Riigikogu menetluses on kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kutsekoolide rahastamise põhimõtteid ning kaotatakse riiklik koolitustellimus. Kaubanduskoja hinnangul kaasneb riikliku koolitustellimuse kaotamisega risk, et koolituskohtade loomisel ei arvestata enam piisavalt tööturu vajadusega.

Riigikogu menetluses on aktsiisiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saab soodusaktsiisiga maksustatavat maagaasi tarbida ettevõte, kelle maagaasi kulu moodustab vähemalt 13 protsenti lisandunud väärtusest. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit tegid ettepaneku vähendada kriteeriumit 5 protsendini.

Riigikogus läbis esimese lugemise soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, millega suunatakse tööandjaid oma organisatsioonides soolist võrdõiguslikkust edendama. Koja hinnangul ei täida eelnõus olevad lahendused eesmärki, sest soolise palgalõhe põhjused asuvad väljaspool selle eelnõu reguleerimisala. Lisaks tekitavad meetmed ettevõtjatele täiendavat halduskoormust.

Eesti peab jääma Soome ja Lätiga ühte vööndiaega Euroopa Liidus on arutlusel idee lõpetada alates järgmise aasta aprillist kellakeeramine. Koja hinnangul tuleb kellakeeramise lõpetamisel vältida olukorda, kus Eesti vööndiaeg erineb Läti või Soome ajast.

Sotsiaalministeerium küsis arvamust tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele. Kavatsuses soovitakse luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada töölepingu alusel töötav inimene tööõnnetuse toimumise suhtes. Koja hinnangul soovib riik panna osa oma ülesannetest tööandjatele ning ei toeta soovitud muudatusi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit pöörudusid riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses jäätmeseaduse eelnõuga, mis muudaks täna toimivat pakendikogumise süsteemi, kuid ei lahendaks olemasolevaid probleeme.

Maaeluministeeriumis on koostamisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele.

Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida ettevõttele ei hüvitata. Probleemi lahendamiseks saatis koda justiitsministeeriumile kaks ettepanekut.