Mereõiguse revisjoni tulemusena plaanitakse kaasajastada seadusi, millega reguleeritakse laevade kasutamist ning sellest tekkivaid õigussuhteid. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et Eesti mereõigust puudutav regulatsioon soodustaks Eesti laevaomanike opereerimist oma laevadega Eesti lipu all, panustades seeläbi meie majanduskeskkonda.

Kaubanduskoda toetab eelnõu peamist eesmärki tõsta gaasi-intensiivsete ettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil ettevõtjatel tarbida maagaasi soodusaktsiisimääraga. Tähtis on ka see, et muudatuste rakendamine ei muutuks ettevõtjatele liigselt koormavaks. Soodustus peaks kokkuvõttes olema mõjus ega tohi olla näilik.

Kaubanduskoda toetab plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi üldist eesmärki vältida ühekordselt kasutatavast plastist ja plasti sisaldavatest kalapüügivahenditest tulenevat mereprügi tekkimist. Sealjuures tuleb aga tagada kõigi liikmesriikide meetmete miinimumühtsus, et vältida ebavõrdseid tingimusi, kaubandustõkkeid ja tootjale asukohamaast tulenevaid konkurentsieeliseid.

Kaubanduskoda tegi riigihalduse ministrile ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse oma omavalitsuse territooriumil.

Maksu- ja tolliamet (MTA) soovis ettevõtjatelt tagasisidet ettepanekutele, mis annaks ametile võimaluse kuvada avalikkusele senisest rohkem maksuandmeid selleks, et aidata kaasa võrdse konkurentsikeskkonna tagamisele.

Kaubanduskoda tegi mitmeid ettepanekuid rahandusministeeriumile tagamaks, et plaanitavad investeerimisfondide seadusemuudatused mõjutaksid positiivselt pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse.

Rahandusministeerium tahab töötamise registrisse lisada kolm andmerida: töötaja ametinimetus, töökoha asukoht ning tööaja määr. Koja hinnangul peaks andmete kandmine töötamise registrisse olema ettevõtjate jaoks võimalikult lihtne ja mugav ning sellega ei tohiks kaasneda ülemäärast halduskoormust.

Justiitsministeeriumi eestvedamisel on valminud õiguspoliitika põhialuste eelnõu, milles pannakse paika üldised õigusloome suunad aastani 2030. Kaubanduskoja hinnangul ei ole õigusloome kvaliteedi parandamiseks vaja kehtestada uusi põhimõtteid, vaid ametnikud ja poliitikud peavad hakkama igapäevaselt järgima juba olemasolevaid hea õigusloome põhimõtteid.