Kaubanduskoja 2024. teise kvartali olulisemate tegevuste ülevaade

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2024. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 41 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta.

Mais toimus koja liikmete korraline üldkoosolek, kus tegid ettekande kliimaminister Kristen Michal ja Tartu Ülikooli rektori Toomas Asser. Koosoleku päevakorras oli 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ning liikmemaksude tõstmine. Mõlemad päevakorra punktid kinnitati. Lisaks kohtus koja juhatus Jaak Aaviksooga, et saada ülevaade riikliku hariduse rahastuse seiskorrast, ning Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilkiga, et saada parem ülevaade elektriturul toimuvast. Samuti suhtlesid koja esindajad iganädalaselt erinevate ministeeriumite, riigiasutuste ja Riigikoguga, et seista ettevõtete huvide eest.

Teises kvartalis olid jätkuvalt fookuses erinevad maksuteemad. Olime kriitilised pakendimaksu osas, olime vastu muudatusele kaotada maamaksuseadusest piirang, et maksusumma võib kasvada aastas 10 protsenti ning palusime peatada magusa joogi maksu seaduse menetluse.

Teises kvartalis pöörasime suurt tähelepanu ka tööjõuga seotud teemadele. Näiteks tegime taaskord ettepaneku viia töötajate iganädalane minimaalne puhkeaeg ELi keskmisele tasemele ning muuta paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi plaanitust paindlikumaks. Lisaks olime vastu kolmele välistööjõuga seotud plaanitavale muudatusele.

Seisime vastu ka bürokraatiale ja ülereguleerimisele. Näiteks tegime ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid plaanitust suuremas ulatuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevate menetluse ja lubade taotlemise protsessi. Lisaks andsime teada, et riik ei peaks reguleerima ettevõtetevaheliste arvete edastamise viisi ning me ei näe vajadust EL-s täiendavalt reguleerida praktikalepinguid.

2024. AASTA II KVARTALI OLULISEMAD TEEMAD

Koda tegi taaskord ettepaneku viia töötajate iganädalane minimaalne puhkeaeg ELi keskmisele tasemele
Pöördusime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga oleks praeguse 47 tunni asemel 36 tundi.

Ettepanek on tingitud eelmise aasta märtsis tehtud Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid lisandub sellele. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuli mai lõpus välja töölepingu seaduse muudatustega, mis vähemalt osaliselt leevendavad praegust probleemi. Tutvu pöördumisega

Esitasime mitmeid ettepanekuid majanduspoliitika plaani tegevuskava koostamiseks
Saatsime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esmased ettepanekud selle kohta, millised tegevused peaksid sisalduma majanduspoliitika plaani 2025. aasta tegevuskavas, et liikuda majanduspoliitika plaanis kirjas oleva visiooni poole kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035.

Tegime näiteks ettepaneku muuta erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess ettevõtjate jaoks oluliselt kiiremaks. Rõhutasime ka vajadust muuta tööõigus paindlikumaks ning leida lahendus kiiresti täituvale sisserände kvoodile. Samuti tegime ettepaneku vabastada vähemalt elektrointensiivsed ettevõtjad taastuvenergia tasu maksmise kohustusest ning vähendada bürokraatiat ja ülereguleerimist. Tutvu ettepanekutega

Ettepanekud tööõiguse paindlikumaks muutmiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuli mai lõpus välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis annab tööandjale ja töötajale teatud juhtudel võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe ning lubab tööandjal rakendada graafikuga töötaja osas teatud juhtudel lühemat iganädalast puhkeaega. Koja hinnangul on plaanitavad muudatused samm õiges suunas, kuid ei taga siiski töösuhte osapooltele piisavat paindlikkust. Seetõttu tegime mitmeid ettepanekuid paindlikkuse suurendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku lubada paindliku tööaja kokkulepet sõlmida kõikide töötajatega, mitte üksnes kitsa ringi töötajatega, näiteks õpilased ja pensionärid. Iganädalast puhkeaega puudutava muudatuse osas pakkusime taaskord välja lahenduse, et graafikuga töötajate iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga võiks olla 36 tundi ning teistel töötajatel 48 tundi ehk taastuks olukord, mis on Eestis kehtinud aastakümneid. Tutvu ettepanekutega

Oleme jätkuvalt kriitilised pakendimaksu kehtestamise osas
Kliimaministeerium tuli märtsis välja jäätmereformiga, milles sisaldub idee kehtestada pakendimaks ning kohustada pakendijäätmeid koguma tekkekohalt. Koda andis ministeeriumile teada, et on vastu pakendimaksu kehtestamisele ning täiendavat analüüsi vajab ka pakendijäätmete tekkekohalt kogumise idee.

Töövõiduna saab välja tuua, et Kliimaministeerium on loobunud varasemalt plaanitud müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisest, kuid muus osas ei ole koja ettepanekuid olulises osas arvesse võetud.

Jäätmereformi eelnõu valmib ilmselt selle aasta augustis. Tutvu arvamusega

Majandusaasta aruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid tõstetakse
Rahandusministeerium on koostanud eelnõu, millega luuakse ettevõtjate jaoks kestlikkusaruande esitamise nõuded ja tõstetakse piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks. Kuigi Rahandusministeerium on võtnud arvesse koja eelmise aasta ettepanekut tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, siis tegime taaskord ministeeriumile ettepaneku tõsta piirmäärasid 25 protsendi asemel 50 protsenti. Uued piirmäärad hakkavad eelnõu kohaselt kehtima 2024. aasta majandusaasta aruande osas. Tutvu arvamusega

Töövõit: koja ettepanekul ei pikene periood, mil töötaja ei olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma
Algselt soovis Sotsiaalministeerium muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, kuna kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima pikema perioodi töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. Ministeerium võttis koja ettepanekut arvesse ning plaanitud muudatus ei jõudnud seadusesse. Tutvu koja ettepanekuga

Ülevaade plaanitava kliimaseaduse põhisuundadest
Kliimaministeerium avalikustas mais kliimaseaduse, uue nimega kliimakindla majanduse seaduse eelnõu põhisuunad, milles pakutakse välja sektoraalsed kliimaeesmärgid ja peamised otsused, mis nende täitmiseks on vaja teha, tõstetakse esikohale CO₂-vaba energeetika arendamine ning pannakse paika fossiilsetest kütustest järkjärgulise loobumise põhimõtted ja ajakava. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu valmib ilmselt selle aasta juulis. Tutvu ülevaatega

Maamaksuseaduse muudatused võimaldavad tulevikus tõsta maamaksu kuni 100% aastas
Saatsime mais Riigikogu rahanduskomisjonile arvamuse maamaksuseaduse muutmise kohta. Koda ei toetanud maamaksu aastase piirangu kaotamist, mis tähendab, et tulevikus võiks kohalik omavalitsus tõsta maamaksu aastas kuni 50%. Samuti oli koda vastu äri- ja tootmismaa maksimaalse maamaksu määra suurendamisele 1%-lt 2%-le.

Juuni keskel võttis Riigikogu vastu maamaksuseaduse muudatused, mille kohaselt võib järgmisel aasta tõusta maamaksu summa kuni 50 protsenti ning alates 2026. aastast kuni 100 protsenti. Koja ettepanekuid ei võetud arvesse Tutvu ülevaatega

Riik ei peaks reguleerima ettevõtetevaheliste arvete edastamise viisi
Riigikogu majanduskomisjoni jõudis raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, mis sisaldab mitmeid muudatusi seoses e-arvetega. Pidasime igati positiivseks e-arvete kasutuselevõtu edendamist, kuid ei toetanud kõiki plaanitavaid muudatusi. Eelkõige oleme vastu muudatusele, mille kohaselt võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud erasektori raamatupidamiskohustuslane nõuda kauba või teenuse ostmisel müüjalt e-arve esitamist. Kuna see muudatus tekitab ettevõtetes segadust, selle järele puudub praktiline vajadus ning see ei ole hädavajalik e-arvete kasutuselevõtu edendamiseks, siis tegime ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja.

Eelnõu menetlus jätkub Riigikogus sügisel. Tutvu arvamusega

Töötuskindlustussüsteemi muutmisega seonduv ei tohi suurendada kulusid ning peab motiveerima inimesi töötama
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas eelnõu, millega luuakse töötuskindlustussüsteemi lisaks töötuskindlustushüvitisele uus hüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis ning senine töötutoetus kaob. Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotuse korral kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist. Koja hinnangul ei tohi muudatuste tulemusel suureneda töötuskindlustusmakse määr ning uus süsteem peab motiveerima inimesi taas tööle naasma. Tutvu arvamusega

Koja hinnangul ei vaja praktikalepingud Euroopa Liidu poolset reguleerimist
Euroopa Komisjon on koostanud direktiivi, millega soovitakse parandada praktikantide töötingimusi ning võidelda olukorra vastu, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana. Koja hinnangul ei ole praktikalepinguga reguleeritavad probleemid Eestis aktuaalsed ning praktikavõimaluse ülereguleerimine võib vähendada ettevõtte soovi pakkuda noortele praktikavõimalust. Tutvu koja seisukohtadega

Koda oli vastu kolmele plaanitavale välistööjõuga seotud piirangule
Siseministeeriumis valmis välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ühest küljest vähendab nii välismaalase kui ka tema tööandja halduskoormust, kuid samas kehtestab mitmeid uusi piiranguid seoses välismaalase palkamisega. Koda oli vastu muudatusele, mille kohaselt võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada üksnes pikaajalise viisa alusel. Lisaks ei toetanud me ka muudatust, et välismaalase palkamiseks peab tööandjal olema üldreeglina eelnev (vähemalt 6 kuu pikkune) majandustegevus Eestis ning välismaalast on lubatud palgata üksnes Eesti äriregistrisse kantud tööandjal. Ministeerium võttis esimest koja ettepanekut arvesse ning plaanib leevendada ka eelneva majandustegevuse nõuet. Tutvu koja seisukohtadega

Koidula piiripunkt peab jääma avatuks ööpäevaringselt
Rahandusministeerium tuli juunis välja eelnõuga, millega kohaselt on Koidula piiripunkt edaspidi avatud ainult päevasel ajal. Koja hinnangul on plaanitaval muudatusel oluline negatiivne mõju, kuna muudatuste tulemusel muutuvad piiripunkti ootejärjekorrad veelgi pikemaks. Tutvu arvamusega

Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu ei ole küps seadusena vastuvõtmiseks
Koos 11 ettevõtlusorganisatsiooniga andsime Riigikogu majanduskomisjonile ja Justiitsministeeriumile saadetud ühispöördumises teada, et oleme jätkuvalt kriitilised Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise eelnõu osas, millega luuakse konkurentsialaste rikkumiste menetlemiseks uus menetlusliik ehk konkurentsijärelevalvemenetlus ning halduskohtule antakse õigus määrata ettevõtetele rahatrahve.

Ühispöördumisega liitunud ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole eelnõu sobiv Riigikogus vastu võtmiseks, sest valitud menetlusliik on olnud ekslik, lahendamata on jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Eelnõus on näinud probleeme ka Riigikohus, õiguskantsler ja advokatuur.

Eelnõu menetlus jätkub sügisel Riigikogus. Tutvu ettevõtlusorganisatsioonide pöördumisega

Trahvid ei muuda isikuid seadusekuulekamaks
Karistusseadustiku muudatustega plaanitakse muuta rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust ja tõsta seda kahekordselt ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Koja hinnangul ei hoia trahviühiku suurendamine ära rikkumisi ja väärtegude toimepanemisi. Selle asemel tuleks karistuspoliitikat analüüsida lähemalt, et leida lahendus, mis ka päriselt muudaks inimesi seadusekuulekamaks. Trahviühiku suurus tõuseb 1. jaanuaril 2025. Tutvu arvamusega

Sõiduki peatamine kõnniteel veose laadimiseks peaks olema lubatud ka edaspidi
Riigikogu menetluses oli liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille ühe muudatuse kohaselt kaob alates 2025. aasta algusest võimalus peatada sõiduk kõnniteel veose laadimiseks. Koja hinnangul peab kõnniteel liikumine olema ohutu, kuid samas tuleb ka ettevõtetele tagada mõislikud võimalused kauba laadimiseks. Menetluse käigus ei võetud arvesse koja ettepanekut jätta vähemalt esialgu liiklusseadusesse alles võimalus teatud juhtudel lubada sõidukit peatada kõnniteel veose laadimiseks. Arvesse võeti soovi anda nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele rohkem aega, et leida lahendusi ning viia need lahendused ka selliselt ellu, et sõidukeid on võimalik kõnnitee asemel peatada veose laadimiseks ka muudes kohtades. Kõnniteel peatumist lubav punkt kaob seadusest 2025. 1. juulil. Tutvu arvamusega

Tegime Riigikogule ettepaneku peatada magusa joogi maksu seaduse menetlus
Magusa joogi maksu seaduse eelnõu on jõudnud Riigikokku ning koda tõi Riigikogu rahanduskomisjonile esitatud arvamuses välja, et magusa joogi maksu menetlus tuleb peatada, kuna eelnõu sisaldab olulisi puudusi.

Magusa joogi maksu eelnõu sisaldab koja hinnangul mitmeid ebaselgusi ning küsitavusi, mis vajavad lahendamist, samuti on mõjuanalüüs puudustega. Hetkel ei ole näiteks piisavalt selge, millised joogid lähevad maksu alla ning millised mitte. Mõjuanalüüsis ei ole korrektselt hinnatud maksutulu laekumise ulatust riigile ning maksu administreerimisega kaasnevaid kulusid.

Kui algselt soovis Riigikogu magusa joogi maksu seaduse kiirkorras enne jaanipäeva vastu võtta, siis nüüd on sellest plaanist loobutud. Seaduseelnõu menetlus jätkub sügisel Riigikogus. Uus maks hakkab eelnõu kohaselt kehtima 2026. aasta 1. jaanuaril. Tutvu arvamusega

Halduskoormusest statistika valdkonnas
Koda kogus I kvartalis ettevõtetelt arvamusi bürokraatia vähendamise osas, kusjuures kõige rohkem ettepanekuid saime statistika valdkonna kohta. Seejärel saatsime statistikaga seotud ettepanekud Statistikaametile, kokku esitasime ametile 17 küsimust ja ettepanekut. II kvartalis saime Statistikaametilt vastuse. Amet selgitas, kuidas nad plaanivad lähiajal ettevõtete bürokraatiat vähendada ning miks mõne teema osas ei ole võimalik seda teha. Tutvu Statistikaameti vastusega

Esitasime ettepanekuid plaanitava ringmajanduse toetusmeetme muutmiseks
Kliimaministeeriumis valmis esmane versioon ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetusmeetme eelnõust, mis annab äriühingutele võimaluse taotleda toetust tööstussümbioosi lahenduste rakendamiseks, ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks ning vabatahtlike keskkonnameetmete kasutuselevõtuks. Saatsime ministeeriumile kolm ettepanekut: toetatavate tegevuste loetelu võiks olla paindlikum, toetuse taotlemise õigus võiks olla üksnes äriühingutel ja toetuse osakaalud võiksid olla ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel võrdsed, kui toetust antakse ka omavalitsustele. Tutvu ettepanekutega

Probleemid soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib luua soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse, mis kohustab tööandjaid soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Koja hinnangul on eelnõu probleemne, kuna eelnõus ei ole seaduse kaitseala laiendamist põhjendatud ning uute kaitstavate tunnuste sisu on ebaselge. Tutvu ülevaatega