Mida arvad täienduskoolitusasutustega seotud plaanitavatest muudatustest?

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige täienduskoolitusasutusi.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

1) Mikrokvalifikatsiooniga seotud muudatused

• Eelnõu lisab täiskasvanute koolituse seadusesse mikrokvalifikatsiooni mõiste. Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele (vt eelnõu § 1 punkt 3).
• Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad õppekava mahust vähemalt poole (vt eelnõu § 1 punkt 3).
• Eelnõu näeb ette, et mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia kõrgkoolid ja kutseõppeasutused õppekavarühmas või -grupis, milles on neile antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus. Muud täienduskoolitusasutused võivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia üksnes siis, kui nad on läbinud õppekavarühma kvaliteedihindamise (vt eelnõu § 1 punkt 12).
• Õppekavarühma kvaliteedihindamiseks peab täienduskoolitusasutus esitama hariduse infosüsteemi kaudu taotluse ja tasuma kvaliteedihindamise eest riigilõivu 1450 eurot ühe õppekavarühma kohta (vt eelnõu § 1 punkt 12 ja § 3). Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamine õppekavarühmas. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja sõltumatute ekspertide hindamisest. Hindamise fookuses on täienduskoolitusasutuse põhiprotsessid õppekavarühmade kaupa: õppekavad ja nende arendus, koolitajad, ressursid, õppimine ja õpetamine. Kvaliteedihindamist hakkab korraldama Haridus- ja Noorteamet (HARNO) (vt eelnõu § 1 punkt 12).
• Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks peab täienduskoolitusasutus esitama hariduse infosüsteemi kaudu taotluse mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava registreerimiseks ning tasuma selle eest riigilõivu 100 eurot (vt eelnõu § 1 punkt 12 ja § 3).
• Haridus- ja teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus peab kontrollima täienduskoolitusasutuse ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava vastavust esitatud nõuetele ning registreerima nõuetele vastava õppekava hariduse infosüsteemis kuni viieks aastaks (vt eelnõu § 1 punkt 12).
• Mikrokvalifikatsiooniõppe maht peab eelnõu kohaselt jääma vahemikku 5 kuni 30 ainepunkti (vt eelnõu § 1 punkt 12). Üks ainepunkt võrdub 35 akadeemilise tunniga ehk see vastab 26-le tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel (vt eelnõu § 1 punkt 11).

2) Uued nõuded täiskasvanute koolitajale

• Täiskasvanute koolitaja on eelnõu kohaselt spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust (vt eelnõu § 1 punkt 14).
• Eelnõu täpsustab, et täiskasvanute koolitajal peavad edaspidi olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid (vt eelnõu § 1 punkt 14). Mõlemad kompetentsid võivad olla omandatud formaalhariduse, täienduskoolituse või töökogemuse kaudu. Täiskasvanute koolitajal peavad olema eelpool nimetatud kompetentsid alates 2025. aasta 1. oktoobrist (vt eelnõu § 1 punkt 27).
• Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus (vt eelnõu § 1 punkt 14).
• Lisaks on uuendusena eelnõus kirjas, et täienduskoolitusasutuse veebilehel või muus digikeskkonnas tuleb esitada täiskasvanute koolitaja kompetentside juures selgitused või teave, millised on konkreetse koolitaja koolitamise kompetentsid lisaks tema erialastele kompetentsidele (vt eelnõu § 1 punkt 9).
• Eelnõu kehtestab täiendava nõude täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitajale. Sellisel koolitajal peab lisaks eeltoodule olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse (vt eelnõu § 1 punkt 15). Seda nõuet tuleb eelnõu kohaselt täita alates 2025. aasta 1. oktoobrist (vt eelnõu § 1 punkt 27). Kehtiva seaduse järgi võivad koolitajate koolitusi ja väljaõpet läbi viia ilma vastava ettevalmistuseta inimesed.

3) Muud täienduskoolitusasutustega seotud muudatused

• Eelnõu täpsustab, et täienduskoolitusasutusel on edaspidi veebilehe asemel võimalus seaduses nõutud koolitusteavet avalikustada ka muus avaliku ligipääsetavusega digikeskkonnas (vt eelnõu § 1 punkt 6).
• Eelnõu näeb ette uue nõude, et täienduskoolitusasutus peab veebilehel või avalikult kättesaadavas digikeskkonnas avalikustama koolitusteabe (õppekavad, õppekorralduse alused, kvaliteedi tagamise alused jne) eesti keeles (vt eelnõu § 1 punkt 9). Eesti keele kõrval on lubatud avalikustada ka mõnes muus keeles, kuid eestikeelne info kuvamine on kohustuslik.
• Eelnõu lisab seadusesse ka uue nõude, et täienduskoolitusasutuse teave oma tegevuse ja õppekavade kohta veebilehel või digikeskkonnas peab olema ajakohane, kergesti leitav ja üheselt mõistetav (vt eelnõu § 1 punkt 9).
• Eelnõu kaotab täiskasvanute koolituse seadusest mõiste „täienduskoolitusasutuse pidaja“, mis asendub sõnaga „täienduskoolitusasutus“ (vt eelnõu § 1 punkt 1). See tähendab, et need täienduskoolitusasutused, kelle täienduskoolitusasutuse pidaja ja täienduskoolitusasutuse nimi ei kattu, peavad edaspidi kasutama täienduskoolitusasutuse nime, milleks on juriidilise isiku nimi, kes on esitanud täienduskoolituse majandustegevusteate. Sellistel juhtudel peavad täienduskoolitusasutused muutma hariduse infosüsteemi registris ka oma nime. Kui täienduskoolitusasutuse pidajaks on üks äriühing ja täienduskoolitusasutuseks teine äriühing, siis peab täienduskoolitusasutus otsustama, milline juriidiline isik jääb hariduse infosüsteemis täienduskoolitusasutuseks. Selleks tuleb asutusel andmed registris muuta ja vajadusel ka oma veebilehel vastav muudatus teha.
• Eelnõu kohaselt ei tule täienduskoolituse õppekorralduse aluste dokumendis edaspidi enam reguleerida õppetasu vabastamise tingimusi ja korda (vt eelnõu § 1 punkt 8).
• Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustesse tuleb edaspidi lisaks tagasiside kogumise korrale lisada ka tagasisidega arvestamise kord (vt eelnõu § 1 punkt 8). Eelnõu ei täpsusta, kas täienduskoolitusasutus küsib tagasisidet koolitajate, koolituse või täienduskoolitusasutuse kohta üldisemalt. See jääb koolitusasutuse otsustada.
• Eelnõu võimaldab avaliku sektori asutustel erandina hankida koolitusi ka rahvusvahelistelt täienduskoolituse pakkujatelt, kui esitatud ei ole täienduskoolituse majandustegevusteadet, kuid tingimusel, et koolituse hankija eelnevalt kontrollib, kas pakutav koolitus vastab täienduskoolituse standardi nõuetele (vt eelnõu § 1 punkt 21). Hetkel puudub seadusest selline võimalus.

Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatuste jõustumine on planeeritud 1. oktoobriks 2024.

Anna teada, mida arvad täienduskoolitusasutustega seotud plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 14. novembriks e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.