Euroopa digiolukord
Lisaks rohepöördele räägib Euroopa Liit (EL) oma erinevates poliitikadokumentides palju ka digipöördest ja üleüldisest digitaliseerimise vajadusest. Olukorra hindamiseks, vajalike järelduste tegemiseks ja soovituste andmiseks koostab Euroopa Komisjon (EK) ka vastavaid aruandeid. Alljärgnev pärinebki Euroopa digikümnendi olukorda käsitlevast esimesest aruandest.
Digikümnendi poliitikaprogrammis on seatud kolm eesmärki, mille kaudu edendada ettevõtete digitaliseerimist:
- vähemalt 75% ELi ettevõtetest peaks oma tegevuses kasutusele võtma pilvandmetöötlus- teenused, suurandmed ja/või tehisintellekti;
- üle 90% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) peaks saavutama vähemalt algtasemel digimahukuse (sellega mõõdetakse eri digitehnoloogiate kasutamist ettevõtte tasandil);
- tuleks kahekordistada ükssarvikute arvu (äriühingud, mille väärtus on üle 1 miljardi euro).
Ilma täiendavate investeeringute ja stiimuliteta näitab praegune seis, et 2030. aastaks kasutab pilvandmetöötlust vaid 66%, suurandmeid 34% ja tehisintellekti 20% ettevõtetest. Lisaks on viimaste kättesaadavate andmete kohaselt praegu algtasemel digimahukuse saavutanud vaid 69% ELi VKEdest ning liikmesriikide edusammud on ebaühtlased ja ebapiisavad. Mis puutub tehisintellekti eesmärki, siis näitavad viimased andmed 2021. aastast, et ainult 8 %, seega isegi mitte ükski kümnest ELi ettevõttest ei ole tehisintellekti tehnoloogiat kasutusele võtnud.
2021. aastal ostis 34% ehk iga kolmas ELi ettevõte keerukaid või vahepealseid pilvandmetöötlus-teenuseid (nt tarkvara rahanduse või raamatupidamise jaoks, ressursside planeerimiseks, kliendisuhete haldamiseks, turvalisuse tagamiseks jne).
Mis puudutab suurandmeid, siis viimased kättesaadavad andmed pärinevad 2020. aastast.
2020. aastal kasutati suurandmete analüüsivahendeid kõige vähem – neid kasutab vaid 14 % ELi ettevõtetest, kellest enamik (34 %) on suurettevõtjad, järgnevad keskmise suurusega ettevõtjad (21 %) ja väikesed ettevõtjad (13 %).
Tehnoloogia kasutuselevõtu parandamiseks peaksid liikmesriigid suurendama teadlikkust ettevõtete digitaliseerimise eelistest ning edendama ja toetama Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi.
ELis asuvate ükssarvikute arv on viimasel kümnendil märkimisväärselt kasvanud. Selle suundumuse jätkumisel on ELil võimalik oma eesmärk saavutada enne 2030. aastat, kuid volatiilsetel turgudel loorberitele puhkama jäämiseks ei ole põhjust. Pealegi erinevused teiste arenenud riikidega püsivad: 2023. aasta alguses asus ELis 249 ükssarvikut (võrdluseks USAs ja Hiinas oli nende arv vastavalt 1 444 ja 330).
Avalike teenuste digitaliseerimine
Digikümnendi poliitikaprogrammi seatud eesmärkide kohaselt tähendab avalike teenuste digitaliseerimine seda, et olulised avalikud teenused on 100% interneti kaudu juurdepääsetavad ning liidu kodanikel ja ettevõtjatel on vajaduse korral võimalik suhelda haldusasutustega veebis, liidu kodanikel on 100% juurdepääs oma digitaalsele terviseloole ning 100% juurdepääs turvalistele e-identimise vahenditele.
Paljudel liikmesriikidel on head eeldused, et saavutada avalike teenuste ja terviseandmete täielik digitaliseerimine ning võtta oma kodanike jaoks kasutusele eID. Ent avalike teenuste piiriülese kättesaadavuse ja tulemuslikkuse parandamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid. Mis puudutab Euroopa digiidentiteedikukrut, siis selle täielik kasutuselevõtt on pooleli: see peaks jõudma lõpule 2030. aastaks ja seda täiendab digieuro, mille kohta tehti ettepanek 2023. aasta juunis.
Digioskused
EL on võtnud selge eesmärgi jõuda selleni, et vähemalt 80%-l 16–74aastastest on elementaarsed digioskused ning 2030. aastaks on tööle võetud 20 miljonit IKT-spetsialisti.
Ent aruandest nähtub, et praeguste tingimuste jätkudes on 2030. aastaks vähemalt elementaarsed digioskused vaid 59%-l elanikkonnast ning IKT-spetsialistide arv võib jääda alla 12 miljoni. Liikmesriigid peavad prioriseerima investeeringuid kvaliteetsesse haridusse ja oskustesse ning edendama naiste osalemist STEM-valdkonnas (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) juba varasest east alates.
Vaatamata pidevale kasvule viimase 10 aasta jooksul oli 2022. aastal kogu ELis hõivatud IKT-spetsialistide arv 9,37 miljonit. Praegustes tingimustes on IKT-spetsialistide arv ELis 2030. aastaks peaaegu 12 miljonit, mis jääb alla ligikaudu 8 miljoni 2030. aasta eesmärgist (vähemalt 20 miljonit töötavat IKT-spetsialisti). Lisaks oli 2022. aastal IKT-spetsialistide sooline ebavõrdsus endiselt märkimisväärne – ainult 19% kogu IKT tööjõust moodustasid naised.
Digitaristu ja turvaline ühenduvus
Praegu 2030. aastaks seatud eesmärgi kohaselt peaks gigabitiühendus olema kõigile kättesaadav ja 5G-võrk kättesaadav kõigis asustatud piirkondades.
Kiudoptilised võrgud on gigabitiühenduvuse pakkumiseks üliolulised, kuid praegu on nendega kaetud vaid 56% majapidamistest ning 5G levialaga on hõlmatud 81% elanikkonnast, kusjuures maapiirkondades on see näitaja üksnes 51%. Eraldiseisvate 5G-võrkude kasutuselevõtt on aga viibinud ning 5G kvaliteet jätab lõppkasutajate ootuste ja tööstuse vajaduste seisukohast endiselt soovida. 55%-l maapiirkondade majapidamistest ei ole juurdepääsu täiustatud võrgule ja 9% ei ole veel püsivõrgugagi kaetud.
Vaja on vähemalt 200 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid, tagamaks, et kogu EL oleks gigabitivõrguga täielikult kaetud ja kõik asustatud piirkonnad 5G levialaga hõlmatud.
Edasised sammud
Aruandes on esitatud soovitused tegevuse, meetmete ja poliitika kohta. Nüüd peaksid liikmesriigid esitama oma riiklikes tegevuskavades meetmed, mida nad plaanivad eesmärkide ja sihtide saavutamiseks võtta. Tegevuskavad avaldatakse 9. oktoobriks.
Kahe kuu jooksul pärast aruande vastuvõtmist arutavad EK ja liikmesriigid esialgseid tähelepanekuid, keskendudes EK aruandes esitatud soovitustele.