Juhul, kui võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis on tal võimalus (ja teatud juhtudel ka kohustus) esitada kohtule pankrotiavaldus enda suhtes pankrotimenetluse alustamiseks. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kuidas esitada pankrotiavaldus?
Selleks, et kohus võtaks pankrotiavalduse menetlusse, peab võlgnik avalduse esitamisel põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamine tähendab võlgniku maksejõuetust kinnitavate asjaolude väljatoomist ja tõendamist. Selleks tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri.

Seletuses peab välja tooma maksejõuetuse põhjused ning näitama, miks maksejõuetus on püsiv.

Võlanimekirjas tuleb märkida oma vara ning võlgade koosseis (võlausaldajate nimed, aadressid ja nõuded).

Kes peab allkirjastama?
Seaduse kohaselt peab seletuse ja võlanimekirja allkirjastama võlgnik ise (juriidilise isiku puhul tema seaduslik esindaja).

Kuhu esitada pankrotiavaldus?
Pankrotiasju menetlevad maakohtud. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus. Pankrotiavaldus esitatakse selle maakohtu kohtumajale, millise tööpiirkonnas ettevõte asub või füüsilisest isikust võlgnik elab (kohtute kontaktandmed ).

Kui palju tuleb tasuda pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu?
Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot (RLS § 59 lg 8).