Kaubanduskoda: universaalteenus ei ole kättesaadav piisavalt paljudele ettevõtjatele
Mikro- ja väikeettevõtte kriteeriumid vajavad täpsustamist
Kaubanduskoda toob välja, et eelnõus ja seletuskirjas ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud, kuidas toimub mikroettevõtte või väikeettevõtte kriteeriumite hindamine. Hetkel on elektrituruseaduses kirjas, et mikroettevõte on äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot ja väikeettevõte on äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot.
Näiteks tekitab selline definitsioon küsimusi, kuidas hinnatakse töötajate arvu. Kas nende hulka loetakse nii töölepingu kui ka võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed? Samuti tekib küsimus, mis saab siis, kui ettevõte on alles tegevust alustanud ning Maksu- ja Tolliameti poolt viimati avaldatud tabelis sisaldub käive vaid ühe kvartali kohta või puudub käive üldse? Sellised ebaselgused võivad praktikas tekitada vaidlusi, kas ettevõttel on õigus kasutada äritarbijale mõeldud elektri universaalteenust või mitte.
Kaubanduskoja hinnangul langeb ka eelnõu jõustudes elektrimüüjatele väga suur koormus, et teha kindlaks, millistel ettevõtetel on õigus minna üle universaalteenusele. Töökoormus on seda suurem, kui elektrimüüja peab kriteeriumitele vastavust kontrollima mitte üksnes lepingu sõlmimisel, vaid ka kogu lepingu kehtivuse perioodil. Kriteeriumite kontrollimine on elektrimüüja jaoks käsitöö või siis tuleb arendada väga lühikeseks perioodiks tehniline lahendus, mis muudab teenuse äritarbijate jaoks kallimaks.
Universaalteenus peaks laienema ka suurematele ettevõtetele
Koda leiab, et kui eelnõuga plaanitavaid muudatusi laiendada keskmise suurusega ettevõtetele, siis oleks võimalik universaalteenust kasutada väga suurel osal Eesti äriühingutest. Selline lahendus järgiks rohkem võrdse konkurentsi põhimõtet ning aitaks paremini leevendada kõrgete elektrihinna probleemi ja seeläbi tagada ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja seda eriti olukorras, kui teised liikmesriigid pakuvad keskmise suurusega ettevõtetele toetusmeetmeid.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rõhutas, et väga oluline on, et meetmed, mida abistamiseks soovitakse rakendada ka reaalselt ja kiiresti käivituksid ning, et tekiksid ka meetmeid, mis aitavad suurematel ettevõtetel leevendada kõrge elektrihinna probleemi. „Sageli on just keskmise suurusega ettevõtted ja suurettevõtted tootmisahela tipus ning kui suurematel ei lähe hästi, siis avaldab see negatiivset mõju koheselt ka väiksematele,“ ütles Palts.
Samuti tuleb toetusmeetmete väljatöötamisel mõelda sellele, et mis tagajärjed on siis, kui suurettevõtted on sunnitud kõrge elektrihinna tõttu oma tegevust vähendama ja inimesi koondama. Sellisel juhul võivad suureneda sotsiaalkaitse kulud ning samal ajal väheneda maksutulud. Ühe lahendusena võiks riik kaaluda universaalteenuse laiendamist suurettevõtetele ning küsida selle kohta Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Kui see ettepanek ei leia toetust, siis tuleks leida mõni muu lahendus, et toetada suurettevõtteid seoses kõrge elektrihinnaga.
Riigikogu majanduskomisjoni elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri