Kaubanduskoda tegi ettepaneku peatada keeleseaduse muudatuste menetlus
Kaubanduskoda avaldas arvamust keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab muu hulgas võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate isikute ja taksojuhtide keelenõudeid.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku peatada eelnõu menetlus, sest lahendamist vajavad probleemid ei ole seletuskirjas piisavalt selgelt välja toodud ning vastuseta on küsimus, miks on probleemide lahendamiseks valitud just eelnõus sisalduvad muudatused. Koja hinnangul on paljude muudatuste näol tegemist ka ülereguleerimisega. Lisaks tõi koda välja puudujääke mõjuanalüüsis ning muid olulisi rikkumisi seoses hea õigusloome põhimõtetega. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena. Järgnevalt selgitame koja seisukohti lähemalt.
Kaubamärgi kasutamisega seotud keelenõue
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, millist probleemi lahendatakse plaanitava seadusemuudatusega, kus võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta peab paiknema eestikeelsega samas vaateväljas ning peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne teave.
Koja hinnangul on plaanitava muudatuse näol tegemist ülereguleerimisega ja puudub praktiline vajadus tõlkida eesti keelde näiteks hoonel asuv võõrkeelse tekstiga kaubamärk, mis saisaldab sõnu hotel, cafe, bank, market, spa jne. Selliste sõnade tõlkimine ei anna tarbijale lisaväärtust, kuid toob ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid.
Avalikkusele suunatud audioreklaam
Kuna hetkel ei ole keeleseaduses reguleeritud avalikkusele suunatud audioreklaami keelenõudeid, siis kaubanduskoda toetab põhimõtet, et keeleseadust võiks selles osas täiendada. Koja hinnangul on mõistlik lisada seadusesse põhimõte, et avalikkusele suunatud audioreklaam on eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles. Selline muudatus tagab, et audioreklaam on alati ka eesti keeles ja sealjuures eesti keeles esimesena. Samas kuna Keeleamet tõlgendab keeleseadust juba täna selliselt, siis ei ole sellise muudatuse tegemine keeleseaduses hädavajalik. Samas ei toeta koda eelnõus sisalduvat nõuet, et võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust.
Muudatus avaldab mõju näiteks suuremate kaubanduskeskuste ja kaupluste siseraadios lastavala audioreklaamile.
Digiplatvormi kaudu töötavate töötajate keelenõue
Keeleametile laekunud kaebused annavad tunnistust sellest, et digiplatvorm, mis vahendab teavet kauba või teenuse tellija ning pakkuja vahel, ei aita alati leida lahendust teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulleri või taksojuhi vahel teenusega seotud arusaamatustele, olgu siis tegemist õige sihtkoha leidmise, aadressi või kellaaja täpsustamise või mõne muu teenusega seotud asjaoluga. Samas ei ole seletuskirjas välja toodud, kui palju on selliseid kaebuseid tehtud. Seega on probleemi ulatus teadmata.
Koja hinnangul on põhjendatud kehtestada digiplatvormi kaudu töötavale töötajale mõnevõrra teistsugused nõuded, sest platvormi vahendusel on teenuse osutamine võimalik ka ilma täiendava suhtluseta töötaja ja kliendi vahel. Näiteks platvormi vahendusel tellitud takso puhul ei ole üldreeglina vajalik suhtlus kliendi ja taksojuhi vahel. Ja kui erandolukordades tekib suhtlemise vajadus ning inimesed ei saa üksteisest aru, siis on võimalik kasutada tehnilisi abivahendeid, näiteks Google´i tõlke abi.
Eesti keele oskuse tõendamise nõude kehtestamine teenindajakaardi taotlejale ja omajale
Eelnõu kohaselt muudetakse ühistranspordiseadust selliselt, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ning omaja peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel ning esitama vastava tõendi teenindajakaardi andjale.
Kaubanduskoda ei pea hädavajalikuks ühistranspordiseaduse muutmist mitmel põhjusel. Esiteks jääb ebaselgeks probleemi ulatus. Ei ole teada, kas probleem puudutab näiteks 10 protsenti, 50 protsenti või 90 protsenti teenindajakaardi omajatest. Seletuskirjas ei ole välja toodud isegi seda, kui palju on Eestis hetkel teenindajakaardi omajaid. Ilma probleemi ulatust teadmata on keeruline hinnata, kas eelnõus sisalduv lahendus on kõige mõistlikum. Lisaks on seletuskirjas väga pealiskaudselt hinnatud muudatusega kaasnevaid mõjusid. Kuna ühistranspordiseaduse muudatused ei ole kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega, siis palus kaubanduskoda need sätted eelnõust välja jätta.