Arutelud teise Euroopa Liidu uute omavahendite paketi üle on käimas
Suve alguses tuli Euroopa Komisjon (EK) välja juba teise Euroopa Liidu (EL) uute omavahendite paketiga. Täpsemalt Teatisega „Uue põlvkonna omavahendite kohandatud pakett“ ja määrusega, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (selgituseks - omavahend on otse EL eelarvesse minev tuluallikas).
Meeldetuletuseks esimese uute omavahendite paketi kohta – selle esitas EK 2021 detsembris ja pakkus seal ELi eelarve jaoks välja kolm uut tuluallikat, mida rahastataks heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS), ELi süsiniku piirimeetmest (SPIM) ning suurimate hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi osast, mis OECD/G20 esimese samba kokkuleppe alusel ELile ümber jaotatakse.
Lisaks kohustus EK esitama 2023. aasta lõpuks täiendavad ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmavad ettevõtlussektoriga seotud osamakset. Kogu selle paketi (ehk täiendava raha otsimise ELi eelarvesse), eesmärk on toota piisavalt tulu, et toetada taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmist.
Vaatamata sellele, et esimene omavahendite pakett ei ole veel lõplikult kokku lepitud ega rakendunud, tuli EK välja juba teise paketiga. Selles käsitletakse kolme liiki uusi omavahendeid.
Esiteks – heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid. Siin on oluliseks faktoriks saastekvootide turuväärtus. Vastupidiselt paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute esitamise ajal valitsenud ootustele on HKSi saastekvootide turuväärtus nende ettepanekute esitamisele (esimeses uute omavahendite paketis) järgnevatel kuudel märkimisväärselt suurenenud. 2022. aastal oli saastekvootide enampakkumistel keskmine hind ligikaudu 80 eurot, mis ületab oluliselt algses mõjuhinnangus kasutatud 55 EUR suurust hinnataset. Seetõttu nüüdses ettepanekus soovib EK kohaldada heitkogustega kauplemise süsteemi tulude suhtes kõrgemat sissenõudmismäära. Eesmärk on, et ELi heitkogustega kauplemisest saadavast tulust 30 % (varasem määr oli 25%) laekuks ELi eelarvesse. Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks tingimustele vastavatele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 vastavad liikmesriigid tingimustele juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus.
Samuti sisaldub uues paketis ettepanek lükata hooneid, maanteetransporti ja täiendavaid sektoreid hõlmava uue heitkogustega kauplemise süsteemi omavahendite kasutuselevõtt 2027. aastalt edasi 2028. aastale. Lisaks võivad riiklikku CO2-maksu kohaldavad liikmesriigid otsustada uut HKSi asjaomaste heitkoguste suhtes mitte kohaldada.
Teiseks süsiniku piirimeetmel põhinevad omavahendid. Selles osas jääb esimese paketi ettepanek suures osas samaks, va piiratud kohandused, mis kajastavad SPIMi määruse hiljutist jõustumist. Süsiniku piirimeede peaks alates 2028. aastast ELi eelarvesse tooma ligikaudu 1,5 miljardit eurot.
Kolmandaks äriühingute kasumil põhinevad statistilised omavahendid. Äriühingute kasumi maksustamine pidi põhinema OECD/G20 esimese samba kokkuleppel. Selle rakendamine on aga takerdunud. Mitmepoolset konventsiooni ei ole allkirjastatud ega ratifitseeritud, mis tähendab, et see ei saa veel jõustuda. Seepärast tegi EK ettepaneku kasutada statistikal põhinevat omavahendit, mis arvutatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) rahvamajanduse arvepidamise statistika alusel. Selliste omavahendite kindlaks määramiseks korrutatakse 0,5 % sissenõudmismäär mittefinantsettevõtete sektori ja finantsinstitutsioonide sektori rahvamajanduse arvepidamises kajastatud tegevuse koguülejäägi summaga.
Ettepaneku kohaselt soovib EK praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide enampakkumisele panemisest ja äriühingute kasumit käsitleva statistika alusel saadavaid osamakseid käsitlevate sätete kohaldamist alates 1. jaanuarist 2024.
Uue hooneid, maanteetransporti ja täiendavaid sektoreid hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi raames tuleks saastekvootide enampakkumisele panemisest saadavaid osamakseid käsitlevaid sätteid kohaldada 1. jaanuarist 2028.
Õiguslik alus sellisele uute omavahendite kehtestamisele tuleneb EL toimimise lepingust (art 311) mille kohaselt võib nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist „kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni olemasolev“. See säte võimaldab selge sõnaga muuta omavahendite otsust, et lisada uusi omavahendeid.
Vastuvõtmiseks on siiski vaja nõukogu ühehäälset otsust pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Otsus jõustub pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.
Liikmesriikidelt küsiti teise uute omavahendite paketi osas seisukohta eesistujamaa Hispaania poolt septembri keskpaigaks.