Varjendite ja varjumiskohtade rajamise nõuded pole piisavalt selged
Siseministeerium on koostanud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse kehtestada nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele. Koda andis ministeeriumile teada, et eelnõus on veel mitmeid täpsustamist vajavaid punkte, mõjuanalüüsi tuleb täiendada ning tegeliku mõju hindamiseks on vaja teada varjendite ja varjumiskohtade nõudeid.
Mõjusid ei ole võimalik hinnata ilma varjendite ja varjumiskoha nõueteta
Eelnõu kohaselt jagunevad varjumiskohad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalik varjumiskoht on nähtud ette üldkasutuseks ning mitteavalik varjumiskoht konkreetse ehitise või muu objekti kasutajale. Varjendi peab rajama hoone omanik ehitatavasse hoonesse või selle vahetus läheduses olevasse ehitisse. Varjendite ja varjumiskohtade nõuded sätestatakse määrusega, kuid hetkel ei ole veel määruses varjendite ja varjumiskohtade nõudeid kirjas. Koda rõhutas ministeeriumile saadetud arvamuses, et kõiki nõudeid teadmata on võimatu hinnata, milline on plaanitavate muudatuste tegelik mõju kõikidele osapooltele. Alles nõuete selgudes on võimalik näiteks tegelikult välja selgitada, kui palju rohkem hakkab maksma hoone ehitamine, mis nõuab ka varjumiskohta või varjendit. Hetkel on eelnõude mõjude hindamine ilma sisulise määruseta võimatu.
Lisaks on mõjuanalüüsis käsitlemata mitmed olulised aspektid ning koda leidis, et mõjuanalüüsi tuleb täiendada. Tõime välja, et eelnõu mõjuanalüüs võiks sisaldada informatsiooni selle kohta, milline on varjendite ja varjumiskohtade loomise hinnanguline kulu (näiteks % ehituse maksumusest). Kuna hetkel ei ole täpselt teada varjendite/varjumiskohtade nõuded, siis on raske hinnata, milline hakkab olema nende loomise eeldatav kulu ning hoonetesse loodavate varjendite/varjumiskohtade hinnanguline kulu aitaks osapooltel mõista, kui palju hakkab eelduslikult nende loomine maksma. Lisaks leidsime, et mõjuanalüüsis peab olema info selle kohta, kui suured võivad hinnanguliselt olla varjendite/varjumiskohtade hooldamisega seotud kulud.
Varjendite ja varjumiskohtade tingimuste kattumine tekitab segadust
Nii eelnõust kui ka määrusest tuleneb, millal tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend või varjumiskoht. Koja hinnangul on väga oluline, et oleks väga selge see, kellel on ja kellel ei ole varjendi ja varjumiskoha loomise kohustus ning et ei tekiks segadust, kellele millised nõuded kohaldavad.
Näiteks ütleb määrus, et avalik varjumiskoht tuleb luua kaubandushoonele, kui hoone suletud brutopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit ning samas ütleb eelnõu, et avalik varjend tuleb luua, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbest tulenevalt külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Seega vastaks kaubandushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, nii avaliku varjendi rajamise kui ka avaliku varjumiskoha loomise nõuetele ning tekib segadus, kas siis tuleb luua varjend või varjumiskoht. Koda leiab, et tekkida ei tohi topeltkohustust.
Siseministeeriumi koostatud eelnõuga saab lähemalt tutvuda SIIN.