Ettevõtlusorganisatsioonid valitsusele: jäätmereform muudab pakendijäätmete kokku kogumise mitu korda kallimaks

Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, keemiatööstuse liit, kaupmeeste liit ja kaks taaskasutusorganisatsiooni (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ) saatsid valitsusele pöördumise, milles tegid kaheksa ettepanekut jäätmereformi eelnõus olevate kitsaskohtade lahendamiseks.  

Jäätmereformi eelnõu muudab pakendiettevõtjate olukorra keerulisemaks. Üheks põhjuseks on see, et kui edaspidi on pakendijäätmete kogumine osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt, siis see vähendab taaskasutusorganisatsioonide võimalusi ise otsustada, kuidas on kõige kuluefektiivsem pakendijäätmeid kokku koguda. Selle tulemusena väheneb taaskasutusorganisatsioonide kontroll pakendijäätmete kokku kogumise kulude, kokku kogutud pakendijäätmete kvaliteedi ja koguse üle. Selle tulemusena võivad pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud suureneda 2-3 korda.

Valitsusele saadetud pöördumises tegime ettepaneku jätta pakendiettevõtjatega seotud muudatused jäätmereformi eelnõust välja. 

Kui valitsus peab jätkuvalt vajalikuks jäätmereformi eelnõuga edasi minna ja jätta eelnõusse alles pakendiettevõtjaid puudutav regulatsioon, siis pakkusime välja alternatiivse lahenduse. Sellisel juhul palusime eelnõus lahendada mitmed olulised kitsaskohad, et pakendijäätmete käitlemine, sh nende kogumine oleks ühiskonna jaoks kuluefektiivsem.

Pakendijäätmete tekkekohal kogumine
Jäätmereformi eelnõu kohaselt tuleb tiheasustusalal koguda pakendijäätmeid tekkekohal vähemalt kahte pakendijäätmete konteinerisse. Väljaspool tiheasustusala tuleb selliselt pakendijäätmeid koguda vähemalt korteriühistute juures.

Tegime ettepaneku muuta pakendijäätmete tekkekohal kogumine kohustuslikuks üksnes vähemalt viie korteriga korteriühistute juures. See muudab pakendijäätmete kogumise kuluefektiivsemaks.

Klaaspakendijäätmete kogumine
Palusime eelnõust jätta välja võimalus, et klaaspakendijäätmeid võib koguda ka segapakendikonteinerisse. Klaaspakendijäätmete kogumine peab tulevikus toimuma avalike konteinerite kaudu või siis kohalik omavalitsus otsustab, et klaaspakendijäätmed tuleb koguda tekkekohal, aga eraldi klaaspakendikonteinerisse. Inimesed on sellise süsteemiga harjunud ja see tagab hea kvaliteediga klaaspakendijäätmete kogumise.

Pakendijäätmete käitlemisega seotud kulude jaotus
Hetkel sisaldub eelnõus lahendus, mille kohaselt tasub jäätmevaldaja tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust 0,25 eurot kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest.

Selline lahendus ei võta arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad pakendijäätmete käitlemisega, sh tekkekohal kogumisega. Eelnõus valitud lahenduse kitsaskohaks on ka see, et tühjenduskorra põhine arvestus võib viia sagedaste pooltühjade mahutite tühjendamiseni, mis ei suurendaks pakendijäätmete ringlussevõttu. Lisaks ei taga 0,25-euro suurune tasu, et kohalik omavalitsus oleks väga huvitatud sellest, et pakendijäätmete kogumine toimuks võimalikult efektiivselt.

Pakkusime välja muudatusettepaneku, mille kohaselt tasuvad taaskasutusorganisatsioonid pakendijäätmete käitlemise kuludest 80 protsenti ja jäätmevaldajad 20 protsenti.

Vanapaberi käitlemisega seotud kulude jaotus
Tegime ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et kohaliku omavalitsuse üksus hüvitab taaskasutusorganisatsioonidele paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) käitlemisega seotud kulud, millest on maha arvatud vanapaberi müügist teenitud tulu.

Eelnõu kohaselt peab vanapaberi käitlemisega seotud kulud kandma taaskasutusorganisatsioon. Täna ei ole see taaskasutusorganisatsiooni kohustus.

Võõriste käitlemisega seotud kulude jaotus
Palusime eelnõud muuta selliselt, et taaskasutusorganisatsioonil on õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt võõriste käitlemisega seotud kulude hüvitamist sõltumata sellest, kui suures koguses sisaldavad kohaliku omavalitsuse poolt taaskasutusorganisatsioonile üleantavad pakendijäätmed võõriseid.

Eelnõu kohaselt on taaskasutusorganisatsioonil õigus nõuda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui võõriste osakaal on üle 15 protsendi.

Segaolmejäätmete ladestamiseelse sortimise käigus tekkinud pakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonile üleandmine
Kliimaministeerium soovib eelnõusse viia põhimõtte, et kui segaolmejäätmete ladestamiseelse sortimise käigus eraldatakse pakendijäätmed ning neis sisalduvate võõriste osakaal jääb 15 mahuprotsendi piiresse, siis ei või taaskasutusorganisatsioon keelduda selliste pakendijäätmete vastuvõtmisest ning peab kandma nende pakendijäätmete transpordikulu proportsionaalselt oma turuosaga.

Tegime ettepaneku jätta see tingimus eelnõust välja.

Taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa peatamine
Palusime eelnõust välja jätta taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa peatamise säte. Sellise sätte järele puudub vajadus.

E-kaubanduse hõlmamine tootjavastutussüsteemi
Tegime ettepaneku, et veebiplatvormidele kehtiks kohustus kontrollida, kas nende kaudu pakendit turule panevad kauplejad on liitunud tootjavastutusorganisatsiooniga. Kui ei ole, peaks kaupleja tasumata tootjavastutuse kohustused tasuma veebiplatvorm ise. Selline muudatus on vajalik ausa konkurentsi tagamiseks.