Fantoomliitumiste probleemiga tegelemine väärib kiitust, ent palju on ka ebaselgust
Koda esitas Riigikogu majanduskomisjonile arvamuse elektrituruseaduse plaanitavate muudatuste kohta, millega põhiliselt käsitletakse nn fantoomliitumiste probleemi ehk olukorda, kus tootjad loovad tehnilise võimekuse elektri tootmiseks ja selle võrku edastamiseks, ent tegelikkuses seda tegema ei hakka. Seeläbi on olulisel määral takistatud elektrivõrgu arendamine ning ka uute elektritootjate võrku lisandumine. Koda peab fantoomliitumiste probleemiga tegelemist õigeks, kuid tegi eelnõu osas ka mitmeid muudatusettepanekuid.
Erinevate tasude seadmine fantoomliitujatele tekitab küsimusi
Eelnõu kohaselt on võrguettevõtjal õigus küsida tootjalt tasu suuruses 38 000 eurot iga kasutamata megavoltampri kohta, kui päikesepaneelide puhul ei ole tootmist alustatud ühe ning muude taastuvenergialiikide korral kahe aasta möödumisel liitumislepingu sõlmimisest ning samuti ka kahe aasta jooksul võrgulepingu sõlmimisest. Koda soovib saada selgust, kas reaalsuses võib tekkida olukordi, kus mõned tootjad peavad tasu maksma nii liitumislepingu kui ka võrgulepingu alusel. Koda väljendas seisukohta, et juhul, kui mingites olukordades esineb topelt tasu küsimine, siis oleme selle vastu.
Veel tõime oma arvamuses küsimusena välja, et kas tasude maksmisest vabastatakse tootja ka juhul, kui ta näiteks üheks tunniks aasta jooksul lülitab sisse kõik oma elektritootmisseadmed ning ülejäänud ajal ei kasuta neist ühtki
Koja hinnangul tuleks eristada tootmise alustamisega vähem aega viivitanud tootjaid neist, kes viivitavad rohkem. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt kohalduks tasu suuruses 38 000 eurot kasutamata megavoltampri kohta nii neile, kes viivitavad tootmisega ettenähtust kolm kuud kauem, kui ka neile, kes viivitavad kümme kuud.
Näiteks võime kujutada ette olukorda, kus tootja A ja tootja B paigaldavad päikesepaneelid ning loovad võimekuse edastada võrku taastuvenergiast toodetud elektrit. Peale ühe aasta möödumist liitumislepingu sõlmimisest ei ole aga kumbki neist tootmisega alustanud. Tootja A hakkab elektrit võrku edastama üks aasta ja kolm kuud pärast liitumislepingu sõlmimist ning tootja B hakkab elektrit võrku edastama üks aasta ja kümme kuud pärast liitumislepingu sõlmimist. Mõlemale kehtib aga sellisel juhul sama suur tasu, suurusega 38 000 eurot megavoltampri kohta.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole see mõistlik ning seetõttu tegime Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku kaaluda erandite sätestamist, et tasu maksmine viivituse eest oleks proportsioonis ajalise viivituse pikkusega.
Tasud tootjatele ei peaks kohalduma tootjast mitte sõltuva takistuse korral
Mitmed eelnõu osas arvamust avaldanud ettevõtted olid seisukohal, et tasude kehtestamine nende tootjate suhtes, kes ei ole ettenähtud perioodi jooksul alustanud elektri tootmist neist mitteolenevatel põhjustel, oleks ebaõiglane. Seetõttu palusime majanduskomisjonil kaaluda erandi kehtestamist tasu maksmisest vabastamiseks olukordades, kus elektri tootmise alustamisega viivitamine on tingitud tootjast mitteolenevatest põhjustest.
Tootjatele tuleks anda võimalus lisada olemasolevale tehnoloogiale ka teisi tehnoloogiaid
Eelnõu sätestab, et liitumistaotluses määratud tehnoloogiat, mille abil elektrit tootma hakatakse (st päikeseenergia, tuuleenergia või salvestusenergia) ei saa muuta. Praegu on tehnoloogia muutmine lubatud. Eelnõu osas arvamust avaldanud ettevõtted on selles küsimuses väga erinevatel seisukohtadel.
Kaubanduskoda avaldas oma arvamuses toetust keskteele ning palusime kaaluda võimalust lisada liitumistaotluse järgsele tehnoloogiale ka teine tehnoloogia juhul, kui liitumistaotluse järgse tehnoloogia puhul on paigaldatud vastava tehnoloogia tootmisseadmed vähemalt 50 protsendise liitumislepinguga ette nähtud tootmisvõimsuse ulatuses.
Liitumislepingu sõlmimisel makstav deposiit võiks olla väiksem
Vastavalt eelnõule peavad tootjad, kelle tootmisseadmete võimsus on üle 15 kilovati, maksma liitumislepingu sõlmimisel deposiiti summas 38 000 eurot megavoltampri kohta.
Kaubanduskoda on seisukohal, et see tasu võiks olla madalam, sest vastasel juhul võib see mõjutada mõningaid potentsiaalsete tootjate huvi hakata elektrit tootma.
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümme päeva pärast nende avaldamist Riigi Teatajas. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada.
Plaanitavate muudatustega saab tutvuda siin.