Jaga oma mõtteid plaanitava jäätmereformi kohta

Mis on jäätmereformi eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on olmejäätmete valdkonna reformimine, mille tulemusena suureneb jäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõtt.

Keda mõjutab?

• pakendiettevõtjaid
• taaskasutusorganisatsioone
• jäätmevedajaid
• jäätmekäitlusettevõtteid
• prügilaid
• jäätmete põletamisega tegelevaid ettevõtteid
• jäätmevaldajaid

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Pakendijäätmete kokku kogumine

• Kohalikud omavalitsused peavad hiljemalt 2030. aasta lõpuks korraldama olmes tekkivate tagatisrahata müügipakendijäätmete kogumise korraldatud jäätmeveoga. Seni on vastutus pakendijäätmete kokku kogumise osas olnud taaskasutusorganisatsioonidel (eelnõu § 2 punktid 10 ja 37). Vastutus veo- ja rühmapakendeid koguda on ka edaspidi taaskasutusorganisatsioonidel ning nende kokku kogumine on ettenähtud vähemalt jäätmejaamade kaudu (eelnõu § 2 punkt 20).
• Eelnõu näeb ette, et tiheasustusalal tuleb nii korteriühistute, eramajade, ettevõtete kui ka asutuste juures koguda pakendijäätmed kahte mahutisse. Ühte mahutisse tuleb koguda paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongjäätmetega (nn vanapaber) ning teise klaaspakendijäätmed koos plast- ja metallpakendijäätmetega (eelnõu § 1 punktid 11 ja 65, § 2 punkt 10). Täpsed tingimused tühjenduskordade osas sätestab kohalik omavalitsus korraldatud jäätmeveo hankes.
• Väljaspool tiheasustusala olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise tekkekohalt peab korraldatud jäätmeveo raames korraldama vähemalt korteriühistute juures (eelnõu § 2 punkt 10).
• Kokku kogutud pakendijäätmed peab kohalik omavalitsus viima taaskasutusorganisatsiooniga kokkulepitud vaheladustuskohta või käitluskohta, kus need antakse vastavalt turuosadele üle kolmele taaskasutusorganisatsioonile (eelnõu § 2 punkt 10).
• Jäätmevaldaja kannab tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohalt kogumise veokulust 0,25 eurot kogumiskorra kohta kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest (eelnõu § 2 punkt 10). Ülejäänud pakendijäätmete kogumise ja käitlemisega seotud kulud kannab taaskasutusorganisatsioon, kes omakorda küsib teenustasu pakendiettevõtjalt (eelnõu § 2 punktid 3, 8 ja 11).
• Seni kuni kohaliku omavalitsus ei ole rakendunud uut korda, millega on pakendijäätmed hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, on taaskasutusorganisatsioonid kohustatud korraldama pakendijäätmete kokku kogumist (eelnõu § 2 punktid 16-19).

2) Pakendijäätmete käitlemise kohustuse üleandmine taaskasutusorganisatsioonile

• Eelnõu kohaselt peavad kõik pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid müügipakendeid, liituma taaskasutusorganisatsiooniga (eelnõu § 2 punkt 6). Täna on pakendiettevõtjatel võimalik valida, kas täita seadusest tulenevaid nõudeid iseseisvalt või osta teenust sisse taaskasutusorganisatsioonilt.

3) Saatekirjad ja jäätmearuandlus

• Tavajäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel tulevad kasutusele digitaalsed jäätmeveo saatekirjad (veodokumendid) sarnaselt ohtlike jäätmete saatekirjadele (eelnõu § 1 punkt 57).
• Saatekiri tuleb jäätmete vedajal, üleandjal või vastuvõtjal esitada enne veo algust KOTKASe infosüsteemi. Kui seda kohustust ei ole täidetud, tuleb koostada saatekiri hiljemalt enne jäätmete vastuvõtmist (eelnõu § 1 punkt 57).
• Saatekiri tuleb koostada ka juhul, kui jäätmete vedu toimub ettevõtte enda erinevate tegevuskohtade vahel (eelnõu § 1 punkt 57).
• Enne veo algust saatekirja koostamise nõuet ei kohaldata eraisikute suhtes kodumajapidamises tekkivate jäätmete, juriidilise isiku suhtes selle isiku enda tegevuses tekkivate jäätmete ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale (eelnõu § 1 punkt 57). Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja (näiteks jäätmejaam) hiljemalt igakuise aruande esitamisel.
• Edaspidi tuleb jäätmearuanne esitada vähemalt üks kord kuus (eelnõu § 1 punkt 54). Selle tulemusel vabanevad ettevõtted senisest kohustusest esitada riigile iga aasta 31. jaanuariks jäätmearuanne ning vajalikud koondaruanded luuakse KOTKASe infosüsteemis saatekirjade andmete ja jäätmekäitluskohtade igakuiselt esitatavate jäätmearuannete alusel.
• Eelnõu liidab ka edasimüüjad jäätmearuandluse süsteemi (eelnõu § 1 punkt 55). See tähendab, et ka edasimüüjatel tekib kohustus esitada sarnaselt teistele jäätmekäitlejatele riigile andmeid enda jäätmealase tegevuse kohta. Hetkel ei ole edasimüüjatel kohustust jäätmearuannet esitada, kuid edasimüüja peab keskkonnakaitseluba omava isikuna pidama pidevat arvestust oma tegevusega seotud jäätmete kohta.

4) Keskkonnatasud

• Eelnõu kohaselt hakkab alates 1. jaanuarist 2026 uue saastetasuna kehtima jäätmete energiakasutuse tasu, mille suurus on tavajäätmete sortimisjääkide puhul 50 eurot tonni kohta ning ülejäänud tavajäätmete puhul, välja arvatud puidujäätmed, 60 eurot tonni kohta (eelnõu § 3 punktid 1, 5, 9, 10). Ettevõtted, kelle käitistes põletatakse jäätmeid energia saamise eesmärgil, peavad alates 2026. aasta aprillist hakkama kord kvartalis deklareerima jäätmete energiakasutuse tasu sarnaselt jäätmete kõrvaldamise deklareerimisega. Muudatuse tulemusena laekub 2026. aastal riigieelarvesse ca 15 miljonit eurot.
• 2026. aasta algusest jõustub ka senisest kõrgem tavajäätmete kõrvaldamise tasumäär, mille suurus on senise 29,84 eurot/t asemel 90 eurot/t (eelnõu § 3 punkt 11). Selle tulemusena lisandub 2026. aasta riigieelarvesse ca 10 miljonit eurot.

5) Korraldatud jäätmekäitlus

• Eelnõu muudab korraldatud jäätmeveo tellimise korraldamist nii, et hiljemalt 31. detsembriks 2030 võib tasu maksjaks jäätmeid vedavale ettevõtjale olla üksnes kohalik omavalitsus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel (eelnõu § 1 punktid 26 ja 66). See tähendab, et muudatuse jõustumisel esitab jäätmevedaja igakuiselt ühe arve kohalikule omavalitsusele, kes tasub vedajale tema teenuse eest. Omavalitsus võib siiski ka edaspidi koos korraldatud jäätmeveo teenusega hankida arveldamise ja klienditeeninduse teenust (eelnõu § 1 punkt 26). Praegu on arveldamise kohustus jäätmevedajal. 
• Kohalik omavalitsus peab korraldatud jäätmeveoga hõlmama eelkõige segaolmejäätmed, biojäätmed ja olmes tekkivate tagatisrahata pakendijäätmed (eelnõu § 1 punkt 27).
• Eelnõu kohaselt tuleb kohalikel omavalitsustel tellida jäätmekäitlus eraldi korraldatud jäätmeveo tellimisest ning sõlmida eraldi ka hankelepingud (eelnõu § 1 punktid 37 ja 38).
• Eelnõu loob saarelistele omavalitsustele (Saaremaa vald, Muhu vald, Hiiumaa vald) võimaluse kasutada korraldatud jäätmeveo tellimisel riigihangete seaduse § 12 kohast sisetehingut. Teistel omavalitsustel on õigus sisetehingut kasutada vaid juhul, kui korraldatud jäätmeveo hanke kaudu ebaõnnestus jäätmevedaja leidmine (eelnõu § 1 punktid 2-3). Kehtiva jäätmeseaduse alusel on sisetehing korraldatud jäätmeveo puhul keelatud.
• Eelnõu näeb ette, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine peab olema jäätmevaldajale vähemalt kolm korda odavam liigiti kogumata jäetud jäätmete üleandmisest (eelnõu § 1 punkt 28). 
• Jäätmevaldajale esitataval arvel tuleb eelnõu kohaselt eraldi välja tuua jäätmete veokulu, käitluse kulu jäätmeliikide kaupa, kogumisvahenditega seotud kulud, jäätmehoolduse arendamise kulud ning lisateenuste kulu (eelnõu § 1 punkt 30).

6) Jäätmehooldustasu (eelnõu § 1 punkt 30)

• Eelnõu annab kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada jäätmevaldajale jäätmehoolduskulu kandmise kohustus.
• Jäätmehooldustasu võib omavalitsus kasutada vaid jäätmehoolduse korraldamiseks.
• Jäätmehoolduskulu peab olema vajalik ja põhjendatud ning selle kogumise ja kasutamise kohta peab eelnõu kohaselt omavalitsus igal aastal avaldama aruande oma veebilehel.
• Jäätmehoolduskulu suurus võib olla kuni 100% konkreetse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga seotud kulust.
• Jäätmehoolduskulu määr ei ole konkreetse suurusena eelnõus kirjas, vaid jäetud kohaliku omavalitsuse määrata.

7) Pakendiaktsiis

• Eelnõust on välja jäetud pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mille eesmärk oli kehtestada aktsiis turule lastavatele pakenditele. Selle tulemusena ei pea pakendiettevõtjad igal aastal maksma riigile ca 15-20 miljonit eurot täiendavat pakendiaktsiisi.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?

• Suurem osa muudatustest jõustub eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole täpne jõustumise kuupäev teada.
• Saatekirja ja jäätmearuandlusega ning keskkonnatasudega seotud muudatused jõustuvad eelnõu järgi 2026. aasta 1. jaanuaril.

Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks teha jäätmereformi eelnõus. Vastust ootan hiljemalt 27. novembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.