Mida arvad plaanitavatest nõuetest varjumiskohtadele ja varjenditele?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on arendada elanikkonnakaitset.
Keda mõjutab?
Juriidilisi isikuid, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega
Hoonete omanikke
Elutähtsa teenuse osutajaid (elutähtsad teenused on lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuse toimimine ning ravimite ja toiduga varustamine, lisaks ka elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus)
Sideettevõtjaid
Meediateenuse osutajaid
Elektroonilise side ettevõtjaid
Multipleksimisteenuse osutajaid
Avalikus ruumis paiknevate elektrooniliste teadetetahvlite valdajaid,
Riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Mõisted
Plaanitavate muudatustega määratletakse hädaolukorra seaduses terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan:
Varjumine on eelnõu kohaselt kõrgendatud vahetu ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine isiku elu ja tervise kaitseks. Varjumist korraldab Päästeamet (eelnõu § 1 p 2).
Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja mis kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest (eelnõu § 1 p 3).
Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest (eelnõu § 1 p 3). Näiteks varjumiskoht kohandatakse hoonesse, mis on rajatud enne varjendi nõude kehtestamist, nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone.
Varjumisplaan on juhend, milles hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja varjumiskindluse suurendamist (eelnõu § 1 p 4).Viivitamatu ohuteade on paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul elanikkonnale edastatav juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks (eelnõu § 1 p 1).
Riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM on süsteem, mida kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks, eelkõige selle meediateenuste, elektroonilise side teenuste või sireeniseadmetega seotud komponente (eelnõu § 1 p 1).
Varjumiskoht ja varjend
Plaanitavate muudatuste kohaselt jagunevad varjumiskohad ja varjendid kaheks: 1) avalikud ehk igale avalikus ruumis viibijale ettenähtud varjendid ja varjumiskohad ning 2) mitteavalikud ehk eelkõige konkreetse ehitise kasutajatele ettenähtud varjendid ja varjumiskohad (eelnõu § 1 p 3 lg 3).
Muudatustega sätestatakse, et varjendi peab rajama hoone omanik ehitatavasse hoonesse või selle vahetus läheduses olevasse ehitisse. Vajadusel võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühe varjendi, mis peab olema valmis esimese hoone kasutusele võtmise ajaks (eelnõu § 1 p 3 lg 4).
Eelnõu kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone: 1) mida külastavad rahvahulgad ja 2) mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 m2 (eelnõu § 1 p 3 lg 5).
Mitteametlik varjend tuleb rajada, kui püstitatakse: 1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1200 m2 ; 2) tööstushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 m2 (eelnõu § 1 p 3 lg 6).
Juhul kui hoone vastab nii avaliku kui mitteametliku rajatise nõuetele, siis tuleb hoone omanikul rajada avalik varjend (eelnõu § 1 p 3 lg 7).
Avalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit: kaubandushoone; lennujaama hoone; raudteejaama hoone; bussijaama hoone; bussijaama hoone; teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone; klubi või rahvamaja; tantsusaal, diskoteek või ööklubi; muuseum või kunstigalerii; raamatukogu; spordihall või võimla; muu meelehautushoone (eelnõu lisa 1, rakendusakti kavand nr 3 § 9).
Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse näiteks järgmine hoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit: ridaelamu; muu kolme või enama korteriga elamu; päevakeskus; tugikodu; varjupaik; lastekodu; noortekodu; üldhooldekodu; erihooldekodu; restoran; büroohoone; hotell, motell või külalistemaja; ühiselamu; klubi või rahvamaja; raamatukogu; lasteaed; kool; haigla; spa; spordihall (eelnõu lisa 1, rakendusakti kavand nr 3 § 10).
Varjumisplaan tuleb koostada: 1) varjendi rajamise kohustusega hoonele; 2) varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonele (eelnõu § 1 p 4).
Eelnõu kohaselt korraldab varjumisplaani koostamise hoone valdaja. Kui hoonet kasutab mitu valdajat, siis korraldab varjumisplaani ehitise omanik (eelnõu § 1 p 4).
Hoonetes, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. septembrit ja mis vastab avaliku või mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele, tuleb varjumisplaanis hinnata varjumiskoha kohandamise võimalust ning vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse vastav varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab varjumiskoha kohandamise ehitise omanik. (eelnõu § 1 p 3 lg 8).
Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse Päästeameti poolt rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, millele lisatakse sõnad „AVALIK VARJEND“ või „AVALIK VARJUMISKOHT“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha sissepääsu lähedusse nähtavale kohale (eelnõu lisa 1, rakendusakti kavand nr 3 § 6).
Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt (eelnõu lisa 1, rakendusakti kavand nr 3 § 6).
Täpsemad nõuded varjumiskohtade ja varjendite kohta sätestatakse määruses.
Viivitamatu ohuteate edastamin
Eelnõu kohaselt on Päästeametil õigus kohustada meediateenuse osutajat, elektroonilise side ettevõtjat, multipleksimisteenuse osutajat, avalikus ruumis paikneva elektroonilise teadetetahvli valdajat, riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit (edaspidi kohustatud isik) liituma EE-ALARM-iga (eelnõu § 1 p 1).
Eelnõuga määratakse isikute ring, kellel on õigus otsustada viivitamatu ohuteate edastamiseks EE-ALARM-i kasutamine. Nendeks isikuteks on valitsusastutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal peaminister (eelnõu § 1 p 1).
Häirekeskusele antakse ülesanne kohustatud isikule vahendada viivitamatu ohuteade EE-ALARM-i kaudu (eelnõu § 1 p 1).
Eelnõu kohaselt on elutähtsa teenuse osutajatel kohustus oma töötajatele kord kahe aasta jooksul korraldada elanikkonnakaitse koolituse läbimine (eelnõu § 1 p 6). Koolituse kaudu soovitakse inimestele anda teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud käitumistest ja valmisolekust. Koolitus toimub veebikoolitusena Digiriigi Akadeemias, mille on ette valmistanud Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Veebikoolituse läbimine võtab aega keskmiselt 4 kuni 6 tundi.
Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad üldises korras ning eelnõu § 1 punktid 3-4 ja 6 jõustuvad 1. septembril 2025.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 22. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan siseministeeriumile.