Rahandusministeerium soovib taaskord oluliste eelnõudega kiirustada
Rahandusministeerium saatis viidatud eelnõud kojale arvamuse avaldamiseks 25. septembri pärastlõunal ning vastust oodati juba 2. oktoobriks. See tähendab, et meile anti eelnõudega tutvumiseks, analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks kõigest viis tööpäeva. Nii lühikese tähtaja jooksul on väga keeruline viia läbi sisulist kaasamisprotsessi ja anda eelnõude kohta tagasisidet. Sellise kiirustamisega võib kaasneda olukord, kus uued nõuded ei ole piisavalt hästi läbi mõeldud ja tekitavad rakendamisel segadust.
Muudatuste erinev jõustumise aeg toob kaasa ebaselgust
Riigikogu võttis juba 2022. aasta märtsis vastu maksukorralduse seaduse muudatused, mis panid alates 2023. aasta 1. oktoobrist ehitusettevõtetele kohustuse registreerida suuremate ehitustööde korral ehitusplatsil viibivad inimesed ning esitada vastavad andmed maksu- ja tolliametile. Oktoobri alguses pidid jõustuma ka seadust täpsustavad rakendusaktid, kuid need eelnõud valmisid alles kuus päeva enne seadusemuudatuste jõustumist ning rakendusaktid jõustuvad teatud aja jooksul pärast seadusemuudatuste jõustumist.
Selline olukord on tekitanud ehitusettevõtetes palju segadust. Jääb ebaselgeks, kuidas tuleb järgida 1. oktoobril jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusi. Näiteks 1. oktoobril jõustunud muudatuste kohaselt tuleb ettevõtetel esitada maksu- ja tolliameti andmekogusse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta. Seaduses on aga kirjas, et andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Viidatud põhimääruses ei ole aga muudatusi tehtud, muudatused on veel eelnõu faasis.
Koja jaoks on arusaamatu, miks saatis rahandusministeerium eelnevalt viidatud eelnõud nii hilja kooskõlastusringile. Rahandusministeeriumil oli rohkem kui poolteist aastat aega, et rakendusaktide eelnõud välja töötada, need huvigruppidega läbi arutada ning seejärel jõustada selliselt, et ehitusettevõtetel jääks ka piisavalt aega muudatustega kohanemiseks.
Ehitusettevõtetele ei jää muudatustega kohanemiseks mõistlikku aega
Kui rakendusaktide eelnõud jõustuvad väga lühikese etteteatamise tähtaja jooksul, siis ei pruugi ehitusettevõtted kõikide muudatustega nii lühikese aja jooksul kohaneda. Näiteks selgus ehitusettevõtete jaoks alles hiljuti, et olemasolevad ja juba täna kasutuses olevad elektroonilised registreerimissüsteemid ei ühildu maksu- ja tolliameti andmekoguga. Seega tuleb kiirkorras teha arendusi olemasolevas süsteemis või osta uus süsteem, mis vastab nõuetele. Kui nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile hakkavad kehtima lähinädalate jooksul, siis see ei pruugi olla piisav tähtaeg, et ettevõtted jõuaksid olemasolevaid süsteeme ringi teha.
Mõistlik lahendus olnuks see, kui vastavad rakendusaktid oleksid vastu võetud vähemalt pool aastat enne seadusemuudatuste jõustumist ning rakendusaktid oleksid samuti jõustunud 1. oktoobrist.
1. oktoobril jõustunud maksukorralduse seaduse muudatustega seoses ehitusobjektil töötajate registreerimisega saab lähemalt lugeda siit. Määruste eelnõudega, mis täpsustavad seadust, on võimalik tutvuda siin.