselt enam võimalik töötada mitme erineva tööandja juures. Näiteks kui välismaalane töötab ühe tööandja juures 0,9 suuruse koormusega ja saab selle eest vähemalt Eesti keskmist palka ja 0,1 koormusega teise tööandja juures, siis peaks ka teine tööandja maksma osalise tööaja eest vähemalt Eesti keskmist palka. Selline lahendus ei ole mõistlik. Kaubanduskoda tegi ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja, sest tegemist ei ole kiireloomulise muudatusega ning ministeeriumid ei ole seda muudatust varasemalt huvigruppidega läbi arutanud.
Renditöö tingimuste muutmine
Muudatusettepanekute hulgas on ka mitmeid renditööga seotud muudatusi. Näiteks tegid ministeeriumid ettepaneku muuta deposiidinõuet. Kui täna peab renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt kümme protsenti välismaalase ühe kuu töötasufondist, siis muudatusettepaneku kohaselt tõuseb tagatise nõue välismaalase ühe kuu palgani.
Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku jätta renditöö tingimuste muutmisega seotud sätted eelnõust välja, sest need muudatused vajavad täiendavat põhjendamist ja analüüsi ning arutelu huvigruppidega. Lisaks ei ole tegemist nii kiireloomuliste muudatustega, mida tuleb praeguse eelnõu raames arutada.
Siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekutega saad lähemalt tutvuda SIIN.