Energialiidu olukorrast aastal 2022

Energialiidu olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes esitab Euroopa Komisjon (EK) analüüsi viimastel kuudel energiapoliitikas rakendatud meetmetest ja seatud eesmärkidest. Aruandest nähtub, et paljud eesmärgid, mida peeti enne Ukraina vastu suunatud sõda liiga ambitsioonikaks, on nüüd esitatud reageeringuna energiakriisile.
Alljärgnevalt mõned nopped aruande peamistest järeldustest.

• Praegused kõrged ja kõikuvad energiahinnad mõjutavad tarbijaid kõigis ELi liikmesriikides, avaldades väikese sissetulekuga leibkondade kõrval mõju ka väiksemapoolse keskmise sissetulekuga leibkondadele, VKEdele ja tööstussektorile. Aastatel 2019–2022 suurenes energiakulutuste osakaal ELi liikmesriikides keskmiselt enam kui kolmandiku võrra, kusjuures mõnes riigis see peaaegu kahekordistus. Eurostati näitajate kohaselt ei olnud 35 miljonil ELi kodanikul (ca 8 % ELi rahvastikust) 2020. aastal võimalik hoida oma kodu piisavalt soe. Energiahindade tõus, mis sai alguse 2021. aastal ja hoogustus Venemaa sissetungiga Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, on koos COVID-19-st tingitud kriisi mõjuga tõenäoliselt raskendanud juba niigi keerulist olukorda paljude ELi kodanike jaoks.
• Kõik liikmesriigid on rakendanud meetmeid kõrgemate energiahindadega toimetulekuks. Kriisi leevendamiseks on vastu võetud riiklikud meetmed, mis on seotud EK 2021. aasta oktoobri paketiga „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“. Näiteks on kehtestatud reguleeritud hinnad / sotsiaaltariifid ning era- ja äritarbijate (sh VKEde ja tööstussektori) jaoks on kasutusele võetud energiavautšerid ja ajutised toetused. Oluliste meetmete hulka, mille liikmesriigid on võtnud, leevendamaks kõrgemate energiahindade mõju lõpptarbijale, kuulub ka energiaga seotud maksude ja võrgutariifide vähendamine. Mitmel juhul seisnevad võetud meetmed fossiilkütusetoetustes, mis tõenäoliselt mõjutavad ELi eesmärke ja kohustusi.
• ELis oli gaasihoidlate täitumus oktoobri keskpaigaks üle 91 %. 14 liikmesriiki ületasid 80 % piiri juba 5. oktoobriks 2022 ja on 1. novembriks 2022 seatud 80 % eesmärgist ees.
• Venemaa torugaasi osakaal ELi impordis kahanes 41 protsendilt 2021. aastal 9 protsendini 2022. aasta septembris. Nüüd on olulised veeldatud maagaasi tarned, mis moodustavad 32 % kogu ELi gaasi netoimpordist.
• 2021 aastal suurenesid veidi nafta-, kivisöe- ja gaasitoetused, samal ajal kui fossiilkütustest elektri tootmise toetused vähenesid ja fossiilkütusetoetused püsisid üldiselt võrdlemisi stabiilsed. Taastuvenergiatoetused suurenesid 2020. aastal 7 % ja 2021. aastal kahanesid veidi. Energiatõhususe toetused 2020. aastal vähenesid, kuid olid 2021. aastal taas suuremad.
• EL on ületanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 2020. aastaks seatud heite vähendamise eesmärgi, olles vähendanud liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (arvestamata LULUCFi) 2020. aastaks 32 %. Esialgsete hinnangute põhjal võib eeldada, et 2021. aasta heitkogused olid taas suuremad, kuid jäid siiski allapoole pandeemiaeelset taset.
• EL 2020. aasta energiatõhusus- ja taastuvenergiaeesmärgid ületati. Lõppenergia tarbimine ja primaarenergia tarbimine olid vastavalt 5,4 % ja 5,8 % väiksemad kui 2020. aasta eesmärk. Taastuvenergia osakaal summaarses energia lõpptarbimises oli ELis 22,1 % ja oli seega suurem kui 2009. aasta taastuvenergiadirektiivi alusel eesmärgiks võetud 20%.
• 2019 ja 2020. aastal jäi tänu ulatuslikumale taastuvenergia kasutamisele kasutamata vastavalt ligikaudu 155,6 ja 164,6 miljonit naftaekvivalenttonni fossiilkütuseid. Fossiilkütuste kasutamise vähendamisega säästis EL 2019. aastal 43,5 miljardit eurot ja 2020. aastal 34,6 miljardit eurot.
• 2022 aasta maist augustini tootis EL rekordilised 12 % oma elektrist päikeseenergiast ja 13 % tuuleenergiast. 2022. aasta kujuneb enneolematult edukaks Euroopa päikeseelektrituru jaoks: päikeseelektri kasutamine kasvab suurimatel ELi liikmesriikide turgudel aasta lõikes 17–26 %. Samas kahanes hüdroelektrienergia osakaal 2022. aasta suvel võrreldes varasemate aastatega 14 protsendilt 11 protsendini, kuna veetase jõgedes ja veehoidlates oli põuast tingituna madal.
• Taastuvate energiaallikate osakaal energiaallikate jaotuses suureneb eeldatavasti 37 protsendilt 2021. aastal 69 protsendini 2030. aastal. Selle protsessi kiirendamiseks tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu koormavatele loamenetlustele, võrguühenduste küsimustele ja raskustele tarneahelates.
• Märkimisväärselt on suurenenud ELi ja liikmesriikide tasandi rahastamisvõimalused Euroopa vesiniku väärtusahela jaoks. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide mehhanismi raames on heaks kiidetud 10,6 miljardi euro ulatuses avaliku sektori investeeringuid vesiniku väärtusahelasse, et innustada kaasama vesinikusektorisse erainvesteeringuid. Vesinikuprojektide toetamiseks tehakse taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu kättesaadavaks ligikaudu 10,6 miljardit eurot. Euroopa elektrolüüsiseadmete tootjad kohustusid suurendama 2025. aastaks oma tootmissuutlikkust kümme korda: 17,5 Gwni.

Peamised investeerimisvajadused ja olemasolevad ELi rahastamisvahendid REPowerEU jaoks
EK tehtud investeerimisvajaduste analüüsi kohaselt on selleks, et kasutada Venemaa fossiilkütuste impordist sõltuvuse kaotamiseks ära kogu potentsiaal, vaja praegusest kuni 2030. aastani 300 miljardit eurot. See investeering tuleb teha täienduseks paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutele ja peab hõlmama järgmist (hinnangulised summad): päikeseelekter ja tuuleenergia (86 miljardit eurot), saastevaba vesinik (27 miljardit eurot), energiatõhusus ja soojuspumbad (56 miljardit eurot), tööstuse kohandamine, et kasutada vähem fossiilkütuseid (41 miljardit eurot), biometaani tootmise suurendamine (37 miljardit eurot), investeerimine elektrivõrku, et võimaldada ulatuslikumat elektrifitseerimist (29 miljardit eurot), investeerimine uude veeldatud maagaasi taristusse ja gaasijuhtme koridoridesse (10 miljardit eurot) ning naftavarustuskindluse tagamiseks vajalik naftataristu (1,5–2 miljardit eurot).