Sisevalve võib saada korra pidamise ja kaitsmise õigused
Turvaplaani peab saama esitada ka lepingu osana
Praegu peab turvaettevõtja koostama turvaplaani ainult üritusel korra tagamise puhul., kuid eelnõu järgi peaks see tulevikus olemas olema aga iga mehitatud valvetegevuse korral. Eelnõu vastavad sätted on sõnastatud nii, et kohati võib jääda arusaam, et turvaplaan peab olema vormistatud eraldi dokumendina. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku täpsustada eelnõu teksti nii, et oleks üheselt selge, et turvaplaani ei pea koostama eraldi dokumendina, vaid piisab ka sellest, kui ettevõtja kirjeldab vastavat tegevusplaani teenuse tellijaga sõlmitud lepingus.
Rangemad reeglid sisevalvetöötajale ei ole alati põhjendatud
Eelnõuga laiendatakse sisevalve korraldamise võimalusi. Kui praegu saab ettevõtja ise sisevalvena korraldada vaid vara valvamist, siis edaspidi saaks sisevalve raames korra rikkujatega edasi tegeleda sisevalve sarnaselt turvatöötajate tegevusele. Lisaks pannakse sisevalvetöötajale samad nõuded nagu turvatöötajalegi, mh vanuse, hariduse, kutse ja edaspidiste koolituste, kehalise ettevalmistuse, isiksuseomaduste, tööriietuse jm osas. Koja hinnangul ei ole selline lähenemine alati mõistlik ega põhjendatud. Sisevalvetöötajale peaksid kehtima rangemad nõuded ainult olukorras, kus täidetakse turvatöötajaga sisult samalaadseid ülesandeid. Samas ei ole rangemad nõuded põhjendatud näiteks siis, kui ettevõtja korraldab sisevalvet vaid vara valvamiseks võimaliku ohu ennetamiseks või kui sisevalvet tehakse ettevõtja laos töötajate ohutuse tagamiseks ja seal ei liigu teisi inimesi.
Kriminaalmenetluses kahtlustatava isiku väljaselgitamine on keeruline
Eelnõu kohaselt peab turvaettevõtja tagama, et turvaettevõtja või temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Kuna jääb ebaselgeks, kuidas ja kust ettevõtja praktikas neid asjaolusid üldse välja selgitada saab, siis tegime ministeeriumile ettepaneku seda nõuet täiendavalt analüüsida ning hinnata, kas on üldse põhjendatud enne isiku süüdi mõistmist tema töötamist piirata. Nt ei saaks muudatuse kohaselt isik jätkata sisevalvetöötajana töötamist kuskil valvelauas või uksehoidjana seni, kuni tehakse vastav kohtuotsus, mis võib lõpuks osutuda ka õigeksmõistvaks. Tööandjale tähendab see aga täiendavat koormust uue töötaja leidmiseks.