Viisade ja elamislubadega seotud menetluspraktikat ja infosüsteeme tuleb muuta kasutajamugavamaks

Siseministeerium plaanib muuta välismaalaste Eestis elamise ja töötamisega seotud regulatsioone, menetlusprotsesse ning ka infosüsteeme. Koda andis ministeeriumile teada, et peab väga vajalikuks selles valdkonnas menetluspraktikate ühtlustamist ja muutmist ning infosüsteemide loomist ja arendamist, et vähendada nii välismaalaste, nende tööandjate kui ka riigiasutuste töökoormust ja tõhustada ka järelevalvet. 

Viisa ja elamisloa taotlemise järjekorrad on kohati ebamõistlikult pikad  
Koda andis siseministeeriumile teada mitmest tänasest kitsaskohast seoses viisade ja elamislubade taotlemisega. Ühe peamise probleemina on ettevõtted välja toonud, et nii viisa kui ka elamisloa taotlemise aja broneerimise järjekorrad on kohati väga pikad. Näiteks tuleb viisa taotlemiseks Eesti välisesindusest oodata aja saamiseks kohati rohkem kui kolm kuud, vahel isegi pool aastat. Samuti võtab elamisloa taotlemine politsei- ja piirivalveametis liiga kaua aega. Eriti keeruline on aega saada aasta lõpus ja uue aasta alguses, sest siis on võimalik taotleda ka sisserände piirarvu alla minevat elamisluba ning ootejärjekorrad võivad ulatuda mitme kuuni. 

Menetluspraktikad on ebaühtlased 
Teiseks mureks on see, et Eesti välisesinduste menetluspraktika seoses viisade väljastamisega on erinev. Osades välisesindustes küsitakse dokumente, mida õigusaktide kohaselt ei pea esitama. Näiteks nõuavad osad välisesindused teatud dokumentide Eesti poolset legaliseerimist, kuigi õigusaktide kohaselt ei ole see vajalik. Erinevaid praktikaid on ka pereliikmete viisade väljastamise osas. Ettevõtted on toonud ka näiteid, kus ühest välisesindusest ei antud viisat, kuid teisest anti. Probleemi lahendamiseks tuleb ühtlustada viisamenetlusega seotud menetluspraktikat, et kõikides välisesindustes oleks sarnane praktika. 

Viisa ja elamisloa taotlemise protsess peab muutuma kiiremaks 
Saatsime ministeeriumile ettepaneku lühendada viisamenetluse tähtaega, mis praegu võib võtta aega kuni 30 päeva. Kuna enamikel juhtudel väljastatakse viisa palju kiiremini, siis võiks ka maksimumtähtaeg olla praegusest lühem. Kui tähtaega ei ole võimalik lühendada, siis võiksid välisesindused anda vähemalt tavapäraste taotluste puhul välismaalasele teada, et viisamenetlusele kulub näiteks 15 päeva. Ja kui on näha, et tegemist on keerulisema juhtumiga, siis võib kommunikeerida ka pikemat tähtaega. Samuti võiks kaaluda viisa taotlemise kiirmenetluse loomist ning selle eest ka kõrgema tasu küsimist. Sellest oleks abi näiteks nendel välismaalastel, kelle asukohariigis ei ole Eesti välisesindust ja kes peavad seetõttu viisa taotlemiseks minema mõnda teise riiki. 

Lisaks võiks Eesti sõlmida kokkuleppeid teiste riikidega, et kui Eestil puudub mõnes riigis saatkond, siis saab välismaalane ka mõne teise riigi saatkonnalt taotleda pikaajalist viisat. Hetkel saab teiste riikide saatkondade kaudu taotleda üksnes lühiajalist viisat. 

Ühtlasi tegime ettepaneku luua elamisloa taotlemiseks kiirendatud menetlus nende olukordade jaoks, kus elamisluba taotleva välismaalase tööandja on usaldusväärne. 

Infosüsteemid peavad olema kasutajamugavad 
Lisaks õigusaktide muutmisele ja menetluspraktika korrastamisele on riigil plaanis arendada ka lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa menetluse iseteeninduskeskkonda ja rändemenetlusinfosüsteemi, mis võimaldaks pakkuda välismaalastele ja nende tööandjatele kliendikesksemaid teenuseid. 

Andsime siseministeeriumile teada, et ettevõtete ootus on, et infosüsteemid oleksid võimalikult lihtsad, kasutajamugavad, loogilise ülesehitusega ning andmed liiguksid võimalikult automaatselt. Näiteks võiks olla võimalus, et tööandja laeb vajalikud andmed oma infosüsteemist otse riiklikku infosüsteemi ning seeläbi kaob vajadus andmete käsitsi sisestamiseks. Lisaks peaks uus keskkond pakkuma terviklikku lahendust. See tähendab, et keskkond peaks pakkuma erinevaid teenuseid alates broneeringute tegemisest ning lõpetades riigilõivu tasumisega. Samuti peab olema võimalus erinevaid dokumente esitada elektrooniliselt. Ettevõtted peavad ka oluliseks, et uus keskkond pakuks nö tööandja vaadet ehk tööandjale kuvatakse terviklik ülevaade, milline on tema välismaalastest töötajatega seotud info hetkeseis.