Venemaa ja Valgevene teravilja imporditariifidest Euroopa Liitu
22. märtsil tuli Euroopa Komisjon (EK) välja ettepanekuga tõsta Venemaalt ja Valgevenest pärit teravilja, õliseemnete ja nendest saadud toodete, sh nisu, maisi ja päevalillejahu Euroopa Liitu importimise tariife.
Hetkeseis
Venemaa eksportis 2023. aastal ELi 4,2 miljonit tonni teravilja, õliseemneid ja nendest saadud tooteid 1,3 miljardi euro väärtuses.
Valgevene ekspordis 2023. aastal ELi piiratud koguses teravilja, õliseemneid ja nendest saadud tooteid – 610 000 tonni väärtuses 246 miljonit eurot.
Kõiki kaubanduspartnereid arvesse võttes importis EL 2023. aastal 37,2 miljonit tonni teravilja ja 39,1 miljonit tonni õliseemnetooteid, võrreldes vastavalt 21,7 ja 39,6 miljoni tonniga 2021. aastal. Nende toodete hinnad on ELis märkimisväärselt ja järk-järgult langenud alates 2022. aasta teisest poolest, mil hinnad saavutasid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni põhjustatud toidukriisi tõttu rekordtaseme. Valdava enamuse Euroopa Liidus olevast teraviljast annavad ikka EL enda tarnijad - 300 miljonit tonni aastas.
Kaubad, millele tariife kohaldatakse
Tariife ehk suurendatud tollimakse kohaldatakse Venemaalt ja Valgevenest pärit teravilja, õliseemnete ja nendest saadud toodete impordi suhtes, mis on klassifitseeritud koondnomenklatuuri (CN) gruppidesse 10, 12, 14, 15 ja 23.
Euroopa Komisjon leiab, et uued tariifid peaksid olema piisavalt kõrged, et pärssida praegust importi ELi. Sõltuvalt konkreetsest tootest tõusevad need kas 95 euroni tonni kohta või väärtuselise tollimaksuni 50%. Lisaks ei ole Venemaal ja Valgevenel enam juurdepääsu ühelegi ELi WTO teraviljakvoodile, mis muidu pakuks mõnede toodete puhul paremat tariifimenetlust.
Tariifide tõstmine teenib mitut eesmärki:
- vältida ELi turu destabiliseerimist, mis tuleneb Venemaa teraviljatoodete mis tahes tulevasest võimalikust ekspordist ELi turule. Seda muret on eelkõige väljendanud ELi põllumajandustootjad. Paraku Venemaa roll juhtiva ülemaailmse teraviljaeksportijana koos valmisolekuga kasutada toiduainete eksporti geopoliitilise vahendina näitab, et see oht on kõrge.
- võidelda Venemaa poolt Ukraina territooriumil toodetud ebaseaduslikult omastatudteravilja ekspordi vastu, millest osa on eksporditud ebaseaduslikult ELi turule ja on tahtlikult ekslikult märgistatud kui "vene". Väljapakutud tariifid tagavad, et see ebaseaduslik ekspordimeetod ei ole enam kasumlik.
- takistada Venemaad kasutamast nii Venemaa kui ka ebaseaduslikult omastatud Ukraina teraviljatoodete ELi ekspordist saadud tulusid Ukraina-vastase agressioonisõja rahastamiseks. Kuna Venemaa eksportis 2023. aastal selliseid tooteid ELi ligikaudu 1,3 miljardi euro väärtuses, lõikavad need ELi tariifid ära veel ühe kasumiallika Venemaa majandusele ja sellest tulenevalt ka Venemaa sõja finantseerimiseks.
Miks aga tariifid ja mitte sanktsioonid
Erinevus seisneb nö muu maailma teraviljaga varustamise võimalikkuse jätkumises. Erinevalt ELi sanktsioonirežiimis vastu võetud impordi- ja muudest keeldudest ei mõjuta imporditariifide kehtestamine selliste abiteenuste ostmist, transporti ega osutamist nagu rahastamine, kindlustus või transport. See tähendab, et kavandatud kõrgemad tariifid võimaldavad jätkuvalt:
- takistamatut transiiti läbi ELi;
- Vene teravilja tasuta ostu- ja müügitehingud;
- ladustamist ELi tolliladudes;
- transporti ELi laevadel;
- ja kindlustus- ja finantseerimisteenuste osutamist Venemaa teravilja kauplemisele.
Oluliseks peeti, et väljapakutud tariifid ei mõjutaks ülemaailmset toiduainetega kindlustatust, eriti arengumaades.Lühidalt öeldes on EK hinnangul kehtestatavad tariifid piisavalt kõrged, et pärssida teraviljasaaduste importi ELi, aga ei mõjuta Venemaa ja Valgevene viljaeksporti kolmandatesse riikidesse.
Järgmised sammud
Ettepanekut arutab nüüd Euroopa Liidu Nõukogu, kus selle ettepaneku vastuvõtmiseks piisab kvalifitseeritud häälteenamusest. Kui nõukogu on tariifid vastu võtnud, kohaldatakse neid viivitamata.
Euroopa Komisjoni materjalide põhjal Reet Teder
Proposal for a Council Regulation