3 probleemi pakendiseaduse muudatustes
Kaubanduskoda saatis keskkonnaministeeriumile oma seisukohad pakendiseaduse muutmise eelnõu kohta, millega muudetakse näiteks pakendiaruande auditeerimise kohustust, kehtestatakse müügipakendile ringlussevõtu sihtarv ning täpsustatakse pakendiettevõtete vastutuse reegleid. Koja pöördumisele avaldas toetus viis erialaliitu ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon.
Pakendiaruande auditeerimise kohustuse võiks kaotada
Täna peab ettevõte laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ettevõte laseb turule pakendeid rohkem kui viis tonni aastas. Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõu kohaselt ei ole audiitorkontroll enam seotud turule lastud pakendite kogusega. Edaspidi hakkab keskkonnaagentuur koostama valimit pakendiettevõtetest, kelle hulgast valitakse juhusliku valikuga pakendiettevõtted, kes peavad korraldama audiitorkontrolli.
Kaubanduskoja hinnangul jätab eelnõu keskkonnaagentuurile liiga vabad käed otsustamaks, kui paljude ettevõtete pakendiaruandeid tuleb auditeerida. Sisuliselt võimaldab eelnõu määrata keskkonnaagentuuril valimisse kõik pakendiettevõtteid või siis üksnes mõned pakendiettevõtted.
Tegime ministeeriumile ettepaneku jätta pakendiseadusest välja pakendiaruande auditeerimisega seonduvad sätted. Auditeerimise kohustus on kehtinud juba mitmeid aastaid ning pakendiettevõtted on täiustanud oma pakendiaruandluse metoodikat. Seega ei anna auditi kohustus enam täiendavat lisandväärtust, kuid toob ettevõtetele kaasa märkimisväärse kulu. Kaubanduskoja ettepaneku elluviimine vähendaks ca 1000 pakendiettevõtte halduskoormust ning hoiaks kokku ettevõtete kulusid vähemalt 2 miljonit eurot aastas.
Pakendiettevõtete üle tuleb ka edaspidi teostada järelevalvet, kuid see kohustus peaks lasuma riigiasutusel, mitte audiitoritel. Kui täna esineb mõjuvaid põhjuseid, miks ei ole võimalik riigiasutusel tõhusalt järelevalvet teostada, siis tuleks need murekohad lahendada ning vajadusel ka õigusakte muuta.
Eelnõu suurendab pakendiettevõtete kulusid
Pakendiseaduse muutmise eelnõuga soovib ministeerium kehtestada müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu. Kui täna on riik seadnud ringlussevõtu sihtarvu summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), siis edaspidi on eraldi sihtarv ka müügipakendil. Kuna müügipakendid moodustavad olmejäätmetest märkimisväärse koguse, siis soovib ministeerium selle muudatuse abil suurendada olmejäätmete ringlussevõttu.
Pakendiettevõtete jaoks tähendab müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine suure tõenäosusega kulude kasvu. Põhjuseks on asjaolu, et müügipakendi ringlussevõtt on üldreeglina kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Muudatuse tulemusel võivad suureneda tasud, mida pakendiettevõtted maksavad taaskasutusorganisatsioonidele.
Kaubanduskoda koos mitme teise organisatsiooniga ei toeta seda muudatust. Kuna müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu direktiividest, selle kehtestamine toob ettevõtetele kaasa kulusid ning riigil puudub ilmselt võimekus teostada kontrolli sihtarvu täitmise üle, siis tuleks ministeeriumil loobuda selle nõude kehtestamisest.
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on ka muid lahendusi kui müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine. Jääb ebaselgeks, miks on keskkonnaministeerium valinud paljude erinevate võimalike lahenduste hulgast just selle lahenduse. Lisaks puudub mõjuanalüüs, kuigi tegemist on olulise mõjuga muudatusega
Pakendiettevõtete vastutus vajab täpsemaid piire
Eelnõu toob pakendiseadusesse uue mõiste – laiendatud tootjavastutuse põhimõte. Selle kohaselt peavad pakendiettevõtted tagama turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Pakendiettevõte võib jätkuvalt valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile.
Kaubanduskoda tõi ministeeriumile saadetud kirjas välja mitmeid kitsaskohti seoses laiendatud tootjavastutuse põhimõttega. Näiteks juhtisime tähelepanu sellele, et seadus peab välistama olukorra, kus kohalik omavalitsus, jäätmekäitleja või mõni muu isik kogub kokku ja/või võtab ringlusesse pakendijäätmeid ning nõuab nende tegevustega seotud kulude hüvitamist pakendiettevõttelt või taaskasutusorganisatsioonilt ilma poolte kokkuleppeta. Lisaks tegime ettepaneku lisada pakendiseadusesse põhimõte, et kohalik omavalitsus peab pakenditest tekkinud jäätmete kogumise korraldamisel tagama pakendiettevõtetele võimaluse osaleda nende jäätmete taaskasutamise korraldamisel kooskõlas nende turuosadega. Vastasel korral ei ole võimalik pakendiettevõtetel täita kulutõhusalt seadusest tulenevaid pakendite käitlemisega seotud nõudeid.
Keskkonnaministeerium soovib muudatused jõustada 2020. aasta 5. juulil.
Kaubanduskoja seisukohtadega on ühinenud järgmised organisatsioonid:
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti E-kaubanduse Liit
Eesti Plastitööstuse Liit
Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO)