Jaga oma mõtteid Euroopa Komisjoni tööstusliku süsinikumajanduse strateegia kohta

Mis on süsinikumajanduse strateegia eesmärk?
Strateegia peamine eesmärk on tuua kokku erinevad poliitikasuunad, et luua soodne keskkond tööstusliku süsinikumajanduse arendamiseks.

Keda mõjutab?
Süsinikumajanduse strateegia mõjutab eelkõige:

• ettevõtteid, kes juba tegelevad või plaanivad tegeleda süsiniku kogumise, kasutamise ja säilitamisega;
• ettevõtteid, mis tegutsevad raskesti dekarboniseeritavates sektorites (nt tsemenditööstus, jäätmetest energia tootmine).

Millised on komisjoni plaanid tööstusliku süsinikumajanduse arendamise osas?

• Euroopa komisjoni süsinikumajanduse strateegia põhineb kolmel suunal.
  • Esimeseks suunaks on CO₂ kogumine selle säilitamise eesmärgil. Selle suuna alla läheb  fossiilse, biogeense või atmosfäärse päritoluga CO₂-heite kogumine ja transportimine ohutu CO₂ püsiva maapõues säilitamise eesmärgil (vt strateegia lk 4).
  • Teiseks suunaks on CO₂ sidumine atmosfäärist. Püsiv säilitamine hõlmab biogeenset või atmosfäärset päritolu CO₂ ja selle tulemuseks on süsiniku sidumine atmosfäärist (vt strateegia lk 4).
  • Kolmandaks suunaks on CO₂ kogumine selle kasutamise eesmärgil. See tähendab, et tööstus kasutab kogutud CO₂ sünteetilistes toodetes, kemikaalides või kütustes (vt strateegia lk 5).
• Süsinikumajandusestrateegia kohaselt tuleb 2030. aastaks luua CO₂ säilitamise võimsus vähemalt 50 miljonit tonni aastas koos sellega seotud transporditaristuga, mis koosneb torujuhtmetest, laevadest, raudteest ja maanteedest (vt strateegia lk 8).
• 2040. aastaks peaks enamik piirkondlikke CO₂ väärtusahelaid muutuma ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks majanduslikult elujõuliseks ning CO₂-st peaks saama kaup, millega saab kaubelda selle säilitamiseks või kasutamiseks ELi ühtsel turul. Utiliseeritakse kuni kolmandik kogutud CO₂-st (vt strateegia lk 8).
• 2040. aastast peaks tööstuslik süsinikumajandus olema ELi majandussüsteemi lahutamatu osa ning biogeensest või atmosfääri CO₂-st peaks saama süsinikupõhiste tööstusprotsesside või transpordikütuste peamine allikas (vt strateegia lk 8).
• Komisjon pakub süsinikumajanduse strateegias välja mitmeid CO₂ kogumise ja säilitamise algatusi. Mõned näited:  
  • Komisjon soovib hiljemalt 2026. aasta alguseks töötada välja CO₂ transpordi- või säilitusteenuste nõudluse hindamise ja nõudluse koondamise platvormi, mis viib CO₂ tarnijad kokku säilitamiskohtade käitajatega (vt strateegia lk 15).
  • Komisjon plaanib luua ja teha 2026. aasta alguseks kättesaadavaks CO₂ säilitamiskohtade investeerimisatlase, et toetada investeeringuid (vt strateegia lk 15).
  • Komisjon tahab töötada 2025. aastaks välja etapiviisilised suunised CO₂ säilitamise strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide loamenetluste jaoks (vt strateegia lk 15).
  • Et stimuleerida süsiniku tööstuslikku sidumist, kaalub  komisjon CO₂ sidumise üldeesmärkide kehtestamist kooskõlas ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga (vt strateegia lk 16).
  • Komisjon plaanib töötada välja toetusmehhanismid süsiniku tööstusliku sidumise jaoks, sealhulgas kaaluda, kas ja kuidas võtta neid arvesse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (vt strateegia lk 17).
  • Komisjon kavatseb edendada ka ELi teadusuuringuid, innovatsiooni ja uudsete tööstustehnoloogiate varajast tutvustamist, et tegeleda CO₂ sidumisega programmi „Euroopa horisont“ ja ELi innovatsioonifondi raames (vt strateegia lk 18).

Mis saab edasi?
Järgmise sammuna koostab Eesti Euroopa Komisjoni süsinikumajanduste strateegia kohta oma seisukohad, millest lähtutakse Euroopa Liiduga läbirääkimistel.

Anna teada, mida arvad komisjoni tööstusliku süsinikumajanduse arendamise plaanidest. Vastust ootan hiljemalt 18. märtsiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.