Halduskoormusest statistika valdkonnas

Koda kogus I kvartalis ettevõtetelt arvamusi bürokraatia osas, kusjuures kõige rohkem ettepanekuid saime statistika valdkonna kohta. Seejärel saatis koda statistikaga seotud ettepanekud Statistikaametile ning tänaseks oleme ametilt saanud tagasisidet. Kokku esitas koda ametile 17 küsimust ning ettepanekut.

Ettevõtjate probleemid kokkuvõtvalt statistikavaldkonnas olid, et erinevate statistikaaruannete täitmine võtab palju aega ning on paljuski käsitöö. Samuti toodi välja, et on ebaselge, miks mingeid andmeid kogutakse ning kuidas neid hiljem kasutatakse. Probleemina toodi välja ka seda, et samu või sarnaseid andmeid tuleb riigile esitada mitu korda. Lisaks oli mitmeid väga konkreetseid ettepanekuid ja küsimusi statistika kogumise kohta.

Andmete kasutamine otsuste tegemisel
Ettevõtjate üheks sooviks on, et andmed, mida esitatakse, peaksid olema rohkem kasutuses riigijuhtimises ning nende esitamisel peaks olema selge, miks mingeid andmeid kogutakse.

Statistikaamet tõi oma vastuses välja, et kogutavaid andmeid kasutatakse aktiivselt ning laialdaselt majandusprognoosides, toetusmeetmete väljatöötamises, Eesti riigi krediidireitingutes aga ka sotsiaalkaitsemeetmetes ja üldiste strateegiate loomises ning õigusloomes. Statistikaamet möönis oma vastuses, et tõenduspõhise otsustamise kvaliteet saaks kindlasti olla veelgi parem ja küsimustike juurde lisatud lühiselgitused, milleks kogutavaid andmeid kogutakse, ei pruugi olla hetkel piisavad.  Statistikaamet otsib süsteemsemat lahendust koostöös andmeesitajatega, kuidas paremini kommunikeerida andmete vajalikkust ning võimalikku kasu riigile ja ettevõtjale.

Samade andmete mitmekordne esitamine
Statistikaamet on igati nõus, et võimalusel tuleb kasutada juba riigile esitatud andmeid ning järgib seda põhimõtet ka ise. Statistikaamet võtab juba täna andmeid ligi 500-st andmekogust, mida haldab 50 erinevat asutust. Näitena toob amet, et kuigi keskmise palga arvutamise metoodika muudatusega ei kadunud küll täielikult ära küsimustik “Palk ja tööjõud“, saadakse keskmise ja mediaanpalga andmed 100% registriandmete pealt. Tänu sellele vähenes ameti hinnangul ettevõtjate halduskoormus võrreldes 2022. aastaga selle küsimustiku täitmisel ca 8300 tunni (so 30%) võrra.

Sarnast tüüpi andmete olemasolu teistes andmekogudes ei pruugi olla piisav, et neid saaks riiklikus statistikas kasutada. Lisaks võib olla probleemiks registriandmete kvaliteet ja formaat.. Riiklik statistika põhineb konkreetsel rahvusvaheliselt kokkulepitud metoodikatel, kus andmed vajatakse konkreetses formaadis, et need oleksid võrreldavad teiste riikidega.  Registriandmete kasutamisest ja nendega seotud piirangutest on statistikaamet varem kirjutanud ka siin ja siin.

Ettevõtjad tõid ka välja erinevaid näiteid, kus küsimustikke saaks eeltäita nii majandusaasta aruannete andmetest, maksudeklaratsioonide, töötamise registri (TÖR) või hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetega. Näiteks mees- ja naistöötajate brutotunnitasu võiks Statistikaamet võtta tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonilt (TSD). Statistikaamet vastas, et nad teeksid selle aruande ka täielikult registriandmete põhjal, aga registrites puudub info töötundide kohta. Statistikaamet on selle kohta põhjalikumalt kirjutanud siin.

Statistikaamet vastas, et võimalusel kasutatakse ankeetide eeltäitmist ning küsimustikes peab ettevõtja täitma neid välju, mida ei ole võimalik saada näiteks majandusaasta aruandest, EHISest või mujalt. Samas tuuakse vastuses välja, et tihedam koostöö ning parem suhtlus ettevõtjatega on väga tähtis, et küsimustikke oleks võimalik rohkem eeltäita. Näiteks tuuakse eelmise aasta töötasu struktuuri uuring, kus ettevõtjad ei olnud nõus töötajate isikukoode esitama. See on aga väga vajalik eeltingimus, et vastavaid registriandmeid saaks kasutada. Amet rõhutab, et ei avalda ega jaga isikustatud andmeid kellegagi (sh riigiasutused, eraisikud, ettevõtted), see on riikliku statistika seadusega keelatud, välja arvatud juhul, kui isik on jagamiseks selgesõnalise nõusoleku andnud.

Statistikaamet teeb aktiivselt tööd selle nimel, et kasutada aina rohkem olemasolevaid andmeid. Muu hulgas osaletakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi projektis „Andmepõhine aruandlus“, mille eesmärk on panna reaalselt toimima andmete ühekordse esitamise ja mitmekordse kasutamise põhimõte. Samuti otsitakse koos Maksu- ja Tolliametiga lahendusi, kuidas ühildada TÖR ja TSD paremini statistika vajadustega, lisaks  püütakse leida muid lahendusi küsimustike asendamiseks (nt modelleerimine).

Teavitused seoses andmete esitamise kohustusega
Ettevõtete tagasisidest tuli välja, et hoiatuskirjad, kus Statistikaamet ähvardab ettevõtjaid sanktsioonidega, kui ettevõtja ei esita antud kuupäevaks statistikaaruannet, meenutavad mitteteadlikule kasutajale petukirjasid, mis vähendavad usaldusväärsust.

Statistikaamet on teadlik, et näiteks tähitud e-kirja saatjaks on märgitud ainult Omniva, ilma lisaselgitusteta ning see võib tekitada segadust. Statistikaamet rõhutab, et nende huvi  ei ole ettevõtjaid sanktsioneerida, vaidkoguda kvaliteetset infot,Eesti elanikele oluliste majandus- ja ühiskonnanähtuste kohta. Nii nagu riik ei toimiks ilma maksudeta, ei saa ka riigi kodanikud ega riigi elu korraldavad inimesed teha oma tööd ilma andmeteta. Statistikaamet toob ka välja, et enne sanktsioonide rakendamist otsitakse alati võimalusi ettevõtjatele vastu tulemiseks, näiteks võimalusel pikendatakse vastamistähtaegu. Amet rõhutas oma vastuses, et on väga tähtis, et ettevõtte andmed oleksid õiged ja ajakohased ka äriregistris. Need andmed on aluseks riigi ja ettevõtja vahelisele suhtlusele üldiselt.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemine
Ettevõtjad tõid välja mitmeid näiteid, kus uuritakse iga-aastaselt asju, mis ei ole kiires muutumises või ei tundu vajalikud, seda eriti väiksemate ettevõtete vaates. Üheks selliseks näiteks on infotehnoloogia teemalised küsimused.

Amet selgitas, et vastavalt Euroopa määrusele on rahvusvaheliselt võrreldava statistika tegemiseks kohustuslik koguda andmeid 10 ja enama hõivatuga ettevõtete kohta ehk väiksemad ettevõtted ei vasta küsimustikele, mis tulenevad Euroopa määrustest.

Küsimustikes, mis on aasta-aastalt samad, rakendatakse üldiselt eeltäitmist, et lihtsustada vastamist, kui muutusi ei ole vahepeal toimunud. Spetsiifiliselt IT uuringul tulemusi kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtlussektori digitaliseerimise taseme hindamiseks. Rahvusvaheliselt (lisaks EL riikide võrdlusele) kasutatakse andmeid Digital Decade-s DESI indeksis https://digital-decade-desi.digital-strategy.ec.europa.eu/, mida avaldatakse igal aastal. Eesti kõrge positsioon selle indeksi mitmes kategoorias on toonud olulist rahvusvahelist tähelepanu nii meie riigile kui ka ettevõtjatele, kellele see aitab uusi turge luua.

Tulevikus on ära kadumas mitmeid seniseid kohustusi
Statistikaamet lubab ühe konkreetse näitena, et lähiajal on plaanis kaotada täielikult küsimustik „Intrastat kauba saabumine“, mis vähendaks väga olulisel määral ettevõtete halduskoormust (hinnanguliselt 1/3 ameti küsimustikega tekitatud kogu halduskoormusest) ning ka näilist kattuvust teiste küsimustikega. Samuti avaldatakse lootust, et koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maksu- ja Tolliametiga aga ka ettevõtjatega üldiselt suudetakse läbi uute arenduste vähendada halduskoormust läbi rohkemate eeltäidetud vormide ning reaalajas liikuvate andmetega .