Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu eelnõud tuleb täiendada
Rahandusministeerium on välja tulnud väärtpaberituru seaduse muutmise eelnõuga, millega on plaanis reguleerida, kui palju peab olema börsiettevõtete nõukogus ja juhatuse liikmete hulgas alaesindatud soost isikuid. Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Liidu direktiiv ning edendada Eestis soolist tasakaalu börsil noteeritud ettevõtetes.
Kaubanduskoja hinnangul vajab eelnõu oluliselt täiendamist ja täpsustamist, muuhulgas sätete kohaldamise korra ja aja osas. Lisaks tuleb hinnata mitme eelnõu sätte võimalikku vastuolusid teiste seadustega.
Börsiettevõtted peavad valima juhtorganite liikmete soolise tasakaalu eesmärgi
Eelnõu näeb ette kohustuse börsiettevõtte üldkoosolekul kinnitada ettevõtte eesmärgiks ühe järgmistest soolise tasakaalu saavutamise eesmärkidest, mis tuleb täita:
- nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti, või;
- juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 33%.
Kui ettevõtte eesmärgiks seatakse esimene eesmärk ehk nõukogu liikmetest vähemalt 40% on alaesindatud soost, siis peab ettevõte ise kehtestama ka individuaalse eesmärgi, millega ettevõtte juhatuses soolist tasakaalu parandada.
Täpsustamist vajab, milline ettevõte peab soolise tasakaalu reegleid rakendama
Eelnõu näeb ette, et soolise tasakaalu reegleid ei pea järgima Eesti aktsiaemitent, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
Kaubanduskoja hinnangul vajab see säte täiendavaid selgitusi rakendamise osas. Hetkel ei tulene eelnõust üheselt mõistetavat ajaraami, millal otsustatakse, kas börsiettevõte peab eelnõus toodud reegleid järgima hakkama või mitte. Samuti ei ole arusaadav, millist töötajate arvu arvestatakse - kas majandusaasta aruande lõpu seisu arvu või majandusaasta keskmist. Lisaks on vaja täpsustada, mis saab, kui börsiettevõte, kes peab eelnõus toodud soolise tasakaalu eesmärgi saavutamise sätteid kohaldama, ühel hetkel enam eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu.
Kandidaatide valimise menetluse reeglite kohaldamise kord vajab selgitamist
Eelnõuga on plaanis väärtpaberituru seadusesse lisada § 1357, mis näeb ette, et kui börsiettevõte ei saavuta valitud juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki, tuleb ettevõttel kohandada juhtorganite liikmete valimise menetlust nii, et see oleks läbipaistev, selge ja üheselt mõistetav ning võrdsete kandidaatide puhul tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnõus on sätestatud soolise tasakaalu eesmärkide saavutamise tähtajaks 2026. aasta 30. juuni.
Koda saab eelnõust ja seletuskirja selgitustest aru, et kõiki §-i 1357 lõikeid tuleb aktsiaemitendil kohaldada siis, kui eesmärke ei ole 2026. aasta 30. juuniks saavutatud või kui mingil põhjusel pärast seda tähtaega eesmärke enam ei täideta. Siiski ei ole eelnõus ega seletuskiri selle sätte rakendamise osas piisavalt selge, mistõttu võib praktikas ettevõtjatel tekkida segadust. Eelkõige tekitab segadust see, et sättes ega rakendussätetes ei ole viidet selle kohta, et kogu sätet tuleb kohaldada alates 2026. aasta 30. juunist. Kui tõlgendada kõnealust sätet sel viisil, et alati tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati, võib praktikas väikesearvuliste juhtorganite puhul tekkida pädevate kandidaatide puudus, sest avalikult on teada, kummast soost kandidaati tuleb valida. Lisaks näeb eelnõu ette, et võrdsete kandidaatide puhul vähemesindatud soost kandidaati mitte valides, on juhtorgani otsus tühine. Kui juhtorgani liikme valimine osutub tühiseks, siis on kõik juhtorgani vastu võetud otsused, mille tegemises ebaõigelt valitud liige osales, ka tühised.
Kaubanduskoda toetab eelnõu sellist tõlgendust, mille kohaselt kogu säte kohaldub tervikuna pärast 30. juunit 2026. aastal. Mistõttu tegime ettepaneku selgitada, kas säte kohaldub tervikuna pärast 30. juunit 2026. aastal või mitte ning kohaldamise aeg selgelt vähemalt seletuskirjas välja tuua.
Eelnõu võimalik vastuolu isikuandmete kaitse reeglitega
Eelnõu näeb börsiettevõtjale ette kohustuse mitte valituks osutunud kandidaadile avalduse alusel väljastada teave kvalifikatsiooninõuetest, mille alusel valik tehti ning võrdlushinnangu ja põhjendused, miks osutus valituks kandidaat, kes ei ole alaesindatud soost. Seejuures tuleb ettevõttel järgida isikuandmete kaitse regulatsioone. Koda märkis, et praktikas kogutakse kandidaatidelt muuhulgas nende kvalifikatsiooniga seotud andmeid, sh töökogemus ja haridus. Kuna Eestis ei ole väga palju tippjuhte, eriti valdkonnaspetsiifiliselt, siis on võimalik kandidaadi isik tema kvalifikatsiooni järgi tuvastada. See võib ettevõtjatele kaasa tuua isikuandmete kaitse seaduse rikkumise menetluse koos suurte trahvidega.
Sellest tulenevalt näeb koda vajadust eelnõu koostajal täiendavalt analüüsida teabe väljastamise nõude kooskõla isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Lisaks tegi koda ettepaneku piirata andmete väljastamist, lubades seda näiteks ainult õigusvaidluse puhul või kehtestades konfidentsiaalsuskohustuse.
Õigusvaidluses tõendamisest keeldumist ei saa võrdsustada rikkumise omaksvõtuga
Eelnõu näeb ette jagatud tõendamiskohustuse õigusvaidluses, kus mitte valituks osutunud alaesindatud soost kandidaat leiab, et börsiettevõte on rikkunud kohustust juhtorgani liikme kohale võrdsete kandidaatide puhul valida alaesindatud soost isik. Kui ettevõte keeldub tõendamisest, et ta ei ole rikkunud kohustust võrdsete kandidaatide puhul valida alaesindatud soost kandidaat, siis näeb eelnõu ette, et keeldumine võrdsustatakse rikkumise omaksvõtuga.
Kaubanduskoda on seisukohal, et keeldumise võrdsustamise rikkumise omaksvõtuga on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, mille kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega selgesõnaline nõustumine kohtule esitatud kirjalikus avalduses või kohtuistungil. Eelnõus toodud kohustuse rikkumine või mitte rikkumine börsiettevõtte poolt tuleb seega esmalt õiguslikult hinnata. Mistõttu tegi koda ettepaneku muuta eelnõu sõnastust nii, et vastuolu tsiviilkohtumenetluse seadustikuga oleks välistatud.
Soolise tasakaalu reeglite täitmise aruandluse esitamise kord on segane
Eelnõu näeb börsiettevõtetele ette kohustuse esitada juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgi täitmisega seotud teave (milline eesmärk valiti, juhtorganite sooline soosseis jms) ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi (1 aasta) lõppu Finantsinspektsioonile, kes need avalikustab oma veebilehel. Direktiiv, mida eelnõuga üle võetakse, näeb ette aruandluse esitamise koos majandusaasta aruandega. Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kuidas on börsiettevõttel võimalus esitatud andmeid uuendada, kui pärast andmete esitamist on valitud uued juhtorgani liikmed. Lisaks paneb eelnõu ettevõttele kohustuse samad andmed avalikustada ka oma veebilehel, mida saab ettevõte igal ajal muuta. Seega võib tekkida olukord, kus pärast juhtorgani liimete muutumist on ettevõtte veebilehel andmed uuendatud, kuid Finantsinspektsiooni lehel olevas nimekirjas on andmed aegunud. Samuti ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millal tuleb esimest korda ettevõttel nõutavaid andmeid Finantsinspektsioonile esitada.
Koda on seisukohal, et soolise tasakaalu eesmärgi aruandluse peaks esitama koos majandusaasta aruandega nagu seda näeb ette direktiiv ning tuleb selgelt välja tuua, millal esimest korda tuleb neid andmeid esitama hakata. Lisaks näeme vajadust eelnõud täiendada, et börsiettevõtetel oleks võimalus vabatahtlikult avalduse esitamisega soolise tasakaalu eesmärgi täitmise andmeid ajakohastada enne aasta möödumist ning Finantsinspektsioonil peab olema kohustus sel juhul andmeid oma lehel uuendada.
Soolise tasakaalu eesmärke mitte täitvate ettevõtete avalikku nimekirja ei ole vaja
Eelnõu kohaselt hakkab Finantsinspektsioon oma veebilehel avaldama nimekirja soolise tasakaalu eesmärke täitvate ja mitte täitvate börsiettevõtete kohta. Seejuures ei pea eelnõu ega direktiivi kohaselt juhtorganite liikmeid kohe pärast sätete jõustumist välja vahetama, vaid seda tuleb teha järk-järgult vastavalt nende lepingute lõppemisele. Koja hinnangul ei pane eesmärki mitte täitvate ettevõtete andmete avaldamine börsiettevõtteid kiiresti ja erakorraliselt juhtorganite liikmeid välja vahetama. Nö negatiivne nimekiri võib aga jätta ettevõtetest avalikkusele halva mulje ja kahjustada ettevõtete mainet. Lisaks ei näe negatiivset nimekirja ette direktiiv ning meie hinnangul ei ole vaja direktiivi rangemalt üle võtta. Seejuures ei selgu eelnõust ja seletuskirjast, millal täpsemalt Finantsinspektsioon eesmärgi täitmise või mittetäitmise kohta nimekirja avaldama hakkab.
Börsiettevõtete juhtkonna soolise tasakaalu reeglitega saad lähemalt tutvuda SIIN.