Haridusseaduse muutmises on mitmeid probleemkohti
Põhikooli valikeksami ja gümnaasiumi koolieksami kaotamine kooli lõpetamise tingimusena
Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada lõpueksam eesti keeles ja matemaatikas ning valikeksam õpilase valitud aines. Gümnaasiumi lõpetamiseks kehtiva seaduse alusel tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles ning gümnaasiumi koolieksam. Seaduse muudatuste jõustumisel ei oleks vastavaid eksameid enam vaja teha kooli lõpetamiseks.
Koda on vastu põhikooli valikeksami ja gümnaasiumi koolieksami kaotamisele kooli lõpetamise tingimusena. Eksamite kaotamine ei aita õpilastel paremini omandada õppekava ega tõsta hariduse kvaliteeti, vaid pigem töötab sellele eesmärgile vastu. Kui Haridus- ja Teadusministeerium soovib vähendada õpilaste ja koolide, sh õpetajate koormust, siis tuleks otsida muid võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks kui osade eksamite kaotamine.
Õppimiskohustuse ea tõstmine
Kehtiv seadus näeb ette põhihariduse omandamise kohustuse või kohustuse osaleda õppe- ja kasvatustegevuses kuni 17-aastaseks saamiseni, kui inimene ei ole jõudnud enne seda põhihariduse omandamiseni. Seadusemuudatustega soovitakse pikendada õppimiskohustust kuni 18-aastaseks saamiseni.
Kaubanduskoda toetab plaanitavate muudatuste eesmärki vähendada nende noorte arvu, kes ei jätka õpinguid pärast põhikooli lõpetamist või kes langevad gümnaasiumist ja kutseõppeasutusest välja. Kuigi eelnõuga plaanitavad muudatused annavad hea õigusliku raamistiku selleks, et noored õpiksid kuni 18-aastaseks saamiseni, siis ei taga need muudatused, et edaspidi väheneks automaatselt mitteõppivate noorte arv.
Positiivse muudatuse saavutamiseks on vaja, et erinevad osapooled panustaksid senisest rohkem eesmärgi saavutamisse. Samas eeldavad need tegevused, sh eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine meie hinnangul täiendavaid ressursse. Näiteks tuleb riigil ja ilmselt ka kohalikel omavalitsustel suurendada õppekohtade arvu. Samuti tuleb suurendada lisaõppe ja ettevalmistava õppe mahtu. Seetõttu on küsitav, kui hästi suudavad erinevad osapooled olemasolevate ressurssidega eelnõuga muudetavate ülesannetega hakkama saada.
Kutsehariduse tasuta korduvõppe piiramine täiskasvanutele
Eelnõuga soovitakse muuta seni kõigile valdavalt tasuta olnud kutseõppe osaliselt tasuliseks. Esimese kvalifikatsiooni omandamine jääb täiskasvanule ka edaspidi tasuta, kuid tasu tuleb tulevikus küsida õpilaselt, kes juba õpib tasuta ning tasu tuleb võtta ka õppijalt, kes on eelneva kümne aasta jooksul omandanud tasuta kõrghariduse või eelneva viie aasta jooksul tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe. Tasuliseks muutub õpe ka neile, kes on varem kahel korral õpingud katkestanud või neile kes läbivad kutseõpet võõrkeeles.
Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et edaspidi ei kehti enam üldreegel, et kutseharidus on kõigile tasuta. Kuid tagada tuleb, et täiskasvanud õppijate jaoks oleksid tasuta kättesaadavad sellised erialad, kus õppijad lähevad pärast lõpetamist tööle. Samuti võiks tulevikus tasuta õpet pakkuda nendes valdkondades, kus Eestis on tööpuudus ja OSKA uuringute kohaselt oleks vaja õppijate arvu suurenda, kuid huvi õppida sellel õppekohal on väike.
Probleeme võib tekkida aga 5- ja 10-aastase tähtaja osas, kus need tähtajad võivad olla liiga pikad nende jaoks, kes soovivad karjääripööret teha. Näiteks kui inimene on omandanud tasuta kõrghariduse, kuid ei leia selles valdkonnas tööd ja soovib minna kutseõppesse, siis saab ta eelnõu kohaselt tasuta kutseõppesse minna alles 10 aasta möödumisel kõrghariduse omandamisest. Samas nö hobihariduse vähendamiseks võivad need tähtajad olla liiga lühikesed. Tagasisides ministeeriumile rõhutasime, et hobiharidus peaks olema tasuline sõltumata sellest, mitu aastat on möödas tasuta kutse- või kõrghariduse omandamisest.
Eelnõus sisaldub ka säte, et riigi- ja munitsipaalkool nõuab õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses õpilaselt, kes asub õppima eesti keelest erinevas keeles läbiviidavas tasemeõppes. Koda leiab, et sellise tingimuse kehtestamisel tuleks pakkuda teatud üleminekuperioodi jooksul tasuta eesti keele omandamise võimalust.
Kutsekeskhariduse õppekavade muutmine 4 aastaseks
Haridus- ja teadusministeeriumil on ka idee muuta kutsekeskhariduse riiklikud õppekavad 4-aastaseks. Hetkel on õppekavad üldreeglina 3-aastased. Koda on vastu ideele muuta kõik kutsekeskhariduse õppekavad 4-aastaseks, sest selleks puudub praktiline vajadus, muudatus vähendab süsteemi paindlikkust, toob kaasa ebamõistlikult suured kulud ning muudatuse tegemiseks ei ole piisavalt õpetajaid.
Samuti leiame, et kui õpe muutub 4-aastaseks, siis see töötab vastu ka kutsehariduse atraktiivsuse tõstmise eesmärgile, kui gümnaasiumi õpingud kestavad 3 aastat, kuid kutsekeskhariduse omandamiseks kulub 4 aastat.
Koda peab oluliseks, et õigusaktid võimaldavad kutsekeskhariduses lisaks 3-aastastele õppekavadele pakkuda ka 4-aastaseid õppekavasid. Kehtiv regulatsioon võimaldab seda, mitmes valdkonnas kasutatakse 4-aastast õpet ning selline võimalus peab kindlasti alles jääma ka edaspidi.