Kaugtöö leping on kasutamiseks olukorras, kus tööandja ja töötaja soovivad kokku leppida töötaja kaugtöö tegemise tingimused. 

Kaugtöö tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa sundida töötajat kaugtööd tegema ja töötaja ei saa kaugtööd nõuda. 

Kuidas tuleb sõlmida kaugtöö kokkulepe? 
Kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel tuleks eelistada kirjalikku vormi, et vältida hilisemaid vaidlusi. Samas võivad pooled tõendada kokkulepet ka muul viisil. Pooled võivad kaugtöös kokku leppida töölepingus või leppida kaugtöö tegemises kokku nt omavahelises e-kirjavahetuses.  

Milline peab olema kaugtöö tegemise koht? 
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja kodu) või kaugtöö tegemises üldiselt (st ei ole määratud konkreetset kohta). Töö tegemise koht ei tohi olla määratletud liiga kitsalt ega liiga laialt. Seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega. Kaugtöö võib tähendada ka töö tegemist teises riigis. 

Milline peaks olema kaugtöö korraldus? 
Kaugtöö kokkuleppes võiks olla sätestatud, kuidas toimub tööülesannete andmine ja täitmise kontrollimine ning suhtlus tööandja ja kolleegidega, milline on kaugtöötaja tööajakorraldus ja kas ja millal eeldatakse töötaja kohalolekut tööandja ruumides. Näiteks saab kokkuleppes sätestada, et kaugtööd tegev töötaja saab tööülesandeid ja on kättesaadav e-kirja ja Skype’i, töötaja on tööandjale kättesaadav esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00 ja töötaja peab tööandja kontoris kohal käima 2 korda nädalas.