Veebilehe taganemisnupu näol on tegemist kuluka lisakohustusega ettevõtja jaoks
Euroopa komisjon on teinud ettepaneku seada veebilehtedel tooteid või teenuseid müüvatele ettevõtjatele kohustuse lisada veebilehele taganemisnupp, mille kaudu saab tarbija toote või teenuse ostust lihtsal viisil taganeda. Varasemalt soovis komisjon sellise kohustuse kehtestada üksnes finantsvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Koda on taganemisnupu lisamise kohustuse vastu mitmel põhjusel.
Mis on taganemisnupp?
Tehingust taganemise nupp on komisjoni ettepaneku kohaselt sisuliselt link kaupade või teenuste pakkuja kodulehel, millele vajutades saab tarbija esitada tehtud ostust taganemise avalduse. Ostust taganemise avaldus tuleb rahuldada juhul, kui selleks on Euroopa Liidu tarbija õiguste direktiivi kohaselt seaduslik alus. Sisuliselt puudutab see tarbija õigust taganeda väljaspool äriruume tehtud ostust 14 päeva jooksul alates ostu tegemisest, ilma et tarbija peaks taganemist põhjendama. Eestis on see õigus sätestatud võlaõigusseaduse paragrahvis 49.
Kaubanduskoda ei toeta uut kohustust
Andsime oma tagasisides majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada, et koda ei poolda taganemisnupu lisamise kohustust. Ühe kitsaskohana näeme seda, et tarbija võib teadmatusest või ka täiesti juhuslikult tühistada sooritatud tehingu, sest muudatuste kohaselt peab veebileht kohe pärast taganemisnupule vajutamist saatma tarbijale kinnituse ostu tühistamise kohta. Tühistamise tagasipööramine on aga täiendav halduskoormus nii tarbija kui ka ettevõtja jaoks. Koja hinnangul on palju lihtsam anda tarbijatele võimalus ostust taganeda näiteks e-kirja teel, mis ei vaja täiendavaid investeeringuid ning mis välistab ka olukorrad, kus ost tühistati tarbija poolt juhuslikult.
Taganemisnupu lisamisega ettevõtete veebilehtedele kaasneb ettevõtete jaoks ka täiendav ühekordne kulu, lisaks võivad kaasneda ja jooksvad kulud. Keskmiselt hindavad ettevõtjad taganemisnupu lisamisega seotud ühekordseid kulusid umbes 5000 euro suuruseks. Lihtsamate lahenduste korral võib kulu olla mõnevõrra väiksem, kuid samas andsid osad ettevõtjad teada, et taganemisnupuga seotud kulud võivad ületada ka 10 000 eurot.
Lisaks oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et ostust tegelikult taganeda soovivate tarbijate hulk on väike. Samas peavad tarbijatele juba praegu olema kättesaadavad kontaktandmed, mille kaudu tarbijal on võimalik soovi korral ostust taganeda ning need andmed on üldjuhul lihtsasti leitavad. Seega puudub taganemisnupu järele ka praktiline vajadus.
Taganemisnupu osas kogutud tagasisidet kasutab justiitsministeerium finantsteenuste kaugturustuse direktiivi muutmisega tegelevas töörühmas teiste riikide kolleegidega jagamiseks ning loodetavasti võtab töörühm direktiivi muutmisel Eesti ettevõtjate arvamust kuulda.
Tutvu ülevaatega teemast siin.