Mida arvad tööstusomandi litsentsimise korra uuendamisest?

Mis on muudatuste eesmärk? 
Muudatuste eesmärk on ühtlustada tööstusomandi litsentsimisele, patentimisele ja registrikannete tegemisele kohalduvaid sätteid ja nende toimingute õiguslikke tagajärgi kõigi tööstusomandi liikide osas. 

Keda mõjutab? 
Muudatused mõjutavad eelkõige: 

• tööstusomandi omanikke  

• tööstusomandi omandajaid  

• pandipidajaid (nt krediidiasutusi) 

• litsentsisaajaid. 

Millised on kavandatavad muudatused? 

• Omandi üleminek (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.1). Praegu kehtiv patendiseadus (§ 45 lg 7) loeb patendi teisele isikule üle läinuks tehingu järgi määratud ülemineku kuupäevast. Sarnaselt on see praegu reguleeritud ka tööstusdisaini kaitse seaduses (§ 73 lg 6). Samas praegu kehtiv kaubamärgiseadus (§ 18 lg 3) näeb ette, et kaubamärgi omand läheb teisele isikule üle registrikande tegemisel. Et tulevikus ei esineks õiguslikku selgusetust, soovib ministeerium omandi ülemineku korra kõigi tööstusomandi liikide puhul ühtlustada.  

  • Ministeeriumi plaanide kohaselt toimuks tööstusomandi üleminek ühelt isikult teisele küll poolte kokkuleppega, kuid kolmandate isikute suhtes oleks üleminek jõustunud siis, kui see saab kantud registrisse. See tähendab, et isegi kui tööstusomandi omandaja ja võõrandaja on tööstusomandi ülemineku osas sõlminud kokkuleppe, kuid pole üleminekut registrisse kandnud, siis võib võõrandaja ikkagi võõrandada teistele isikutele, mitte omandajale. Kokkuleppe järgne omandaja jääb sellisel juhul vaatamata tööstusomandi ülemineku kokkuleppele tööstusomandist ilma. Kolmas isik, kes tugineb registrile, võib eeldada, et seal kajastamata tehingut (võõrandamist, aga ka näiteks litsentsilepingu sõlmimist) ei ole aset leidnud. Selline lahendus tagab, et tehingupooled (reeglina omandaja, samuti litsentsisaaja) on huvitatud tööstusomandi ülemineku kokkuleppe võimalikult kiirest registrisse kandmisest. Tööstusomandi üleminekul peaks registreeritud pant ning registreeritud litsents jääma püsima ning minema üle tööstusomandi uuele omanikule, sest viimasel oli võimalus sellest teadlikuks saada. 

• Tööstusomandi koormamine pandiga (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.2). Praegu puudub ühtne tööstusomandi pandiga koormamise kontseptsioon ning mõnda tööstusomandi liiki ei ole üldse võimalik pandiga koormata. Ministeerium soovib ka siin seada kõigile tööstusomandi liikidele ühtsed nõuded. Ministeeriumi pakutav võimalik lahendus on järgnev: 

  • Tööstusomandi pant võiks olla mitteaktsessoorne. See tähendab, et pant ei eelda tagatava nõude olemasolu. See oleks eeldatavalt krediidiandjate jaoks atraktiivsem – kuivõrd sel juhul pant tagatava nõude olemasolu ei eelda, on seda võimalik seada enne krediidi andmist. Tööstusomandi pandi tekkimine võiks olla seotud kandega tööstusomandi registris ehk pandi tekkimiseks oleks lisaks poolte kokkuleppele vajalik ka vastava registrikande tegemine. Küsimuses, kas tööstusomandi ese on panditud või mitte, saab selle omandaja seega tugineda registrikandele. 

• Tööstusomandi registri kannete õiguslik iseloom (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.3). Ministeerium soovib tööstusomandi registri kannete õigusliku iseloomuga seotud küsimusi reguleerida järgnevalt: 

  • Tõendamise mõttes tuleks kõigile tööstusomandi litsentsilepingutele kehtestada kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis tagaks võimaluse lepinguga tutvuda, seda talletada ning registrikandeid teha. Piisav peaks olema, kui registreerimisele kuuluvates tingimustes kokkuleppe saavutamine on tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi kaudu. Praegu on litsentsilepingu kirjalik sõlmimine mõnel juhul kohustuslik, mõnel juhul aga mitte. 

  • Hetkel puudub ühtne lähenemine erinevat liiki tööstusomandite litsentsilepingute prioriteetsusega seotud küsimuste osas. Tulevikus soovib ministeerium kehtestada kõigile tööstusomandi litsentsilepingutele ühtsed nõuded ja anda varasematele registreeritud litsentsilepingutele prioriteedi kõigi teiste litsentsilepingute ees. 

  • Litsentsileping võiks ministeeriumi hinnangul säilitada kehtivuse olukorras, kus tööstusomand läheb üle teisele isikule. Hetkel ei ole regulatsioon selles osas üheselt mõistetav, st kas lähevad üle kõik litsentsilepingud või ainult registreeritud lepingud. 

• Pahausksus vaidlustusavalduse alusena (vt väljatöötamise kavatsuse p 2.4). Kui kaubamärgi taotleja esitab taotluse pahauskselt ehk teades, et tal ei ole õigust sellist kaubamärki taotleda, siis praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa sellise taotluse esitamist vaidlustada. Praegu tuleb sellises olukorras oodata ära kaubamärgi lõplik registreerimine ning seejärel saab vaidlustada kaubamärki. Ministeerium soovib aga seda olukorda muuta ning lisada kaubamärgi taotlusele vaidlustuse esitamise aluste hulka ka pahausksus. 

Millal muudatused jõustuvad? 
Muudatuste jõustumise aeg ei ole hetkel täpselt teada. Käesoleva aasta jooksul plaanib ministeerium tulla välja eelnõuga, mis sisaldab väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud muudatusi. 

Anna teada, mida arvad väljatöötamise kavatsusest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19. aprilliks e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Saabunud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan justiitsministeeriumile.