Ametnikud ei peaks saama lahkumishüvitist kolme kuupalga ulatuses

Eelnõu kohaselt ei ole lahkumishüvitise maksmine lubatud, kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest või kui ametnik vabastatakse teenistusest asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise. Muudel juhtudel on igal asutusel õigus otsustada, kas ja millises ulatuses maksta ametnikule lahkumishüvitist, kui ametnik vabastatakse teenistusest.

Lahkumishüvitise maksmine ei vasta ühiskonna ootustele
Koda ei pea lahkumishüvitise maksmise võimaluse loomist mõistlikuks sammuks ning palus ministeeriumil see muudatus eelnõust välja jätta. Lahkumishüvitise maksmine ei taga, et avalikke vahendeid kasutatakse säästlikult ja eesmärgipäraselt ning on seetõttu selgelt vastuolus ühiskonna ootustega.

Näiteks kui ametnik ei ole piisavalt hästi oma kohustuste täitmisega hakkama saanud ja ta vabastatakse ametist tema enda soovil ja seejärel otsustab asutus maksta ametnikule lahkumishüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, siis see kahjustaks olulisel määral avalikku õiglustunnet. Samuti riivaks õiglustunnet olukord, kus ametnikule makstakse lahkumishüvitist ja ta asub peagi ametnikuna tööle teises asutuses.

Lisaks jääb ebaselgeks, mis on lahkumishüvitise maksmise eesmärk. Seda ei ole rahandusministeerium selgitatud ka seletuskirjas. Koja hinnangul puudub praktiline vajadus lahkumishüvitise maksmiseks, sest juba täna pakutakse töötutele, sh endistele ametnikele erinevaid teenuseid ja toetuseid, et leida uut tööd ning saada hakkama töötuna oleku ajal. Näiteks kui ametnik vabastatakse teenistusest ja ta ei leia koheselt uut tööd, siis on tal võimalik sarnaselt töölepinguga töötanud inimestele end töötuna arvele võtta ja teatud kriteeriumite täitmise korral saada töötuskindlustushüvitist.

Hetkel ei ole teada, kas ja mis ulatuses võtab rahandusministeerium arvesse koja ettepanekut.

Avaliku teenistuse seaduse muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. juulil.