Vaata, milliseid muudatusi plaanib riik teha pankrotiseaduses

Keda mõjutab?

• pankrotivõlgnikke
• võlausaldajaid

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks. Lisaks soovib riik muudatuste abil tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed, selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetused ning parandada Eesti ettevõtluskliimat.

Mis on olulisemad muudatused?

• Maksejõuetuse teenistuse loomine. Eelnõu teeb ettepaneku luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, mille peamised eesmärgid on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Lisaks kujundaks teenistus maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat.
  Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit saaks pankrotimenetluses teenistuselt taotleda pankrotihaldur, kuid pankrotimenetluse avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt. Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile.

• Maksejõuetuse eelduste kehtestamine. Ministeerium soovib seadusesse lisada tingimused, mille täitmise korral eeldatakse maksejõuetust. Näiteks eeldatakse ettevõtte maksejõuetust, kui juhatuse liige teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel võib ettevõte olla maksejõuetu. Maksejõuetust eeldatakse ka olukordades, kus juhatuse liige teatab võlausaldajale või avalikkusele, et ettevõte ei suuda oma kohustusi täita või äriühingu netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist. Kui eeldus on täidetud, kuid ettevõtte hinnangul ei ole ta maksejõuetu, siis peab ettevõte esitama selle kohta tõendeid. Täna on tõendite esitamise kohustus võlausaldajatel.
• Kohtute spetsialiseerumine. Eelnõu teeb ettepaneku koondada maksejõuetusasjade menetlemine Harju ja Tartu maakohtusse selliselt, et Viru ja Pärnu maakohtu maksejõuetusasjad koondatakse Tartu maakohtu alla. Harju maakohtu töökoormus maksejõuetusasjade osas jääks samaks.
• Pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine. Eelnõu paneb pankrotiavalduse esitamise kohustuse osaühingu juhatuse liikmetele, kui osaühingul puudub juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltside puhul oleks pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogu liikmetel, kui aktsiaseltsil puudub juhatus. Täna on pankrotiavalduse esitamise kohustus vaid juhatusel.
• Halduri tasu süsteemi muutmine. Pankrotiseaduse kohaselt on pankrotihalduri tasu sõltuvuses pankrotivara suurusest. Eelnõu muudab pankrotihalduri tasu süsteemi tunni- ja toimingutasu põhiseks. Toimingutasud kehtestatakse sellistele halduri toimingutele, mida saab standardida. Tunnitasu ja toimingutasu süsteemi aluseks oleks tunnitasu määr, mis on eelnõu kohaselt viiendik miinimumpalgast. Lisaks paneb eelnõu haldurile kohustuse pidada nii enda kui ka oma abiliste tööajaarvestust.
• Nõuete kirjalik kaitsmine ja tunnustamine hagita menetluses. Pankrotiseaduse kohaselt toimub nõuete kaitsmine selleks ettenähtud koosolekul. Koosolekute pidamine toimub füüsiliselt kindlas kokkulepitud kohas ja ajal. Eelnõu teeb ettepaneku muuta nõuete kaitsmine kirjalikuks ja viia läbi nõuete tunnustamine hagita menetluses. Nõuete kaitsmiseks võlausaldajate üldkoosolekuid enam ei korraldataks.
• Võlausaldaja motiveerimine menetluskulude kandmises. Eelõu teeb ettepaneku lihtsustada võlausaldaja jaoks tema poolt deposiiti makstud kulutuste tagasi nõudmist juriidiliselt isikult, võimaldades vastav nõue esitada hagita menetluses. Lisaks annab eelnõu võlausaldajale võimaluse nõuda tagasi ka ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiiti.
• Allutatud laenude reguleerimine. Kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis selline laen loetakse muudatuse kohaselt allutatud laenuks. See tähendab, et sellised laenud oleksid väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Praegu ei kehti allutatud laenudele eriregulatsiooni.
  Eeltoodud juhul ei ole allutatud laenu andjal hääleõigust ka võlausaldajate üldkoosolekul. Lisaks ei ole hääleõigust ettevõtte juhatuse liikme või omaniku lähedasel (nt abikaasal, lapsel) , kui lähedane andis ettevõttele laenu ja teadis ettevõtte maksejõuetusest.
• Võlausaldajate häälte määramise kiirendamine. Pankrotiseadus ei näe hetkel konkreetselt ette, millal peab võlausaldajate üldkoosolekul osalev kohtunik lahendama vaidlused häälte üle. Muudatuse kohaselt peaks kohtunik häältevaidluse lahendama samal koosolekul või keerulisema vaidluse korral hiljemalt järgmisel tööpäeval.
• Kaitsmiseta tunnustatud nõuete nimekirja täiendamine. Kui seni on kaitsmiseta tunnustatavad kohtulahenditest ja pandiõigustest tulenevad nõuded, siis eelnõu lisab juurde ka nt jõustunud maksuotsustest tulenevad nõuded.
• Võlgniku kaasaaitamiskohustuse tagamine. Pankrotiseaduses puudub täna regulatsioon, mis välistaks pankrotimenetluse käigus kogutud teabe kasutamise kriminaal- või väärteomenetluses. Eelnõu näeb ette, et teabe või vande andmise kohustuse täitmiseks pankrotimenetluses antud selgitusi ei saa kasutada isiku vastu kriminaalmenetluses ilma isiku vastava nõusolekuta.
• Nõudeavalduse sisu ja esitamise täpsustamine. Eelnõu teeb ettepaneku lühendada ja muuta paindlikumaks nõude esitamise tähtaega. Kui täna on tähtaeg kaks kuud, siis edaspidi oleks see üks kuu, kuid kohtul on keerulisematel juhtudel õigus määrata pikem tähtaeg, aga mitte pikem kui neli kuud. Lisaks täpsustab eelnõu, et ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on kohustus nõuetest teatamise tähtaja jooksul esitada oma nõue pankrotihaldurile.

Millal muudatused jõustuvad?
Riik plaanib muudatused jõustada 2021. aasta 1. jaanuaril

Anna teada, mida arvad pankrotiseaduse plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan e-posti aadressile marko[at]koda.ee. Lisaks saad arvamust avaldada valikvastustega veebiküsitluse kaudu. Vasta veebiküsitlusele SIIN. Vastuseid ootan hiljemalt 19. novembriks. Seejärel saadan ettevõtete ühisseisukohad justiitsministeeriumile.