Mida arvad plaanitavatest muudatustest hoiu-laenuühistute tegevuses?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Tagada ühistulise finantstegevuse läbipaistvus ning ühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse läbi Finantsinspektsiooni järelevalve.

Keda mõjutab?
Hoiu- ja laenuühistuid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast käesoleva seaduseelnõu jõustumist moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. 
• Hoiu-laenuühistu sisseastumismaks tõuseb 6 eurolt 40 euroni (vt eelnõu § 1 p 17). 
• Hoiu-laenuühistu osamaks tõuseb 30 eurolt 50 euroni (vt eelnõu § 1 p 28). 
• Alates 2024. aasta 1. aprillist keelustatakse hoiuseintresside reklaam (vt eelnõu § 5).
• Eelnõu kohaselt hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete analüüsimise tulemusel veendunud, et laenulepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel. (vt eelnõu § 1 p 37).
• Samuti eelnõuga täiendatakse juhatuse liikme kohustust ja vastutust, mille kohaselt peab juhatus hoiu-laenuühistu üldkoosolekul andma ülevaate tuvastatud rikkumistest ning esitama kava või ettepanekud, millal ja mis viisil need rikkumised kõrvaldatakse, kui rikkumised on esinenud käesoleva seaduseelnõu § 41 lõike 4 alusel (vt eelnõu § 1 p 46).
• Eelnõu näeb ette, et hoiu- laenuühistu peab korraldama nõuete täitmise audiitorkontrolli, mis viiakse läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele. Vandeaudiitor peab esitama arvamuse nõuete täitmise kohta. Juhul, kui tuvastatakse rikkumised, siis tuleb viidata seadusest tulenevale nõudele, milles rikkumine seisneb. (vt eelnõu § 1 p 52 ja 53).
• Hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa. Seega ühistu peab hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas ta soovib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitada. Kui ta seda ei tee, siis peab ta oma tegevuse senisel kujul lõpetama (vt eelnõu § 1 p 57).
• Hoiu-laenuühistu seadus tunnistatakse kehtetuks 2029. aasta 1. jaanuarist (vt eelnõu § 1 p 58).
• Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis (vt eelnõu § 3 p 2).
• Eelnõu kohaselt on ühistupanga juhatuses kolm liiget, kui põhikirjaga ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro (vt eelnõu § 3 p 15).
• Ühistupanga osakapital võib olla vähemalt üks miljon eurot kui ühistupank ei ostuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Ühistupangal on õigus osutada eeltoodud teenuseid, kui tema osakapital on vähemalt viis miljonit eurot. Ühistupank peab teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada eelnevalt mainitud teenuste osutamist välisriigis. Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro (vt eelnõu § 3 p 16 ja p 17).
• Muutub ka osalus ühistupangas. Liikme olulise osaluse määramisel võetakse arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka. Samuti peab ühistupank olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle (vt eelnõu § 3 p 17).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril. 2024. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 02. oktoobriks e-posti aadressile martin@koda.ee. Ettevõtete edastatud tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.