Muudatused kaubamärgiseaduses jõustuvad juba jaanuaris
Mis on muudatuste eesmärk?
Täpsustada kaubamärgiga seotud õiguste ulatust ja piiranguid ning siseriiklike kaubamärgialaste õigusnormide ja menetluste kooskõlla viimine EL kaubamärgisüsteemiga.
Koostöö lihtsustamine Patendiameti ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti vahel.
Keda mõjutab?
Kaubamärgi ja garantiimärgi omajaid ja kaubamärgi taotlejaid, laiemalt kõiki ettevõtjaid.
Samuti isikuid, kes esitavad Patendiameti otsuste peale kaebusi ja vaidlustusavaldusi või kes vaidlustavad tööstusomandiõiguste kehtivust kohtus.
Mis on olulisemad muudatused?
- Kaubamärgi kujutamine
Üks peamisi muudatusi on graafilise kujutamise nõude kaotamine kaubamärkide määratlusest. Uue määratluse kohaselt ei ole kaubamärgina kaitstava tähise esitamise vahendeid enam piiratud üksnes graafilise või visuaalse esitamisega. Võimalik on registreerida tähiseid, mida saab tehnoloogiliste vahenditega esitada ja registrisse kanda (nt heli).
- Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni üleviimine Patendiameti juurde ning muudatused apellatsioonikomisjoni ülesehituses ja koosseisus
Eelnõuga viiakse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi apellatsioonikomisjon) Justiitsministeeriumi juurest Patendiamet juurde. Säilitatakse apellatsioonikomisjoni senine roll Patendiameti otsuste peale esitatud kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamisel. Lisaks laiendatakse seda ka registritoimingutega seotud kaebuste lahendamise ning tööstusomandiõiguste kehtetuks tunnistamise avalduste läbivaatamisega. Menetlusosalisel säilib võimalus vaidlustada apellatsioonikomisjoni otsus esmalt maakohtus ning seejärel ringkonnakohtus ja Riigikohtus.
Paralleelselt muudetakse eelnõuga ka apellatsioonikomisjoni moodustamise aluseid ja konkreetset vaidlust lahendava koosseisu määramise korda. Senine kaheksaliikmeline liikmeskond asendatakse kahe alalise liikmega, kelle jaoks apellatsioonikomisjoni liikmeks olemine on põhitegevus.
- Apellatsioonikomisjonis toimuv menetlus
Menetluse kiirendamise eesmärgil on sätestatud avalduste puhul asja sisulisele lahendamisele eelnev nn lepitusperiood, kiirendatud menetluse võimalus (analoogne kohtumenetluses tehtava tagaseljaotsusega), kehtestatud menetluse eri etappide läbiviimiseks tähtajad, teatud menetlusosalistele antud tähtaegu kas lühendatud (nt võõrkeelse dokumendi tõlke esitamiseks) või täpsemalt sätestatud (nt menetlusosalise kirjalikule seisukohale vastamise tähtaeg) ning piiratud otsuse edasikaebe tähtaegu. Lisaks kaubamärkidele lahendab apellatsioonikomisjon ka disaine ja leiutisi puudutavaid vaidlusi.
- Suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude kontrollimine Patendiameti poolt ametiülesannete korras ja selle kaotamine
Hetkel on suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude (ega tähise registreerimine kellegi kolmanda õigusi ei riku) kontrollimise kohustus Patendiametil. Eelnõuga kaotatakse suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude kontroll Patendiameti läbiviidava ekspertiisi käigus ametiülesannete korras. Seda jääb asendama registreerimiseelne vaidlustusmenetlus apellatsioonikomisjonis.
- Garantiimärgi asendamine sertifitseerimismärgiga
Eelnõuga asendatakse Eestis seni kasutusel olnud garantiimärgid sertifitseerimismärkidega. Enne eelnõu jõustumist välja antud garantiimärgid jäävad endisel kujul kehtima ning neid on võimalik ka edaspidi pikendada, ent pärast eelnõu jõustumist enam uusi garantiimärke välja ei anta.
Millal muudatused jõustuvad?
Suurem osa muudatusi jõustub 14. jaanuaril 2019, kuid apellatsioonikomisjoni ülesehitust ja koosseisu puudutavad muudatused 1. märtsil 2019.
Kaubanduskoda on koostanud muudatuste kohta küsitluse, millele saate vastata SIIN.
Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Justiitsministeeriumile.