Juhatuse liikmete toetuseta jätmine on põhiseadusevastane
Meil on hea meel riigikohtu lahendi üle, millega riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad ilma töötuskindlustushüvitiseta inimesed, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks ega saa selle eest tasu. Viitasime probleemile juba 2013. aastal, mil riik plaanis muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust.
2014. aastal muudeti tööturuteenuste ja -toetuste seadust, millega võeti ettevõtte juhatuse liikmelt, kes ei saa oma töö eest tasu, õigus võtta end töötuna arvele ja saada töötuskindlustushüvitist. Toona polnud me nõus eelnõu seletuskirjas olnud väitega, et kui isik on juhatuse liige, kuid ta ei saa selle eest tasu, siis ta ei ole ilma tööta, sest ta juhib näiteks äriühingut.
„See lahend on hea näide sellest, et enne seaduse vastu võtmist on mõistlik huvigruppidega rääkida ja neid kuulata,“ ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Kui riigikogu vähegi soovib probleemi lahendada ja majanduskeskkonda soodustada, siis on vägagi oodatav, et riigikogu vastava sätte seaduses parandaks. Koda ei näe riigikohtu lahendi valguses ühtki põhjust, mis takistaks seda tegemast ning loodab, et see on õppetunniks, et tulevikus selliseid vigu vältida,“ lisas ta.
Statistika näitab, et äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Järelikult on praegu, aga oli ka siis äriregistrisse kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Järelikult ei ole ka tööga hõivatud tuhanded isikud, kes on äriregistrisse kantud juhatuse liikmena.
Paljud juhatuse liikme staatust omavad inimesed töötavad reaalselt ka mõnel teisel ametikohal ja maksavad neile tasutavast palgast töötuskindlustusmakset. Kusjuures on töötuskindlustusmakse tasumine kohustuslik ja on eeldatav, et töö kaotamise korral, tekib inimesel õigus saada ka töötuskindlustushüvitist. Parku tekitas tookordne seadusemuutatus olukorra, kus töö kaotanud inimene ei saanud end töötuna arvele võtta, sest ta oli äriregistris juhatuse liikme staatusega ja seega jäi ilma ka õigusest saada hüvitist.
Nüüd leidis riigikohus, et nende kindlustatute puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu, on kindlustatud risk realiseerunud, mistõttu riivas hüvitisest ilmajätmine intensiivselt nende inimeste põhiõigusi. Kuna riive eesmärgina välja toodud vajadus vältida töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist ei olnud kohtu hinnangul piisavalt kaalukas, tunnistas kohus vaidlusalused sätted osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.